«Shatqaldan shataq shyqqaly otyr» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Sońǵy jyldary elimiz týrızmdi damytýǵa barynsha kúsh salýda. Nátıjesinde ótken jyly elimizge syrttan kelgen týrıster sany 5,6 mln. adamnan assa, el ishindegi týrıster sany 5,3 mln. adamdy qurapty. Týrızm salasynda kórsetilgen qyzmetter kólemi 74 mlrd. teńgege jetken. Negizinde týrızm - tabystyń qaınar kózi. Bizdiń elde bul salany damytýǵa múmkindik mol. Jer asty ǵana emes, jer ústi baılyǵynan da kende emes qazaq dalasynyń tabıǵat tylsymdary, sulý-symbaty talaıdy tamsandyrǵany sózsiz. ıAǵnı, bizde týrızmniń áleýeti bar, tek sony iske qosý jumystary áli jetińkiremeı jatqany jasyryn emes. Árıne, týrızm - tabıǵat bergen syıdy sol tabıǵı qalpynda ǵana saqtap, «al, kelip, ózderiń kórip alyńdar» deıtindeı ońaı sharýa emes. Bul salany damytý jolynda eldiń ınfraqurylymdary, áýe, temir jol tasymaldary, shekaralyq problemalar, qurylys, ınvestor tartý, taǵy basqa da kóptegen másele baılanysyp jatyr. Úkimettiń keshegi otyrysynda týrızm tóńiregindegi osyndaı máseleler ashyq aıtylyp, tıisti organdar túıtkildi problemalardyń túıinin tarqatýǵa tyrysty. Bul másele «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Týrızmnen tabys tabýǵa tıispiz» degen taqyryppen basyldy.
Osy basylym betinde «Tolymdy salyq - órkendilik kepili» atty maqala jarııalandy. Maqalada salyq týraly saraptamalar boıynsha, elimizdiń barlyq aımaqtarynda mindetti alymdar men túsimder kólemi eleýli túrde tómendegeni baıqalatyndyǵy aıtylǵan. Elbasy ústimizdegi jylǵy 27 qańtarda ótken Úkimettiń keńeıtilgen májilisinde ózekti máselelerge qatysty birshama eskertpeler jasaǵany málim. Ásirese, salyq túsimi boıynsha qaryzdyń 73 paıyzy jalǵan kásiporyndardyń úlesinde ekendigi shuǵyl sharalar qoldanýdy talap etedi.
***
«Shatqaldan shataq shyqqaly otyr» dep jazady «Aıqyn» basylymy. Osyndaı taqyryppen basylǵan maqalada Úlken Almaty shatqalynda salynǵan jekemenshik úılerdiń basym kópshiligi zańsyz basyp alynǵan jer telimine salynǵandyǵy aıtylady. Qala turǵyndaryn eleń etkizgen mundaı aqparatty keshe Almaty qalalyq Jer qatynastary basqarmasy taratqan. Aqparatqa júginsek, qala ákimi Ahmetjan Esimovtiń tapsyrmasy boıynsha Úlken Almaty shatqalyna salynǵan 189 jekemenshik jer teliminiń maqsatty paıdalanýyna baılanysty jan-jaqty tekserý júrgizilgen. Tekserý barysynda álgi 189 jer teliminiń ishinde memlekettik qor esebinde saqtalýy tıisti jalpy aýmaǵy 1,5038 gektar jerdi quraıtyn 67 jer teliminiń zańsyz basyp alynǵandyǵy anyqtaldy.
Sondaı-aq osy basylymnyń «Astyq eksportynyń aqsaýyna kim kináli?» atty maqalasynda jazýynsha, «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy osy jyldyń sáýirinde negizgi josparǵa sáıkes 1 mln. 442 myń tonna astyqty eksportqa tasymaldaýy qajet bolǵan. Alaıda 23 kúnniń ishinde vagondarǵa 843,7 myń tonna ǵana astyq tıelgen. Al eksportqa baǵyttalǵan 769,2 myń tonna astyq tıelmeı qalǵan. Onyń 486,2 myń tonnasy Eýropa, 283 myń tonnasy Ortalyq Azııa elderine jóneltilýi tıis bolatyn. Sonymen, astyq eksportynyń bulaısha aqsaı qalýyna kim kináli?
***
Otandyq qyzmet kórsetý kompanııalary munaı-gaz jáne taý-ken óndirisi salasyndaǵy iri ındýstrıalyq-ınnovatsııalyq jobalarǵa sheteldik kompanııalarmen birdeı qatysýlary kerek. Ol úshin ne
isteý kerek. Zańnamalyq bazany nyǵaıtyp, memlekettik qoldaýdyń tıimdiligin arttyrý kerek. Bul máseleler keshe Qazaqstan Respýblıkasynyń servıstik kompanııalary odaǵy uıymdastyrǵan «Qazmunaıgazservıs-2012» konferentsııasynyń barysynda kóterildi. Atalmysh jıynda kóterilgen osy jáne ózge de máseleler «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Ýchastıe na ravnyh. Voprosy otechestvennogo soderjanııa stalı osnovnymı na konferentsıı «Kazneftegazservıs-2012» attymaqalada qamtylǵan.
