Sheteldegi qazaqtardy qoldaýdyń keshendi sharalary talqylandy
Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaev Dúnıejúzi qazaqtarynyń «Qoǵamdyq sanany jańǵyrtý jáne sheteldik qazaqtar» V-shi quryltaıynda otandastardy jan-jaqty qoldaýdyń keshendi sharalaryn ázirleý boıynsha naqty tapsyrmalar bergen bolatyn. Osy tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda «Otandastar qory» men Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligimen birlesip, sheteldegi qazaqtardy jáne erikti qonys aýdarýdy qoldaýdyń keshendi sharalaryna usynymdar ázirleýde.
Keshendi sharalar sheteldegi qazaqtarǵa mádenı-gýmanıtarlyq qoldaý kórsetý jáne repatrıanttardyń qazaqstandyq qoǵamǵa beıimdelýi jáne kirigýine qajetti jaǵdaılar jasaýdyń negizgi baǵyttaryn belgileıdi. Osyǵan baılanysty jaqynda ótken ǵylymı-saraptamalyq keńes sheteldegi qazaqtardy jáne erikti qonys aýdarýdy qoldaýdyń keshendi sharalaryna usynymdardy talqylady. Sonymen qatar, shettegi jáne elge kelgen aǵaıyndardy qoldaý salasynda qoldanylatyn termınologııalyq apparat boıynsha uǵymdardy talqyǵa saldy.
«Sheteldegi qazaqtardy jáne erikti qonys aýdarýdy qoldaýdyń keshendi sharalaryna usynymdar ázirleýdiń qajettiligi sheteldegi qazaqtardy jáne repatrıatsııany qoldaý protsesterin retteıtin ózara baılanysty biryńǵaı keshendi baǵdarlamalyq qujattardyń bolmaýynan týyndaıdy. Keshendi sharalar maqsaty – búkil álem qazaqtarynyń tarıhı jáne etnıkalyq Otanynyń aınalasynda shoǵyrlanýyna yqpal etetin sheteldegi qazaqtardy jáne erikti qonys aýdarýdy qoldaý. Sheteldik qazaqtardy qoldaý saıasaty sońǵy ýaqytta qazaq tilin qoldaný salalarynyń tarylýyna jáne shetelde turatyn qazaqtardyń ulttyq ózindik bolmysynyń birtindep joǵalýyna jáne olardyń assımılıatsııalanýyna baılanysty aıtarlyqtaı ózekti. Sarapshylardyń pikirinshe, assımılıatsııanyń nátıjesinde biz orny tolmas jaǵdaıǵa ushyrap, jaqyn aradaǵy 10-15 jylda qazaq ultynyń quramdas bóligi retindegi shetel qazaqtarynan aıyrylýymyz múmkin. Osy rette, qazaqtar turatyn elderde qalyptasqan ártúrli ahýaldar – ana tilin úırený men qoldaný keńistiginiń shektelýi, salt-dástúr men mádenıetti, etnıkalyq biregeılikti joǵaltý qaterleri sheteldegi qazaqtardy qoldaýdy kúsheıtýdiń keshendi sharalaryna usynymdar ázirleý qajettigin týyndatyp otyr», delingen baspasóz baıanynda.
«Otandastar qory» KEAQ ókili N. Jálıevtiń aıtýynsha, bul úrdis eń aldymen, óńirlik demografııalyq ártúrlilikti eskere otyryp, etnıkalyq komponentke negizdelgen kóshi-qon saıasatynyń jańa modelin iske asyrý qajettigin ózektendiredi.
