SQO-da kúndelikti jetkizilgen kómirdi halyq bir túıirin qaldyrmaı satyp áketip jatyr

PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysynda kómirge suranys artty. Bıyl turǵyndar byltyrǵydaı otynsyz qalmaý úshin erte bastan qımyldap jatyr. Ázirge baǵa burynǵydaı, tek Qarajyra kómiri ǵana myń teńgege qymbattady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy basqarmasynyń málimetinshe, óńirde kómir jetkiziletin 32 temirjol tuıyǵy bar.

Qazirgi ýaqytta ol jerde 17 myń tonna, sonyń ishinde Petropavlda 1,5 myń tonna kómir jatyr.

Máselen Jumysshy kentindegi myna tuıyqqa táýligine 10 vagon qatynaıdy.

Ony kúndelikti tańǵy saǵat 6.00-den bastap kezekke turǵan júk kólikteri bir túıirin qaldyrmaı bólip áketedi eken.

«Qysqa daıyndalý eki aı buryn bastaldy. Byltyr osy merzimge Petropavl turǵyndary 3,5 myń tonna ǵana kómir satyp alsa, bıyl 10 myń tonnadan astamy satyldy. Tamyz, qyrkúıekte aı saıyn 15 myń tonnadan ákelinip otyrady, tapsyrys berdik. Jolda qazir taǵy 2,5 myń tonna kómir kele jatyr. Jaǵdaıdy baqylaýda ustap otyrmyz», - deıdi basqarma basshysy Baqyt Іlııasov.

Keıde kómir tıelgen vagondar ýaqytynda kelmeı jatady. Oǵan temirjoldarda jóndeý jumystarynyń júrgizilýi sebep.

«Turǵyndardy ótken jylǵydaı jaǵdaı qaıtalanbaýy úshin otyn-kómirdi erte bastan daıyndaýǵa shaqyramyn. Óıtkeni kúzde qaıtadan dúrlikpe týyndaýy múmkin. Kómirdiń tonnasy 14-17 myń teńge aralyǵynda, bul byltyrǵy baǵa. Tek Qarajyra kómiri ǵana 1 myń teńgege qymbattady. Biraq kúzde qara otynnyń baǵasy ósedi dep oılaımyz», - deıdi Baqyt Іlııasov.

Mamannyń aıtýynsha, byltyr kómirdiń qat taýarǵa aınalýyna birneshe sebep boldy. Sonyń biri – vagondardyń jetispeýshiligi.

Ekinshisi – kómirge suranystyń kúrt artýy, turǵyndar jaz boıy arqany keńge salyp, tek kún sýytqasyn ǵana ony ala bastady.

Bıyl mundaı jaǵdaı qaıtalanbaýy tıis, óıtkeni halyqtyń tarapynan suranys kúnnen kúnge artyp keledi.

Jalpy SQO turǵyndary qystan qysylmaı ótýi úshin jylytý maýsymyna 410 myń tonna kerek eken.