SQO-da 1 myńnan asa adam qutyrmaǵa qarsy ekpe aldy

PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysynda 1250 adam byltyr qutyrmaǵa qarsy ekpe aldy. Zardap shekkenderdiń 70 % ıt qapsa, 68 adamdy egeýquıryq-tyshqan, 15 adamdy jylqy-sıyr, túlki-tıin tistegen eken, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamenti basshysynyń orynbasary Arman Kúshbasovtyń aıtýynsha, óńirde 1998 jyldan beri adamdar arasynda qutyrma aýrýy tirkelmegen. Desek te, byltyr 1255 adam antırabııalyq kómekti alǵan.

«Qańǵybas ıtterdiń kóbeıýine baılanysty óńirde ıt qaýyp, medıtsınalyq kómek alýǵa júgingender sany tolastar emes. Shal aqyn aýdanynda byltyr ıt qapqandar sany 51 adam, osylaısha 1,8 ese artqan, Esil aýdanynda 61 turǵyn zardap shegip, 1,7 ese artqan. Barlyq jaǵdaı boıynsha epızootologo-epıdemıologııalyq tergeý júrgizildi. Medıtsınalyq kómekke júgingenderdiń 1250-ine qutyrmaǵa qarsy ekpe qoıyldy», - deıdi Arman Kúshbasov.

Barlyq zardap shekkenderdiń 70 % nemese 681 adamdy ıt qapqan nemese tyrnaǵan. 281 adam mysyqtan, 68 turǵyn tyshqan men egeýquıryqtan jaraqattanǵan. Jeti adamdi iri qara mal, 3 adamdy jylqy tistegen. Turǵyndarǵa jabaıy janýarlar da shabýyldap, byltyr 3 adam túlkiden, 2 adam tıinnen zardap shekti.

«Qutyrma – ınfektsııalyq aýrýlardyń ishinde qaýiptiligi boıynsha aldyńǵy oryndarda tur, óıtkeni ony juqtyrǵan adamǵa sanaýly saǵatta kómek kórsetilmese, ol ólimmen aıaqtalady. SQO – qutyrma aýrýynyń tabıǵı oshaǵynda ornalasqan. Ásirese, qys-kóktemde bul dertten qaýip zor, úı jáne aýyl sharýashylyǵy janýarlary juqtyryp, adamdarǵa taratýy múmkin.

Sondyqtan barynsha qaýipsizdik sharalaryn ustaný kerek. It-mysyq jabaıy janýarlardan juqtyrmaýy úshin olardy qamap ustaǵan jón. Quytrmaǵa qarsy ekpe qoıdyrý da ınfektsııanyń aldyn alady», - deıdi sanıtar dáriger.

Mamannyń aıtýynsha, qutyrma aýyrǵan janýardyń silekeıi arqyly adamǵa berilýi múmkin. Vırýs aǵzaǵa túsken jaǵdaıda ortalyq júıke júıesin zaqymdaıdy. Adam dem ala almaı, júrek qyzmeti nasharlaıdy. Saldarynan qatty qınalyp qaıtys bolady.

«Qutyrma belgileri birneshe kúnnen keıin de bilinýi múmkin. Biraq bul kezde kesh bolady. Sondyqtan janýardan jaraqat alǵan jaǵdaıda birden dárigerge kóringen jón. Oǵan deıin tistegen jerdi sabyndy sýmen 15-20 mınýt jýyp, jaraqattyń shetin 70% spırtpen nemese ıodpen zararsyzdandyrý kerek. Al emhanada zardap shekken adamǵa tegin qutyrmaǵa qarsy preparat egiledi», - deıdi Arman Kúshbasov.