Syrtqy sektor men ishki ekonomıkada ınflıatsııa táýekelderi saqtalyp otyr - UB
ASTANA. KAZINFORM – Ulttyq qordan bólinetin qarajat qazaqstandyq taýarlardyń kólemin arttyrýǵa, naqty jobalardy qarjylandyrýǵa baǵyttalýy kerek. Bul týraly Senattyń jalpy otyrysynda QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Tımýr Súleımenov málim etti.
- Elimizdiń ekonomıkasy úshin mańyzdy sanalatyn munaı naryǵynyń damý barysynda ózgeris baıqaldy. Munaıdyń qazirgi jáne boljamdy álemdik baǵasy tómendep keledi. Álemdik ekonomıkanyń ósimi Halyqaralyq valıýta qorynyń qazan aıyndaǵy boljamyna sáıkes, 2024 jáne 2025 jyldary 3,2 paıyzdy quraıdy. Elimizde ekonomıkanyń ósimi oń dınamıkany saqtap otyr. Bıylǵy 9 aıda jalpy ishki ónim 4,1 paıyzdy qurady. Ósim barlyq sektorda baıqaldy, - dedi T.Súleımenov.
Onyń aıtýynsha, qarasha aıynyń qorytyndysy boıynsha jyldyq ınflıatsııa birshama tómendep, 8,4% deńgeıinde qalyptasty. Alaıda, bul kórsetkish áli de Ulttyq banktiń 5 paıyzdyq targetinen alys. Qarashanyń qorytyndysy boıynsha aqyly qyzmetter baǵasy 13,3 paıyzǵa ósip, ınflıatsııaǵa edáýir úles qosty. Bul «Tarıfti ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasyna jáne birqatar naryqtyq qyzmetterdiń qymbattaýyna baılanysty. Importtyq baǵanyń ósýi saldarynan azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasy 8 paıyzǵa deıin jedeldedi.
- Bul rette, azyq-túlik taýarlarynyń dezınflıatsııasy jalpy ınflıatsııany birshama baıaýlatýǵa oń yqpal etti. Alaıda, qarashada onyń 5,4 paıyzǵa jedeldegeni tirkeldi. Jalpy alǵanda, Ulttyq banktiń ustamdy qatań aqsha-kredıt saıasaty men Úkimettiń ınflıatsııaǵa qarsy sharalarynyń nátıjesinde baǵa dınamıkasy bizdiń boljamymyzǵa sáıkes qalyptasyp keledi. Osy jyldyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa 8-9% aralyǵynda qalyptasady dep eskerilgen. Sonymen birge, syrtqy sektorda da, ishki ekonomıkada da ınflıatsııa táýekelderi bar ekenin atap ótemin, - dedi UB basshysy.
Bıýdjet áli de Ulttyq qordyń transfertterine súıenip otyr. Sonyń saldarynan munaıdan tys tapshylyq joǵary kúıinde qaldy.
- Bıyl Ulttyq qordan tikeleı transfertter kólemi 5,6 trln teńgeni qurady, al qordan alynǵan barlyq qarajat 6 trln teńgeden asady. Bul rette Ulttyq qor qarajatyn jumsaý kólemi de, baǵyttary da mańyzdy. Ulttyq qordan bólinetin qarajat qazaqstandyq taýarlardyń kólemin arttyrýǵa, naqty jobalardy qarjylandyrýǵa baǵyttalýy kerek. Sondaı-aq, bul shyǵystardyń sapasy, tıimdiligi men ónimdiligi óte mańyzdy. Osy máseleler júrgizip jatqan saıasatymyzdyń mańyzdy faktorlary sanalady. Bárimizge málim, jaqynda AQSh dollaryna qarsy teńge álsiredi. Bul qosymsha ınflıatsııalyq faktor retinde sanalady jáne ol ınflıatsııalyq kórsetkishterge áser etedi... Atap aıtqanda, ınflıatsııamen kúresý jáne ony turaqtandyrý – bizdiń ekonomıkalyq saıasatymyzdaǵy basymdyq bolyp qala beredi. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, Úkimetpen birge ortaq saıasatymyzdy úılestirý baǵytyndaǵy jumysymyzdy jalǵastyra beremiz. Ulttyq bank ınflıatsııanyń 5 paıyzdyq targetine jetý jolynda negizdelgen jáne teńdestirilgen sheshimder qabyldaıtyn bolady. Bul azamattardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa jáne ekonomıkamyzdyń turaqty ósýine jaǵdaı jasaıdy, - dedi Tımýr Súleımenov.
Budan buryn habarlanǵandaı, QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov 2024 jyly Ulttyq qordyń taza valıýtalyq aktıvteri qaı deńgeıge jetetinin aıtty.