Shetelde turatyn etnıkalyq qazaqtar Qazaqstannyń kıeli jerlerin aralady
Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen júzege asqan sharany «Otandastar Qory» KEAQ jáne Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy birlese uıymdastyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat.
«Sheteldegi qazaqtar kıeli oryndardy aralap qana qoımaı, ár elden kelgen jastar ózara tanysyp, olardyń arasyndaǵy dostyǵynyń nyǵaıýyna dáneker bolý maqsat etilgen edi. Osyndaı maqsat aıasynda shetelde ómir súrip jatqan qazaq jastary arasyndaǵy Jas Otandastar klýbyn qurý da josparlandy. Onyń maqsaty qazaq halqynyń mádenı jáne rýhanı qundylyqtaryn saqtaý, Qazaqstannyń kıeli oryndaryn shetelde dáripteý, álemge taratý», - delingen baspasóz baıanynda.
Atalmysh sharaǵa Ózbekstan, Reseı, Qytaı, Mońǵolııa, Iran, Túrkııa memleketterinen kelgen 20 qandasymyz qatysty.
Aıta keterligi, jyl saıyn dástúrli túrde ótetin «Kıeli Qazaqstan» jobasynyń kezekti kezdesýi erkin formatta ótti. Ár elden kelgen, ár salanyń ókili sanalatyn qazaq jastary ózara pikir almasyp, shettegi basqa da otandastarǵa ulttyq qundylyqty tereńinen nasıhattaý jaıynda sóz boldy.
Kezdesý barysynda Iran memleketinen kelgen bolashaq ustaz Shahıre Qazaq ozi turyp jatqan elde qazaq tilin tolyqqandy meńgerýge múmkindik joq ekenin aıtady. Bul rette «Otandastar Qory» KEAQ qazaq tilin úırenýge arnalǵan onlaın klass ashý jumysy qolǵa alynǵanyn jetkizdi. Al Ózbekstannan kelgen Gúldana Tórehanqyzy ulttyq oıyndardy dáripteıtin is–sharalar kóbirek ótkizilse degendi alǵa tartady.
Onyń aıtýynsha, ulttyq oıyndar arqyly da qazaqı bolmysty saqtap qalýdyń múmkindigi zor. Júzdesýde qandastar sheteldegi ózderiniń jumysy, kásibi týraly aıtty.
Budan keıin qonaqtar Mańǵystaý óńirine saparlap, onda óńirdegi kıeli oryndarǵa táý etti.
Aıta keteıik, Mańǵystaý oblysynda 362-ge jýyq tarıhı eskertkish bar. Solardyń biri áıgili Beket Ata kesheni.
«Birqatary Qazaqstanǵa alǵash ret qadam jasap otyrǵan qandastar Mańǵystaý óńirinde eskertkishter tarıhymen tanysyp áýlıe rýhyna quran baǵyshtady. Beket ata jaıly túrli ańyz-áńgimeler estip tarıh taǵlymyna tańdanystaryn jasyrmady», - delingen baspasóz baıanynda.
