SQO-da bıyl da tasqyn bolady, biraq aýqymy ázirge belgisiz — sınoptıkter
PETROPAVL. KAZINFORM — Soltústik Qazaqstan turǵyndary bıylǵy kóktemdi qorqynyshpen kútip otyr. Mamandardyń esebinshe, óńirde 116 eldi mekendi sý basý qaýpi joǵary.
Úreı seıilgen joq
Qyzyljar aýdany Beskól aýylynyń turǵyny Maqpal Jaǵyparovanyń úıine byltyr tasqyn sý 12 sáýirde kirdi. Salynǵanyna úsh jyl ǵana bolǵan baspanada sý tereze jaqtaýyna deıin kóterilip, bar dúnıe-múlik jaramsyz bolyp qaldy.
Keıin úıdi jónge keltirý úshin shatyry, terezesi men qabyrǵasynan basqasynyń bárin aýystyrýǵa týra kelgen. Búginde qabyrǵaǵa syzat túsip, jaryla bastaǵan.
— Sý kele jatyr degen soń 11 sáýirde úıden ketýge májbúr boldyq. Іrgetasyn bıik etip salǵan edik, eki metrge deıin kóteriledi dep oılamadyq. Keıin sý deńgeıi túsisimen mamyrdyń besi kezinde saldarymen kúreske kirisip kettik. Úı jańa, ári gaz blogynan salynǵandyqtan turýǵa jaramdy dep tanyldy. Tıesili qarajatty aldyq, ári týǵan-týys, dos-jaran, aýyldastarym, tipti oqýshylaryma deıin qarjylaı kómektesti. Jaz boıy jóndep, endi osy eńbek esh kete me degen qaýip bar. Eleńdep otyrmyz, — deıdi Beskól turǵyny.
Esilden kelgen qaýip
Kópti kórgender Esil ózeniniń kóktemde buryn bulaısha tasymaǵanyn aıtady. Sondyqtan turǵyndar ǵana emes, arnaıy qyzmetter de tabıǵat apatyna daıyn bolmaı shyqty.
Saldarynan óńir boıynsha tórt myńǵa jýyq úıdi sý basty. Onyń jartysy Qyzyljar aýdanynda. Mundaǵy 22 eldi meken úlken sýdyń jolynda qaldy. Qaýipsiz jerge shyǵarylǵan 8,6 myń adamnyń 1,5 myńy 21 evakýatsııalyq pýnktke ornalastyryldy.
Budan bólek tek osy aýdanda ǵana 29 shaǵyn jáne orta bıznes sýbektisi, 13 — aýyl sharýashylyǵy nysany, 7 — memlekettik jáne áleýmettik nysan zaqymdandy.
Komıssııa 415 úıdi apatty dep tanyp, onyń 314-ine Petropavldan baspana alyndy, qalǵany jańadan paıda bolǵan «Birlik» shaǵynaýdanyna qonystandy.
— Aýdan boıynsha 971 úı qalpyna keltirildi. 71-in mehbrıgadalar jóndese, qalǵanyn turǵyndar ózderi istedi. 900 úıdi jónge keltirýge turǵyndarǵa 5 mlrd teńge bólindi. Barlyǵy baspanamen qamtyldy. Maldary ólgenderge de, kásipkerlerge de járdemaqy tolyq berildi, — deıdi Qyzyljar aýdandyq ishki saıasat bóliminiń basshysy Gúlııa Saltyqova.
Sý tasqynynan sabaq aldyq pa?
Byltyrǵy kóktemgi sý tasqyny kezinde bir energetıkterdiń ózi 2,5 mlrd teńgeden astam shyǵyn shekti. Sýdyń qatty ekpini ákelgen muzdar joldaǵy elektr taratý jelisiniń 400-den astam baǵanyn opyryp ketti.
«Soltústik Qazaqstan Elektrjelistik Taratý Kompanııasy» AQ qyzmetkerleri zaqymdalǵan áýe arqyly elektr jelileriniń 264 km symyn, onyń ishinde «Qyzyljar sý» JShS birinshi kótergish sorǵy stantsııasyn elektrmen qamtamasyz etetin tórt jelini qalpyna keltirdi.
«Sevkazenergo» AQ baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, tutynýshylardy elektr qýatymen sapaly jáne úzdiksiz jabdyqtaýdy qamtamasyz etý úshin oblysta qosymsha áýe elektr jelileri salyndy.
— Sý basý qaýpi joǵary eldi mekenderde elektr baǵandaryna muz kesý qurylǵylary ornatyldy. 2025 jylǵy sý tasqyny kezeńinde «Soltústik Qazaqstan Elektrjelistik Taratý Kompanııasy» AQ-nyń turaqty jumysyn qamtamasyz etý úshin is-sharalar jospary ázirlenip, avarııalyq-qalpyna keltirý jumystaryna tartylatyn brıgadalar quryldy. Qyzmetkerler bekitilgen kestege sáıkes elektr berý jelileri men muz kesetin qurylǵylardyń bútindigin tekseredi. Kompanııa apat bola qalǵan jaǵdaıda elektr taratý jelilerin qalpyna keltirýge qajet qosalqy materıaldarmen tolyq qamtylǵan, qosymsha dızel-generator qondyrǵylary satyp alyndy, — deıdi baspasóz hatshysy Dınara Hodjaeva.
Kóktemgi tasqyn kezinde Petropavldy sýmen qamtyp turǵan kásiporynnyń sorǵy stansasyn sý shaıyp ketti.
«Qyzyljar sý» JShS mamandary jaǵdaı qaıtalanbaýy úshin jaz boıy jumys istep, sorǵy stantsııasyn jańartty. Sondaı-aq strategııalyq nysandy sýdan qorǵaý úshin aınalasyna bıiktigi 4 metr bolatyn bóget turǵyzyldy.
Petropavl men Qyzyljar aýdanynda da 8 qorǵanys bógeti nyǵaıtyldy. Alaıda, keı jerde bul bóget jarylyp jatyr.
Turǵyndar áleýmettik jelide beınejazba taratty.
Basqa bógetterde de atqarylǵan jumystyń sapasyna keı turǵyndardyń kóńili tolmaıdy.
Al jaýaptylardyń aıtýynsha, oblys ortalyǵyndaǵy Ýşev kóshesi boıyndaǵy bóget ótken kóktemdegi tasqyn sýdyń deńgeıi eskerilip, bıiktigi 4,5 metrden 7 metrge deıin, eni 3 metrden 6 metrge deıin ulǵaıtyldy.
Jalpy oblys boıynsha uzyndyǵy 130 km bolatyn 60 qorǵanysh úımesi men bóget bar. Onyń 40-y sý tasqynynan keıin qaıta nyǵaıtyldy.
Sınoptıkterdiń boljamy qandaı?
— Sý tasqyny bolady, biraq ázirge aýqymy týraly aıtý múmkin emes, — deıdi «Qazgıdromet» RMK SQO fılıalynyń dırektory Qymbat Merǵalımova.
Qazir oblysta 19 gıdrologııalyq beket bar, mamandar kúndelikti monıtorıng júrgizip otyr.
Máselen 13 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha Toqsan bı aýylynyń mańynda Esil ózeniniń sý deńgeıi 284 sm kórsetti. Bul byltyrǵy deńgeıden 17 sm joǵary.
Pokrovka aýylynyń mańynda 35 sm-ge, Petropavl janynda 48 sm-ge, al Dolmatovo eldi mekeniniń mańynda shamamen 1 metrge bıik.
Sergeev sý qoımasy 101% tolyp, 7 sm asyp, tógilip jatyr.
— Qańtar aıynda Sergeev sý qoımasy tasyp, tógilgen emes. Erneýinen asý sońǵy ret 2019 jyldyń 12 qarashasynda tirkelgen edi. Qazir munda sý deńgeıi 807 sm jetti. Bul byltyrǵy mejeden 82 sm-ge joǵary. Oǵan kóktemde bolǵan sý tasqyny, jaýyndy-shashyndy jaz, jer asty sýynyń kóterilýi sebep. Topyraq quramynda da sý qory joǵary, oblys boıynsha 100-216 mm, bul jyldaǵy kórsetkishten 2-2,5 ese joǵary, — deıdi Qymbat Merǵalımova.
Mamandardyń boljamynsha, aldaǵy 2,5 aı qarly bolmaq. Bul da jaǵdaıdy qıyndata túspek.
— Bıylǵy kóktemgi sý tasqyny kezeńin boljaý úshin birqatar gıdrometeorologııalyq faktordy eskerý qajet: kúzde topyraqtyń ylǵal jınaýy, qatý tereńdigi, qardaǵy ylǵal qory, qystaǵy jaýyn-shashyn mólsheri jáne kóktemdegi aýa temperatýrasy. Sondyqtan aldyn ala boljamdy 2025 jylǵy 1 aqpandaǵy derekter boıynsha 5 aqpanda beremiz. Keıin 5 naýryzǵa deıin sý tasqynyna qatysty negizgi boljamdy usynamyz. Naýryz aıynan bastap gıdrologııalyq boljam apta saıyn beriledi, — deıdi mekeme dırektory.
Qutqarýshylar tasqynmen kúreske daıyn ba?
SQO Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń málimetinshe, óńirde Esilden bólek Chaglınka, Sileti jáne Qamysaqty ózenderinen jáne olardyń salalary — Aqanburlyq, Babyqburlyq, Sharyq, Jembaraq, Imanburlyq ózenderinen kóktemde qaýip bar.
Sondaı-aq erigen qar jáne tasyǵan kól sýy da eldi mekenderge kirip jatady. Bıyl osyndaı 116 aýyl erekshe baqylaýǵa alynǵan.
Onyń ishinde ózenderde sý deńgeıiniń kóterilýinen — 40, kólderdiń tolyp, tasýynan — 13 jáne erigen qar sýynan — 63 eldi mekenge qaýip bar.
— Byltyrǵy sý tasqyny jaǵdaıy eskerilip, 2025 jylǵy sý tasqyny kezeńine daıyndyq boıynsha ınjenerlik jumys jospary bekitildi. Osy josparǵa sáıkes sý tasqynyna qarsy is-sharalar qolǵa alyndy. Nátıjesinde bul 57 eldi mekendi sý basýdan qorǵaýǵa jáne qaýipti azaıtýǵa múmkindik berdi. Oblystyń avtojoldarynda 107 sý ótkizgish qubyr men tıýbıngter ornatyldy, 10 shaqyrymnan astam sý burǵysh aryqtar men kanaldar tereńdetildi, shaǵyn ózenderdiń 4 shaqyrymǵa jýyq arnasy jáne 214 km nóser kárizi tazartyldy jáne jóndeldi, — deıdi SQO TJD ımıdjdik jumys jáne syrtqy kommýnıkatsııalar tobynyń bas mamany Evgenıı Jýravlev.
Mamannyń aıtýynsha, bıyl kóktemde sý tasynymen kúreske, avarııalyq-qutqarý jumystaryna 1900-den astam adam, 1320 tehnıka, 117 júzý quraly jáne SQO TJD, polıtsııa departamentiniń, Ulttyq ulannyń, 6637 áskerı bólimniń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń 360-tan astam sý aıdaý quraldary qoldanylmaq.
