SQO aýmaǵynda qýǵyn-súrgin kezinde atylǵandardy jerlegen oryndar kartasy jasalady

None
None
PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi óńirlik komıssııa múshelerimen kezdesti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO-da saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq ońaltý boıynsha óńirlik komıssııanyń jumysy úsh baǵytta - uıymdastyrýshylyq, aqparattyq-túsindirý, zertteý boıynsha júrgiziledi. Qazirgi ýaqytta oblystyń 13 aýdany men Petropavlda «Qyzyljardyń sherli tarıhy» ǵylymı-tanymdyq ekspedıtsııasy uıymdastyrylǵan. Derekter 2023 jylǵa deıin 4 baǵyt boıynsha zertteledi. Jumys qorytyndysy boıynsha óńirde qýǵyn-súrginge ushyraǵandardy jappaı jerleý kartasy jasalmaqshy.

«Bıyl biz 30 jyldyǵyn atap ótip jatqan Táýelsizdik jolynda elimizdiń úlesine aýyr synaqtar tústi. 20-40 jyldardaǵy Qazaqstan tarıhynyń betteri qýǵyn-súrginge, deportatsııaǵa, ashtyqqa toly. Qazirgi kezeńde jas urpaq úshin tarıhty durys túsindirý jáne elimizdiń bolashaǵyn qurý mańyzdy», - dedi is-sharaǵa qatysqan SQO ákimi Qumar Aqsaqalov.

Jumys tobynyń jetekshisi, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Záýre Kartova dástúrli din ókilderin izdeý boıynsha jumys týraly, respýblıkalyq komıssııanyń múshesi, jumys tobynyń jetekshisi, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent Lıýdmıla Grıvennaıa qatysýshylardy 1917 jyldan 1930 jyldyń ortasyna deıin ult-azattyq kóterilisterge qatysýshylardy izdeý boıynsha jumys týraly habardar etti. Jumys tobynyń jetekshisi, professor Zarqyn Taıshybaı 1916-1930 jyldary Qazaqstannan ketýge májbúr bolǵan qazaqstandyq bosqyndardy ońaltý jumystary týraly aıtyp berdi.

Osy ýaqytqa deıin óńirlik komıssııa 11 140 sottalǵan adamdy anyqtady, onyń ishinde 58-bap boıynsha - 230 adam qýdalansa, 105 adam iri baı retinde jazalanǵan. SQO aýmaǵynda iri baılarǵa jáne kýlaktarǵa arnalǵan eki arnaıy lager tabyldy. Onyń bireýi Tımırıazev aýdanyndaǵy Baıqala jerinde bolsa, ekinshisi M.Jumabaev aýdanyndaǵy Aleksandrovka eldi mekeninde ornalasqan eken.

Sol jyldary oblysta 372 halyq kóterilisi men narazylyq bolǵan, ony kúshpen basý kezinde atylǵan 3 106 adamnyń tizimi jasaldy, olardyń 833-i aqtalmaǵan. Sondaı-aq, kúshtep jer aýdarylǵan nemis, polıak, latysh jáne t.b. halyqtar men arnaıy qonys aýdarýshylar boıynsha 1 274 adamnyń tizimi jasaldy.

Bul baǵyttaǵy jumys jalǵasatyn bolady.

Esterińizge salaıyq, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi óńirlik komıssııa QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen byltyr 24 qarasha qurylǵan edi.


Сейчас читают
telegram