Shveıtsarııada Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy aıasynda shara ótti
Shara Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýynyń 30 jyldyǵy men 29 tamyz - ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq kúres kúnine oraılastyryldy.
Konferentsııaǵa qazaqstandyq jáne sheteldik saıasatkerler, ıadrolyq qarýsyzdaný salasyndaǵy sarapshylar, dıplomatııalyq ókildikter men mıssııalardyń ókilderi qatysty.
Elbasy kitaphanasynyń dırektory Baqytjan Temirbolat óz baıandamasynda memleketimizdiń Tuńǵysh Prezıdenttiń arqasynda saıası batyldyq tanytyp, «ıadrolyq klýb» músheliginen abyroımen bas tartqanyn belgiledi. 1991 jyly Semeı polıgonynyń jabylýy ıadrolyq qarýdy taratpaý men qarýsyzdaný protsesiniń jańa kezeńin bastady.
«Qazaqstan ıadrolyq qarýdy taratpaý men qarýsyzdaný máselelerindegi ashyqtyq úlgisin álemge is júzinde kórsetti. Bul ashyqtyqty ol syrtqy saıasat irgetasynyń bir kirpishine aınaldyrdy. Nátıjesinde elimiz ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne atom energııasyn beıbit maqsatta qoldaný salasyndaǵy barlyq irgeli halyqaralyq sharttarǵa qatysýshy atandy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Nursultan Nazarbaevtyń ıadrolyq qarýǵa qarsy bastamalaryn ilgeriletip, halyqaralyq qaýipsizdikti nyǵaıtý jónindegi saıasatty jalǵastyrýda. Memleket basshysy 2019 jyldyń qyrkúıeginde ótken BUU Bas assambleıasynyń 74-sessııasynda álemdi ıadrolyq qarýdan azat etý Qazaqstan úshin negizgi mindetterdiń biri ekenin atap ótken bolatyn», - dedi ol.
1949 jyldan 1989 jylǵa deıin Semeı polıgonynda júrgizilgen jarylystyń sany – 456. Bul kórsetkish álem boıynsha júrgizilgen ıadrolyq synaqtardyń (BUU málimeti boıynsha 2000 synaq) 25%-yn quraıdy. Radıatsııanyń zııandy áserinen 1,5 mıllıonnan astam adam zardap shekti. Sharýashylyq aınalymynan 300 myń sharshy kılometrden astam jer shyǵaryldy. Igerýge jaramsyz aýmaqtyń aýdany shamamen jeti Shveıtsarııaǵa teń.
BUU-nyń Jenevadaǵy bas dırektory Tatıana Valovaıa jahandyq qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa Qazaqstannyń qosqan úlesin tilge tıek etti: «40 jyl boıy ıadrolyq synaqtardan kóz ashpaǵan Semeı polıgonyn jabý týraly Tuńǵysh Prezıdentterińiz Nursultan Nazarbaevtyń saıası sheshimi – naǵyz erlik. Bul batyldyqtyń izimen Qazaqstan ıadrolyq qarýsyzdanýǵa baǵyttalǵan kóptegen dáıekti bastamalardy daıyndady. Osy tusta jer jahandy ıadrolyq qarýdan azat etý kúresin jalǵastyrý biz úshin de mańyzdy».
Konferentsııada Ulttyq ıadrolyq ortalyqtyń bas dırektory Erlan Batyrbekov, ıAdrolyq qarýǵa tyıym salý jónindegi halyqaralyq kampanııanyń dırektory Beatrıs Fın, BUU-nyń qarýsyzdaný máselelerin zertteý jónindegi ınstıtýt dırektory Robın Gaıss, t.b. baıandama oqydy.
Іs-shara barysynda «ıAdrolyq qarýsyz álemge betburys: Elbasy bastamalary» ǵylymı jınaǵynyń aǵylshyn tildi nusqasy usynyldy.
Bul basylymǵa qatysty aqparatqa Elbasy kitaphanasy dırektorynyń orynbasary Tımýr Shaımergenov pikir bildirdi.
«Nursultan Nazarbaevtyń jeke arhıvinen alynǵan jazbalar men qujattar zertteýshiler úshin asa mańyzdy bolmaq. Olardyń arasynda Elbasy kitaphanasy qyzmetkerleriniń Semeı qalasyndaǵy ǵylymı izdenisinde anyqtalǵan biregeı materıaldar da bar. Bul qujattar KSRO kezeńi tusynda ashylǵan polıgonnyń tarıhyn beıneleıdi. Buryn qupııa bolǵan olardyń kóbi búginde qalyń halyq nazaryna usynýly. Jer jahannyń adamdary ıadrolyq qarýdyń tarıhy men onyń Qazaqstanǵa áserimen tanyssyn dep bul materıaldardy aǵylshyn tiline arnaıy aýdardyq»,- dedi Tımýr Shaımergenov.
Aıta ketsek, aǵymdaǵy jyldyń 30 tamyzy men 1 qyrkúıegi aralyǵynda Elbasy kitaphanasy Jeneva qalasynda halyqaralyq uıymdardyń ókilderimen birqatar is-shara men kezdesý ótkizbek. Olardyń aıasynda jahandyq jáne aımaqtyq qaýipsizdiktiń, arhıvtik jáne tarıhı zertteýlerdiń, dıplomatııa men halyqaralyq qatynastardyń máselelerine qatysty yntymaqtastyqty damytýǵa baǵyttalǵan qujattarǵa qol qoıylady.
30 tamyzda Elbasy kitaphanasy Jeneva saıasat jáne qaýipsizdik ortalyǵymen yntymaqtastyq memorandýmyna, sondaı -aq BUU kitaphanasy men arhıvimen nıet týraly hatqa qol qoıdy.
