Shymkentte aqyn Hanbıbi Esenqaraqyzynyń mereıtoıy joǵary deńgeıde atalyp ótti
ShYMKENT. KAZINFORM – Kimde-kim ultynyń bolashaǵy, týǵan halqynyń ıgiligi jolynda jan aıamaı eńbek etse, onyń esimi týǵan halqymen birge máńgi jasaıdy. Búkil sanaly ǵumyryn qazaq ádebıetine, ult rýhanııatyn saqtaý jolyna arnaǵan Hanbıbi Esenqaraqyzy – sondaı esimi elimen birge máńgi jasaıtyn kórnekti tulǵalardyń biri.
Shymkent qalasyndaǵy Ózbekáli Jánibekov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan pedagogıkalyq ýnıversıtetinde ótip jatqan «Alash amanatyn arqalaǵan «Aq jol» jáne Hanbıbi Esenqaraqyzy» atty halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq konferentsııada sóılegen Shymkent qalasy ákiminiń orynbasary Sársen Quranbek osylaı dedi.
Aqyn Hanbıbi Esenqaraqyzynyń 75 jyldyǵyna arnalǵan konferentsııany ýnıversıtet rektory Gúljan Súgirbaeva alǵy sózimen ashyp berdi. Shymkent ákiminiń orynbasar Sársen Quranbek, akademık Orazaly Sábdenov, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń hatshysy Baýyrjan Jaqyp, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory Kenjebek Matyjanov, Túrkııadaǵy Gazı ýnıversıtetiniń professory Musa Iyldyz quttyqtaý sóz sóıledi.
Munan keıin akademık Hankeldi Ábjanov, L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ «Alash» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Sultan-Han Aqqululy bastaǵan ǵalymdar baıandama jasap, Alash qaıratkerleri men «Aq jol» gazetiniń Otan tarıhynda alatyn orny men ony zertteý máseleleri jóninde sóz qozǵady.
Aıta keteıik, 1920-1922 jyldary segiz nomeri ǵana shyǵyp, keıin jabylyp qalǵan «Sholpan» ádebı-saıası jýrnalyn Ózbekstandaǵy muraǵattan alyp, ony arab grafıkasy negizindegi tóte jazýdan kırıllıtsaǵa aýdartqan, sol formatpen kitap etip shyǵarǵan Hanbıbi Esenqaraqyzynyń eńbegi ólsheýsiz.
Sol saparynda «Aq jol» gazetiniń 5-6 nómirin Ózbekstannan tapqan H.Esenqaraqyzy basylymnyń 1920-1926 jyldary aralyǵynda shyqqan 613 nómirin Tashkent, Máskeý, Orynbor, Sank-Peterbýrg pen Almatynyń búkil arhıvi men kitap palatasyn, memlekettik murajaı, ortalyq kitaphana men til akademııasynyń arhıvterinen izdep tabady. Bárin jıyp-terip, «Aq joldy» baspadan 25 tom kitap etip shyǵarýy elimizdiń rýhanı qazynasyna qosylǵan mol baılyq dep bilemiz.
Halyqaralyq konferentsııaǵa barlyǵy 50 shaqty ǵylymı zertteý eńbek kelip tústi. Onyń ishinde kórshi Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Reseı ǵalymdary da bar. Halyqaralyq konferentsııa materıaldary arnaıy jınaq bolyp basylyp shyǵady.
Sonymen qatar Shymkenttiń tórinde aqyn, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri, Qazaqstan Respýblıkasyna eńbegi sińgen qyzmetker Hanbıbi Esenqaraqyzynyń 75 jyldyǵyna arnalǵan «Hanbıbiniń bıigi» atty jazba aqyndar jyr múshaırasy da máresine jetip, úzdikter anyqtaldy.
Jyr múshaırasyna elimizdiń túkpir-túkpirinen aqynnyń atyn syılaǵan, jyryn jattaǵan 60-qa jýyq aqyn qatysyp, baqtaryn synady. Aqynnyń shyǵarmashylyq bolmysyn keńinen tanytyp, jas aqyndardyń poezııaǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýdy maqsat etken múshaıraǵa aqyndar óleńderin aldyn-ala onlaın júıede jibergen bolatyn. Óner saıysynyń jeńimpazdaryn anyqtaýǵa elimizdiń ár óńirinen kelgen úzdik aqyndar atsalysty. Atap aıtsaq, aqyn, «Alash» syılyǵynyń ıegeri Ǵalym Jaılybaı, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Qazybek Isa, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, Eýrazııa ýnıversıtetiniń dotsenti Ońaıgúl Turjan, aqyn, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Baýyrjan Jaqyp jáne «Serper» jastar syılyǵynyń ıegeri Baqytjan Aldııar qazylyq etti.
Іs-shara barysynda elimizdiń túkpir-túkpirinen kelgen aqyndar sóz saptaý ónerinde óz erekshelikterin kórsetti. Jyrlarynda Hanbıbiniń ómirge degen qushtarlyǵy, týǵan jerge súıispenshiligi, qazaq áıeliniń qaısar rýhy men náziktigi sýretteldi. Shymkent qalasynyń zııaly qaýym ókilderi, aqyn-jazýshylar men mádenıet qaıratkerleri Hanbıbi Esenqaraqyzynyń shyǵarmashylyǵynyń ulttyq mádenıetke qosqan úlesin erekshe atap ótti. Qatysýshylar úshin bul shara – ónerdiń jańa bıikterin baǵyndyrýǵa shabyt bergen erekshe sát boldy.
Jyr saıysynyń bas júldesi Iran Ǵaıyp aqynǵa buıyryp, 1 000 000 teńgeni qanjyǵasyna baılady. Túrkistan oblysynyń týmasy Ahan Sabyrjan birinshi, Astana qalasynan kelgen Aıjan Tabaraqyzy men almatylyq Maǵıza Qunapııaqyzy ekinshi oryn júldesin ózara bólisti.
Oǵan qosa Shymkenttegi J.Shanın atyndaǵy qazaq drama teatrynda Hanbıbi Esenqaraqyzynyń «Sendegi meni óshirme» atty poetıkalyq tolǵaýynyń premerasy ótse, al, Túrkistan saraıynda «Han qyzyndaı Hanbıbi» atty shyǵarmashylyq kesh bolyp ótti.