SQO ormandarynda jabaıy janýarlardy qorektendirý oryndary paıda boldy
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysynda jabaıy janýarlardy ashtyqtan aman alyp qalý úshin qoryqshylar olardy qoldan azyqtandyryp jatyr. Osy maqsatqa jazda tek sypyrǵyshtyń ǵana 27,5 myń danasy ázirlendi.
Soltústik Qazaqstannyń alty aıǵa sozylatyn uzaq, ári aıazdy qysynda jabaıy janýarlarǵa qorek tabý qıyn. Kóktemge aman-esen jetýi úshin olarǵa kómekke qoryqshylar keledi. Mundaıda túz taǵylary júretin jerlerge ottyqtar qoıylyp, jaz boıy ázirlengen jemshóp beriledi.
SQO tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń ańshylyq jáne balyq sharýashylyǵy bóliminiń basshysy Mıhaıl Nıkıtınniń aıtýynsha, óńirde 47 ańshylyq sharýashylyǵy bar, onyń 42-si – arendatorlarǵa berilgen. Qalǵan beseýi – rezervtik qorda.
«Jalǵa berilgen ańshylyq sharýashylyqtardaǵy jabaıy janýarlardy soǵan jaýaptylar azyqtandyrady. Biz rezervtik qordaǵy bes ańshylyq sharýashylyq pen Tımırıazev aýdanynda ornalasqan «Aqjan», «Aqsýat» memlekettik tabıǵı qoryqtaryndaǵy janýarlardy qorektendiremiz. Bıyl qar qalyń, ári jeltoqsan aıynda jaýyn jaýyp, qardyń betin qatyryp tastady. Tuıaqtylarǵa tebindep, ózdiginen ottaý qıyn. Sondyqtan orman sharýashylyqtary men qoryqtarda 20 oryn ázirledik. Qysta, ásirese, iri janýarlarǵa – elik pen buǵyǵa qosymsha azyq kerek. Qoıandar esh qıyndyqsyz tamaǵyn tabady, olarǵa aǵashtyń qabyǵy da qorek. Al dońyzdarǵa qardan arshyp jeýge azý tisteri kómektesedi», - deıdi Mıhaıl Nıkıtın.
Mamannyń aıtýynsha, «dala ashanalary» jabaıy janýarlar shoǵyrlanǵan jerlerge, máselen maral-elikter úshin alańqaılar orman mańynda, dońyzdar úshin sýlardyń, batpaqtyń janyna qurylady.
Alańqaılarǵa shóp salynady, arnaıy ottyqtar ázirlenip, sypyrǵyshtar ilinedi.
«Jylda jazda jabaıy janýarlarǵa aldyn ala jemshóp ázirleımiz. Byltyr 10 myń tsentner shóp, 5 myń tsentner bıdaı qaldyǵy, 27,5 myń sypyrǵysh, 500 kg tuz daıyndadyq. Bul - kóktem shyqqansha jetkilikti. Tuz – mıkroelementter qoryn toltyrý úshin barlyq janýarlarǵa kerek. Ol úshin qulaǵan aǵashty oıyp, sol jerge tuz salady nemese bul maqsatqa túbirdi paıdalanady. Tuz qarmen erip, túbirdi boılap aǵady, janýarlar ony qys bitkenshe tamyryna deıin jep qoıýy múmkin», - deıdi bólim basshysy.
Ormanshylar men qoryqshylar jabaıy janýarlardy kún jylyp, túz taǵylary ózdiginen qorek tabatyndaı jaǵdaıǵa jetkenshe azyqtandyrmaq.
«SQO aýmaǵyn mekendeıtin jabaıy janýarlardyń ańshylyq túrlerine toqtalar bolsam, maral, buǵy, elik, dońyz, túlki, qarsaq, janat tárizdes ıt, qoıandar, borsyq, sýyr, ondatr, ózen qundyzy kezdesedi. Qustardan qaz-úırek, qasqaldaq, balshyqty, qur, shil, bódene bar. SQO – jabaıy qustardyń jolynda turǵan mańyzdy aýmaq. Sondyqtan kóktemde toptasqan aq mańdaı qazdardy jáne sırek kezdesetin qyzyljemsaýly qarashaqazdardy kórýge bolady. Sondaı-aq sırek kezdesetin qıqyldaq aqqý, sur tyrna, aqbas tyrna, dýadaq, bezgeldek, aqquıryq sýbúrkitti kóktemde óńirden kórýge bolady», - deıdi Mıhaıl Nıkıtın.
