Sırııa máselesi: Astana men Jeneva kelissózderiniń aıyrmashylyǵy nede

None
None
ASTANA. QazAqparat - QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynda elimizdiń bitimgerlik saıasaty talqyǵa salyndy. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Táýelsizdik dáýiri» kitaby aıasynda qazaqstandyq dıplomatııanyń mańyzdy baǵyttary sóz boldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Sarapshy Tımýr Shaımergenovtyń aıtýynsha, Qazaqstan Táýelsizdik alǵan boıda bitimgerlik saıasatqa basymdyq bere bastady. Al Taýly Qarabah shıelenisi bizdiń alǵashqy tájirıbemiz boldy. «1994 jyly Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń aralasýymen Taýly Qarabahtaǵy atys toqtatylǵan bolatyn. Ol alǵashqy tájirıbemiz edi. Memleket basshysy óziniń bedeli men dıplomatııalyq qarym-qabiletin paıdalanyp, áskerı qaqtyǵysty toqtatty. 2000 jyly Almatyda ótken Azııadaǵy ózara yqpaldastyq jáne senim sharalary uıymynyń sammıtinde Úndistan men Pákistan arasyndaǵy shıelenis sátti sheshildi. Sol kezde eki eldiń úkimet basshylary qarýdy qoldanbaýǵa kelisti. Odan keıin Iran baǵdarlamasy, Ýkraına máselesi, Reseı men Túrkııa arasyndaǵy shıelenis, Sırııadaǵy qaqtyǵys - bárin beıbit jolmen sheshýge kúsh saldyq», - deıdi T.Shaımergenov.

Osy oraıda ol sheteldik sarapshylardyń «Sırııa máselesin retteý boıynsha Astana sııaqty taǵy protsesti ashýdyń qajeti qansha? Ol úshin Jeneva bar emes pe?» degen suraqtaryn eske alyp, atalǵan eki alańnyń aıyrmashylyǵyn túsindirip berdi. «Astanada áskerı qaqtyǵysty emes, atysty toqtatý máselesi sheshildi. Al Jenevada Sırııanyń ishki dıalogyn qalyptastyrý, saıası jolmen ymyraǵa kelý jaıy qaraldy. Sondyqtan Astana óz mıssııasyn tolyǵymen oryndady deýge bolady. Sırııadaǵy atysty toqtatý boıynsha birneshe aımaq quryldy. Qazir protsess sál-pál shekten shyǵyp ketti. Degenmen, Astanadaǵy kelissózder tıimdi boldy», - dep atap kórsetti T.Shaımergenov.

Al dıplomatııa akademııasynyń dırektory Ánýar Aıazbekov Taýly Qarabah máselesin sheshý máselesine basa nazar aýdardy. Onyń oıynsha, Qazaqstannyń áskerı qaqtyǵystardy toqtatý salasyndaǵy alǵashqy tájirıbeni áli de zertteý kerek. Sebebi ol jaıynda kóp jazylǵan joq. «Prezıdent Nursultan Nazarbaev Taýly Qarabah jerinde alǵash ret 1991 jyly qyrkúıek aıynda Borıs Eltsınmen birge bardy. Sol kezde Nursultan Ábishuly ol jerdegi shıelenistiń ózektiligin jete túsindi. Al 1992 jyldan bastap Memleket basshysy Kavkazdaǵy qaqtyǵysty sheshýge qatysty naqty tapsyrmalardy bere bastady. Bitimgerlik mıssııa uıymdastyryldy. Shıelenistiń ýshyǵyp turǵanyna qaramastan, Ázerbaıjan men Armenııanyń syrtqy ister mınıstrleri Almatyda kezdesýge kelisti. Sol jerde atysty toqtatý týraly kelisim rásimdeldi», - dedi Á.Aıazbekov.

Сейчас читают
telegram