Sırııadan oralǵan pavlodarlyq áıelder qandaı qorlyq kórgenderin aıtyp berdi
Olardyń biri Ekibastuz qalasynyń turǵyny, 28 jastaǵy Tolǵanaı esimdi kelinshek Qaraǵandy qalasynda ýnıversıtettiń tórtinshi kýrsynda oqyp júrgen kezinde turmysqa shyqqan. Kúıeýiniń dostary Sırııaǵa ketkennen keıin ártúrli vıdeolardy kóre bastaǵan. Kóz uzamaı eki er adam kelip, kúıeýin sol jaqqa alyp ketken. Ata-anasy teris jolda júrgenderin aıtyp, raıynan qanshama ret qaıtarǵysy kelgenimen, joldasynyń sońynan attanǵan.
- Bastapqyda soǵystyń sońy jeńispen aıaqtalyp, artynan aqsha kóp tústi, avıatsııalyq jáne munaı jerlerin ala bastady, - deıdi kelinshek. - Degenmen, 2017 jyly jeńilis taýyp, jaǵdaı kúrdelene tústi. Sonda ǵana shynaıy jaǵdaıǵa kóz jetkize bastadyq. Jeltoqsan aıynda joldasym qonaqta otyrǵan kezde ústinen bomba túsip, qaıtys boldy. Sol kezden beri úılerdi bombalaı bastaǵan. Kóshýden-kóshý, ashtyq bastaldy. Arab adamdary baı turdy, alaıda basqa elden kelgenderge durys qaramaıtyn. «Óz elderińdi tastap, nesine keldińder?» dep aıtatyn. Qazaqstanda bes ýaqyt namaz oqyp, durys baǵytta dinı bilim alýǵa esh kedergi joq. Biz teris aǵymnyń jeteginde ketip, ıslam dinin teris jaǵynan kórsetip aldyq. Sol úshin qatty ókinemiz.
Joldasy qaıtys bolǵannan keıin múmkindigi shekteýli adamǵa ekinshi ret turmysqa shyǵýǵa májbúr bolǵan. Balalarynyń biri er azamattarmen júrgende ústinen bomba túsip qaıtys bolǵan.
Ásem bolsa, 2010 jyly ıslam dinin qabyldap, turmysqa shyqqan jáne namazǵa jyǵylǵan. Úsh aıdan keıin Túrkııaǵa bilim alamyn dep ketýge bel býǵan joldasymen birge Sırııaǵa bet alǵan.
- Ol jaqta túrli dárister oqyp, ózin-ózi jarýǵa úgitteıtin, - deıdi ol. - Joldasym bas tarta bastady. Biraq ta 2014 jyly jaraqattanyp qaıtys boldy. Ekiqabat bolǵan edim. Kóbinese aýyldarda turdyq. Qalada bomba kóp jarylatyn. Qazaqtar bir-birin jaqyn tartýǵa tyrysatyn.
2017 jyly ekinshi ret turmysqa shyqqan Ásemniń aıtýynsha, alty jyl nebir sumdyqty basynan ótkergen olar balalaryn asyrap qalý úshin aýyr jumystar jasaýǵa májbúr bolyp, túrli qorlyq kórgen, qaıyr surap ketip, ashtyqtan shóp jegen kúnderi de bolǵan.
- Ózin-ózi jaryp jibergender boldy, - deıdi Tolǵanaı. - Kóp azamattar osy qadamǵa bardy. Sońǵy kezderi áıelderdi de soǵysýǵa shaqyrdy. Janymyzdan oqtar ushyp, ottar boldy. 2019 jyly kúrtterdiń lagerine shyqtyq. Ol jerde kóp aıaq-qoldary joq musylmandar qurttap, shirip, sasyp jatty. Lagerde úsh aı boldyq. Ata-analary oqytsa oqytady. Jalpy balalarda oqý bolmady. 12 jastan lagerlerden soǵysqa daıyndaıtyn. Avtomat pen pıstoletten atýdan úıretedi. On tórt jastan úlkendermen birge soǵysqa shyǵatyn.
Ózderiniń adam tózgisiz jaǵdaıǵa tap bolýyna bilimsizdik sebep bolǵanyn aıtatyn áıelder búginde ata-analarynyń aqylyna qulaq aspaǵanyna qatty ókinetinderin jáne ol jaqtan baqyt tappaıtynyn aıtady.
- Reseıden adamdar kóp boldy, - deıdi olar. - Tún ishinde alyp ketýi múmkin. Áıel adamdarǵa óte qıyn. Uryp-soǵady. Bizdi alyp ketýge kelgen kezde sondaǵylar qyzǵanyshpen jáne qyzyǵa qaraıtyn. Sol kezde qazaq bolǵanym úshin qatty qýandym. Sırııadan kelgen soń Aqtaýda arnaıy tekseristen ótkizip, psıholog jáne teolog mamandarmen jumys istedik.
Tolǵanaı úsh balamen, Ásem eki balamen oralǵan. Aldaǵy ýaqytta ekeýi de jumysqa turyp, balalaryn durys tárbıelep jetkizýge maqsat qoıǵan.
