SQO-da nemis qyzy balalardy qazaqsha oqytyp júr
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysynyń turǵyny Marına Venıng qazaq tilin nasıhattap, túrli baıqaý-saıystarda júldeli oryn alyp júr. Balalarǵa qazaq tilinde dáris beretin ustazben Kazinform tilshisi suhbat qurdy.
- Marına Ivanovna, qazaqshaǵa jetiksiz, tildi qashan, qaıda úırenip júrsiz ?
- Nemis ultynyń qyzy bolsam da, júregim qashanda «qazaq» dep soǵatyn jannyń birimin... Týyp-ósken jerim kıeli Shal aqyn aýdany, Jańasý aýyly. Balalyq shaǵym túrli etnos ókilderi turatyn aýylda qyzyqqa toly ótti. Orta mektepti úzdik aıaqtap, júrek qalaýymmen tańdaǵan mamandyǵyma qol jetkizdim. Búgingi tańda Shal aqyn aýdanynyń E.A.Bóketov atyndaǵy mektep-gımnazııasynyń bastaýysh synyp ustazymyn. Qazaq synybyna sabaq beremin.
- Ultyńyz – nemis. Biraq qazaq aýylynda dúnıege kelgen ekensiz, bul qalaı ? Ata-ájelerińiz kezinde Qazaqstanǵa deportatsııalanǵan ba ?
- Iá, bul jaqta turyp jatqan nemisterdiń barlyǵy sol kezdegi solaqaı saıasattyń qurbandary ǵoı. Ata qonystan kóshýge májbúrledi. Meniń de týystarym qazirgi Ibraev aýylyna kelip turaqtaǵan eken.
- Qazaq tilin jetik bilýińizdiń kóp jerde paıdasy tıgen shyǵar ?
- Til janashyry bolǵandyqtan, ózge etnos balalaryn da, ózimizdiń qazaq balalaryn da memlekettik tilde durys sóıleýge, oıyn erkin jetkize bilýge jetelep, ulttyq qundylyqtardy baǵalaýǵa, syılaýǵa úıretemin. Qazirgi zaman talabyna saı muǵalim únemi úlken izdenis ústinde júrýi kerek. Men de uly danalarymyzdyń shyǵarmalaryn keńinen nasıhattaý arqyly til mádenıetin kóterý, kórkem ádebıetti jandandyrý maqsatynda aıanbaı eńbek etip júrmin dep aıta alamyn. Ólsheýsiz qazyna bolyp sanalatyn qazaq tilin bir adamdaı úırenip alǵanymnyń arqasynda kóptegen belesterdi baǵyndyrdym. «Memlekettik til – meniń tilim » atty saıysy, uly aqynymyz A.Qunanbaevtyń shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý maqsatymen «Abaı oqýlary», Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik rámizderiniń 20 jyldyǵyna oraı qazaq tilin nasıhattaý maqsatynda ótkizilgen oblystyq «Memlekettik til - memlekettik qyzmette», QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi Til komıtetiniń uıymdastyrýymen ótkizilgen «Til - tatýlyq tiregi» atty forýmynyń delegaty boldym. Bul túrli baıqaýlarǵa jaı ǵana memlekettik tilimizdiń damýyna úles qosý úshin qatysqanym emes, qazaq tilin súıip, júrekten ótkizgenim dep bilemin. Men óz elimniń patrıotymyn. Jastardy da elimizdiń otansúıgish azamaty bolýyna shaqyramyn.
- Tilge qatysty baıqaýlar men saıystarǵa qatysyp, júldeli oryndar alǵan ekensiz. Jalpy, qazaq ádebıetinen qandaı shyǵarmalardy oqısyz, qaı aqyn, jazýshynyń týyndysy qyzyqtyrady ?
- Meniń súıip oqıtyn shyǵarmalarym, aldymen Abaı atamyzdyń óleńderi, qara sózderi. Uly aqynnyń ósıetterin oqysam, shabyttanyp, qýat alamyn. Sebebi atamyzdyń ár qara sózi, qazirgishe aıtqanda motıvatsııa beredi. Sonymen qatar, qazaq poezııasynda óz qoltańbasy bar, aqıyq aqyn M.Maqataevtyń óleńderin unatamyn. Onyń óleńderiniń tili jeńil, kóńilge qonymdy, ári qarapaıym...
- Tildi bilýińizge qatysty qyzyqty oqıǵalar da bolyp turatyn shyǵar ?
- Jańadan tanysqan adamdar men taza qazaqsha sóılegende tańdanyp jatady. Mektebimizge keletin ata-analar aty-jónimdi estigende senimsizdikpen qaraıtyn kezderi bar. Bastaýyshta qazaq synybynyń ustazy bolǵandyqtan, alǵashynda qandaı ustazǵa balamyzdy oqýǵa ákeldik degendeı suraqtar mazalaıdy dep oılaımyn...
- Halyqaralyq áıelder kúnine oraı kezinde Prezıdentpen kezdesip, dastarhandas bolý baqyty buıyrǵan eken. Osy jaıynda aıtyp berińizshi.
- Kezdesý 2013 jyldyń 8 naýryzynda Halyqaralyq áıelder kúnine oraı «Kóktem shýaǵy» degen atpen ótti. Bul shaqyrtý men úshin kútpegen oqıǵa boldy. Ol kezde Shal aqyn aýdanyndaǵy Eńbek aýylynda mektepte jumys isteımin. Birde Prezıdent ákimshiliginen qońyraý shalyp, Prezıdenttiń qabyldaýy men quttyqtaýyna shaqyrylǵanymdy aıtty. Bastapqyda senbedim, sodan keıin qatty qobaljydym. Týǵan-týys, aýyldastarym, áriptesterim qoldap, shyǵaryp saldy.
Keń zalǵa Prezıdentimiz kirgen sátte qobaljýym izim-qaıym joǵalyp, boıymdy bir qýanysh, jaılylyq pen senimdilik sezimi kernep sala berdi. Sol kezdesýde qazaq eli úshin áıel ár ýaqytta otbasynyń, memlekettiń, tirshiliktiń tiregi ekendigin kóp aıtyldy.
- Qazaq jigitine turmysqa shyqqan ekensiz. Qandaı kelinsiz ?
- Qazaq jigitine turmysqa shyǵyp, 15 jylǵa jýyq qazaq aýylynda qara shańyraqta kelindik paryzymdy atqardym. Ata-enemmen turǵandyqtan qazaqtyń barlyq salt-dástúrlerin ustandym. Úlkendi syılaý, kishige izet kórsetý, qonaq kútý barlyǵy meniń moınymda boldy. Kelindik mindetimdi adal oryndadym dep oılaımyn. Tek ókinishke oraı, aýyl mektebinde bala sany azaıǵandyqtan otbasymyzben aýdan ortalyǵyna kóshýdi sheshtik. Balalarymnyń bolashaǵy da mazalady... Búgingi kúni tuńǵyshymyz Beksultan Almatydaǵy Qazaqstan-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıtetinde «Innovatsııalyq júıe» fakýltetiniń 3 kýrsynda oqıdy. Ortanshymyz Ersultan Petropavl qalasynyń Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń 9-synyp oqýshysy jáne kenjemiz - 6 jasar qyzymyz Aıarý mektepaldy daıarlyq synybyna baryp júr. Balalarymyz ata-ájesiniń tárbıesinde óskendikten qazaqsha oqıdy, qazaqsha sóıleıdi. Biz úshin bul úlken mártebe. Aýylda otyryp, balapandarymyzǵa memlekettik tildi oqyta otyryp, olardyń boıyna eldik sana sińirip, memlekettik rámiz, ulttyq qundylyqtar, ulttyq dil, bolmys týraly túsinikti sińirýge tyrystyq.
- Aýdan turǵyndary Sizdi aýdandyq gazettegi maqalalaryńyz arqyly da jaqsy biledi, bul hobbı me ?
Mektepte oqyǵan kezden bastap shyǵarma, maqala jazýdy unatatynmyn. Sóıleýge sheber emespin, alaıda qolyma qaǵaz-qalam alǵanda shabytym oıanady. «Bilerim - bir toǵyz, bilmeıtinim - toqsan toǵyz» demekshi, bilgen saıyn bilmeıtiniń kóp ekenin uǵa túsesiń. Sondyqtan da shyǵar belesterim áli alda. Bilimimdi keńeıtip, tájirıbe jınaý ústindemin. Bilim alamyn, eńbek etemin degen adam úshin memleket tarapynan barlyq jaǵdaı jasalǵan. Osyndaı keleshegi kemel, halqy baqytty egemen eldiń azamaty bolǵanymdy maqtan tutamyn!
Buǵan deıin SQO-da qusbegilikten eresekter arasynda ótip jatqan HVІІІ QR chempıonatyna kelgen búrkitshi Táttimbet Kápulyn áńgimege tartqan edik.