Sháýeshekte akkordeon ansambli Gınness rekordyn jańalady — sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady
Ózbekstan men Qazaqstan áýe reıster sanyn arttyrady — ÓzA
Ózbekstan men Qazaqstan áýe qatynasynyń sanyn arttyrýǵa ýaǵdalasty. Kólik mınıstrliginiń málimetinshe, bul kelisim Ortalyq Azııa — Qytaı (C5+1) azamattyq avıatsııasy salasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi jumys tobynyń ekinshi konferentsııasy aıasynda qol jetkizildi, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Habarlamada aıtylýynsha, kelissózder barysynda eki eldiń avıatsııa ákimshilikteri arasyndaǵy turaqty reıster sanyn kóbeıtý týraly ýaǵdalasty. Jańa kelisimge sáıkes, Almaty — Tashkent jáne Astana — Tashkent baǵyttary boıynsha aptasyna 42-ge deıin reıs oryndaýǵa ruqsat etildi. Qalǵan barlyq baǵyttarda aptasyna 7-ge deıin reıske ruqsat berildi.
Aıta ketý kerek, eger eki eldiń taǵaıyndalǵan áýe kompanııalary barlyq kelisilgen baǵyttarda turaqty ushýlardy júzege asyrsa, aptalyq jıilik 238 reıske jetedi. Sonymen qatar, taraptar turaqty áýe qatynastaryn oryndaý úshin belgilengen qalalar sanyn da ulǵaıtýǵa kelisimge keldi.
Ózbekstan men Qazaqstan turaqty áýe qatynastaryn qamtamasyz etý úshin belgilengen baǵyttar men qalalar sanyn da ulǵaıtý josparǵa engizildi.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Ózbekstan men Qazaqstan ónerkásiptik kooperatsııany keńeıtedi» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Keltirilgen derekterge súıensek, Ózbekstannyń Qazaqstandaǵy elshisi Bahtıer Ibragımov Qazaqstan Respýblıkasynyń Indýstrııa jáne qurylys mınıstri Ersaın Naǵaspaevpen kezdesý ótkizgen.
Kezdesý barysynda 2024 jyldyń tamyz aıynda Ózbekstan Prezıdentiniń Astana qalasyna jasaǵan saparynyń qorytyndysy retinde qabyldanǵan «Jol kartasynda» kózdelgen birqatar jobalardyń júzege asyrylý barysy jáne olardyń oryndalýyn jedeldetý múmkindikteri qaraldy.
Sonymen qatar, kezdesý barysynda toqyma ónerkásibi salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý, óndiristik qýattardy jańǵyrtý jáne zamanaýı standarttardy engizý, sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy shıkizatyn qaıta óńdeý jáne daıyn ónerkásip ónimderiniń eksportyn arttyrý joldary jan-jaqty talqylandy.
Sháýeshekte akkordeon ansambli Gınness rekordyn jańalady — «Halyq gazeti»
Shyńjańdaǵy Tarbaǵataı aımaǵynyń ortalyǵy Sháýeshek qalasynda dúnıejúzilik rekord tirkeldi. Sháýeshek qalasy besinshi akkordeon mádenıeti halyqaralyq óner festıvalinde 5282 adamnan turatyn ansambl bir mezette akkordeonda oınap álemdi tań qaldyrdy.
Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy habarlady.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, óner ujymy «Eń aýqymdy akkordeon ansambli» nomınatsııasy boıynsha kitapqa sátti endi. Bul jóninde Gınnestiń rekordtar kitabynyń sertıfıkattaý jónindegi qyzmetkeri 17 tamyz kúni resmı málimdedi. Oǵan 10 000-ǵa jýyq kórermen kýá boldy.
5000-nan astam ónerpaz ataqty dırıjer Lı Tsýnnyń jetekshiligimen óner kórsetti.
Atalǵan mádenı sharada «Meniń otanym» ánin oryndaldy. Oryndaýǵa 5 jastaǵy baladan 86 jastaǵy qarııaǵa deıin qatysqan. Olardyń qatarynda Qytaıdyń túpkir-túpkirinen kelgen áýesqoılar da bar. Odan bólek Reseı, Qazaqstan, Italııa sııaqty elderden belgili sazgerler arnaıy kelgen.
Sonymen qatar osy aptada «Halyq gazeti» basylymynda «Qytaıda jasalǵan jeldetkishi bar qalpaqtarǵa sheteldik platformalarda suranys artty» degen aqparat jaryq kórdi.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, jeldetkishi bar qytaılyq qalpaqtar Amerıka qurama shtattarynyń kóptegen onlaın platformalarynda jappaı satyla bastaǵan. Qytaıda shyǵarylǵan ónim ashyq aspan astynda jumys isteıtin adamdar men saıahatshylar úshin kún men aptap ystyqtan qorǵanatyn taptyrmas quralǵa aınaldy. Shilde aıynyń basynan beri zamanaýı qalpaqtarǵa túsken tapsyrys kólemi 500 myńnan asty, qazirgi ýaqytta taýardy jetkizip úlgermeı jatyr.
— Joba avtorlary qalpaqqa kúnnen qýat alatyn shaǵyn taqtaısha, mıkrojeldetkish pen sensorly tehnologııany úılestirip ornatqan. Osyndaı kúndelikti ómirde qoldanylatyn tehnıkalar dástúrli ystyqtan qorǵaný buıymdaryna ómirsheńdik kúsh sılady, — dep jazady qytaılyq basylym.
Aıta keteıik, erekshe qalpaq «álemdik sýpermarket» dep atalatyn Chjetszıan ólkesiniń Iý qalasynda shyǵarylady. Tszıan ıÝntao Iý shaharyndaǵy kún jeldetkish qalpaq jasalatyn zaýyttyń dırektory. Qytaılyq ónim álemdik naryqta tanylyp suranys artqan soń Tszıan ıÝntao komandasymen birge qalpaqtyń jańa túrin shyǵarýdy kózdep otyr. Bul joly mamandar taýardyń sý búrketin túrin jasamaqshy. Tyń tásil tek salqyndatyp qana qoımaı masa men shybyn-shirkeıden qorǵanýǵa múmkindik beredi.
Dýshanbede Ábý Hanıfa atyndaǵy Islam ınstıtýty qoldanysqa berildi — Eurasia Today
Tájikstannyń astanasy Dýshanbe qalasynda Imam Aǵzam — Ábý Hanıfa Nýman ıbn Sabıt atyndaǵy Islam ınstıtýtynyń jańa ǵımarattary paıdalanýǵa berildi, dep habarlaıdy Eurasia Today aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń habarlaýy boıynsha Dýshanbe qalasyndaǵy Imam Aǵzam — Ábý Hanıfa atyndaǵy Islam ınstıtýtynyń jańa ǵımarattary 21 tamyzda paıdalanýǵa berildi.
Aıta keteıik, 2500 shákirtke arnalǵan jańa ǵımarattar Tájikstan táýelsizdiginiń 35 jyldyǵynyń qurmetine oraı salynǵan.
Dúnıe júzindegi tuńǵysh ret adam tárizdi robot satatyn dúken ashyldy — CNR
2025 jyly 8 tamyz kúni dúnıe júzindegi tuńǵysh arnaýly adam tárizdi robot satý dúkeni jumysyn bastady.
Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, dúken kórme raıony, úlgi kórsetý, kásiptik salada qoldaný syndy ártúrli bólimge bólingen 50-den astam emdeý men ónerkásipke arnalǵan ónimder qoıylǵan.
Munda tek adam tárizdi robotty satýmen ǵana shektelmeı, qurastyrý, tekserip jóndeýmen qatar satylǵannan keıingi ýaqytta da qyzmet kórsetiledi.
Bul dúken kásiporyndardyń zerttep ashýdan bastap, tolyqqandy jumys aıaqtalǵanǵa deıingi qıyn túıinderin sheship, kásiporyn men tutynýshylardyń baılanysyn úzbeıdi.
Keltirilgen derekterge súıensek, bul jolǵy bastamanyń negizgi maqsaty — qajet bolǵan jaǵdaıda adam tárizdi robotty odan ary damytý, atalǵan robottyq tehnıkanyń qoǵamǵa ishkerleı aralasýyn ilgeriletý.
Túrik ekonomıkasy sońǵy 22 jylda qalaı ózgerdi? — TRT
Túrkııa Saýda mınıstrligi jahandyq daǵdarystarǵa qaramastan eldiń «úzdiksiz damýyn» jalǵastyryp otyrǵanyn jáne 2025 jyldyń sońyna deıin 390 mıllıard AQSh dollary kólemindegi eksport maqsatyna qol jetkiziletinin málimdedi, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, Túrkııa ekonomıkasy Rejep Taıyp Erdoǵannyń aldymen premer-mınıstr, keıin prezıdent bolyp saılanǵannan bergi 22 jylda túbegeıli ózgeristerge qol jetkizgen. Osy kezeńde JІÓ jyl saıyn 5,3%-ǵa ósip, 2025 jyldyń ekinshi toqsanynda 1,37 trıllıon AQSh dollaryna jetip, tarıhtaǵy eń joǵary deńgeıge kóterilgen.
Sondaı-aq Túrkııa Respýblıkasy Saýda mınıstrliginiń habarlaýynsha, Erdoǵan qyzmetke kiriskennen bir jyl buryn, 2002 jyly eldiń JІÓ 238 mıllıard dollar bolsa, 2024 jyly alǵash ret 1 trıllıon dollar mejesin asqan.
Erdoǵannyń 390 mıllıard dollarlyq eksport maqsatynyń da jyl sońyna deıin oryndalýy kútilýde. Sonymen qatar eldiń jalpy ishki ónimi 1,4 trıllıon dollarǵa jetedi dep boljanyp otyr.
Túrkııalyq BAQ-tyń dereginshe, Túrkııa sońǵy on jylda EYDU-daǵy eń jyldam ósip kele jatqan ekonomıkalardyń biri boldy; HVQ 2025 jylǵy shildede jarııalaǵan esebinde 2025 jylǵa arnalǵan ósim boljamyn 3,0%-ǵa kóterdi. 2020 jyldan beri jahandyq daǵdarystarǵa qaramastan 19 toqsan qatarynan úzdiksiz ósim jalǵasýda.
Mınıstrlik 2002 jyly jan basyna shaqqandaǵy tabys 3 608 dollar bolsa, 2025 jyldyń birinshi toqsanynyń sońynda bul kórsetkish 15 971 dollarǵa deıin óskenin atap ótti.
Sondaı-aq osy aptada«TRT»-da «Túrkııada elektr kólikteriniń sany bir jylda eki esege artty» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Keltirilgen málimetterge súıensek, Túrkııa statıstıka ınstıtýty jarııalaǵan derekterge sáıkes, shilde aıynyń sońyna qaraı Túrkııadaǵy elektrli kólikterdiń sany 120,6 paıyzǵa ósip, 289 457-ge jetti. Osylaısha bir jyl ishinde bul kólikterdiń sany sany eki ese artqan.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen málimetterine súıensek, bul ósim tutynýshy tańdaýlaryndaǵy jyldam ózgeristi kórsetedi. Mundaı ózgeriske Túrkııanyń keńeıip kele jatqan qýattandyrý ınfraqurylymy men eldiń otandyq óndirisindegi elektrli kólik markasy «Togg»-tyń naryqqa shyǵýy da yqpal etti.
Shilde aıynda el boıynsha tirkelgen 16,8 mıllıon avtokóliktiń 1,7 paıyzyn elektrli kólikter qurady. Bul kórsetkish 2015 jyly bar bolǵany 565 kólikten, ótken aıda alǵash ret 250 myńnan asqan deńgeıge jetti.