Sharıǵattan shartqa deıin: Islam ıpotekasy tıimdi me
Álemdik qarjy naryǵynda ıslam ıpotekasynyń úlesi artyp keledi. Ásirese Taıaý Shyǵysta bútin ınstıtýt qalyptasyp, sarapshylar konservatıvti prıntsıpke súıenetin dinı júıeniń ǵalamdyq qarjy aınalymyndaǵy úlesin 5 trln dollarǵa shamalaýda. Al AQSh, Germanııa, Túrkııa sekildi memleketter ıslam ıpotekasymen tamyrlas baǵdaralama ázirlegen bolatyn. Qazaqstan qoǵamynda da ıslam ıpotekasyn engizý talaby jıi aıtylady. Bul júıe azamattarǵa qanshalyqty tıimdi, bank sektoryna qalaı áser etýi múmkin? Kazinform tilshisi taqyrypty jan-jaqty taldap kórdi.
3 mln azamat áleýetti tutynýshyǵa aınalýy múmkin
Aldymen birneshe baǵdardy baǵamdaý mańyzdy. Onyń ishinde ıslam ıpotekasynyń talabyn saralaý, múddeli topty taný, klassıkalyq nesıeden aıyrmashylyǵyn baıqaý ózekti. Osydan keıin ǵana shynaıy ahýaldy baǵalaýǵa bolatyndaı.
Alǵashqysynan bastaıyq. Ádepkide atalǵan ıpoteka sharıǵı ustanymǵa berik, klassıkalyq kredıtti «haram» sanaıtyn topqa arnalǵan. Árıne, qazirgi qalpynda birshama ózgeris bar – dini bólek te ıgiligin kóre alady. Áıtkenmen maqsatty aýdıtorııasy ıslamdyq qundylyqty ustanatyn azamattardan quralǵandyqtan, qarjy ónimi de sol toptyń múddesine saı jasalýda. Nelikten? Munyń sebebi shekteýde jatyr, naqtyraq aıtsaq, bank protsentinde. Islamda ósimmen nesıe alý «rıba» dep atalady, ol aýyr kúnániń birine jatqyzylǵan. QMDB pozıtsııasy da osy ustanymǵa saı [1, 2]. Sondyqtan dinshil, biraq baspanaly bolý úshin ıpotekadan ózge jol tappaǵan qazaqstandyqtarǵa bank ósimi qolbaılaý. Islam ıpotekasyna suranys osydan týyndap otyr.
«Kommertsııalyq bankterde ıpotekalyq nesıelendirý kezinde zaemshy óz qarajaty esebinen turǵyn úıdiń bastapqy jarnasyn tóleıdi. Al onyń qalǵan somasy bank tarapynan óteledi jáne úı bankke kepil retinde rásimdeledi. Bank klıentke aqshany paıyzǵa beredi. Sonymen qatar aı saıynǵy boryshy ýaqytyly tólenbegen jaǵdaıda ústeme aqy taǵaıyndalady. Mundaı áreket sharıǵat prıntsıpterine qaıshy», – delingen QMDB-nyń resmı saıtynda.
Este bolsa, 2021 jyly «Qazaqstan halqynyń dinı saladaǵy memlekettik saıasatyn baǵalaý» atty arnaıy áleýmettik zertteý júrgizilgen edi. Júrgizilgen saýalnamada azamattardyń 61,8 paıyzy dinı joralǵylardy ishinara saqtaıtynyn aıtsa, al 27,4 paıyzy dinı qaǵıdalardy qatań ustanatynyn jetkizgen. Sońǵy sanattaǵylardyń sany 3 mıllıonǵa jeteǵabyl. Demek, ıslam ıpotekasy beleń alsa, bankter tutynýshydan tapshylyq kórmeıdi degen sóz.
Sarapshylardyń sózinshe, ıslam ıpotekasy maqsatty toby tek musylmandar ǵana emes. «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń ıslamdyq qarjy jónindegi basshysy Madına Týkýlova qarjylyq ónim kópke ortaq degen tujyrymda.
– «Islamdyq qarjylandyrý: Qazaqstan naryǵyna jasalǵan taldaý» esebine sáıkes, eldegi ıslamdyq bólshek qarjylandyrýdyń áleýetti kólemi 3,9 trln teńgeni quraıdy. Qazaqstandaǵy jańa ıslam depozıtteriniń kólemi 2,8 trln teńgege jetýi múmkin. Zertteý nátıjesi ıslam qarjy quraldaryna suranystyń aıtarlyqtaı joǵary ekenin kórsetti.
Shynyn aıtsaq, dinı senimine baılanysty klassıkalyq bank quraldaryn paıdalana almaıtyn musylmandar sany ósýde. Osyǵan baılanysty ıslamdyq qarjylandyrý naryǵyn damytý ózekti. Degenmen, ıslamdyq qarjylandyrý tek musylmandarǵa ǵana arnalmaǵandyǵyn atap ótken jón. Balamaly qarjylandyrýdyń bul túrin dinı senimine qaramastan kez kelgen adam paıdalana alady, – dedi maman.
Talap tartysy: paıyzsyz paıda men óńi ózgergen ósim
Islam qarjy júıesinde ıpotekanyń úsh túri bar: ıjara, mýrabaha jáne mýsharaka. Ataýy uqsas bolǵanymen, árbiriniń talaby ártúrli. Mysaly, mýrabahada bank turǵyn úıdi satyp alyp, keıin bólip tóleýi úshin tutynýshyǵa satady. Al ıjarada bank múlikti satyp alyp, tutynýshymen lızıng shartyn jasaıdy. Sońǵysy – mýsharaka sál kúrdeli, onda úı ıesi, tutynýshy jáne bank úshjaqty kelisimshartqa ýaǵdalasady. Túsken paıda aldyn ala kelisilgen úles boıynsha bólinip, tutynýshy bankten óz úlesin kezeń-kezeńmen satyp alyp otyrady.
Islam ıpotekasynyń álemdik tájirıbesi osy úsh júıege súıenedi. Jappaı ıslam ıpotekasyna ótsek te, atalǵan nusqanyń biri tańdalýy shart. Bastysy, qorytyndy qun men aı saıynǵy tólem aldyn ala belgili, qosymsha paıyz joq.
Qazaqstan úshin qaısy jol qolaıly? Ázirge ıslam ıpotekasynyń ótimdi modeli – mýrabaha. 15 jyldaı naryqta ıslam bankınginiń operatory bolǵan Al-Hilal banki mýrabaha júıesi boıynsha jumys istegeni este. Osy kezeńde Astana, Almaty, Shymkent, Túrkistan qalalarynda baspanaly bolǵandar jeterlik. Óıtkeni baǵdarlama mehanızmi qarapaıym. Aldymen tutynýshy kez kelgen úıdi tańdaıdy, ony bank satyp alady. Keıin bank alǵan úıdiń baǵasyna ústeme aqsha qosyp, tutynýshyǵa satý úshin jańa baǵa taǵaıyndaıdy. ıAǵnı, bank baspanany 10 mln teńgege alsa, tutynýshyǵa 11 mln teńgege satýy múmkin. Keıingi protsedýra – tutynýshy úı baǵasynyń 30 paıyz alǵashqy jarnasyn salyp, qalǵanyn kelisken ýaqytta bólip tóleıdi.
Osy oraıda eskerý qajet kiltıpan baıqalady. Birinshiden, satyp alǵan úıge qosatyn bank ústemesine shekteý joq. Qarapaıym tilmen aıtsaq, 10 mln teńgeniń úıin 15 mln teńgege satýy yqtımal. Ekinshiden, tabysty rastaý ońaı sharýa emes, ıslam bankteriniń kóbi tutynýshynyń aılyq tabysy 250-300 myńnan kem bolmaýyn talap etedi. Bul – zeınetaqy men salyq aýdarymdarynan keıin qalǵan taza tabys. Demek «qolǵa alatyn» jalaqy 400 myń teńgeden joǵary bolýyn bildiredi. Sońǵysy, keı ıslam banki qaıtarý merzimin qysqartý úshin bólip tóleýdi 2-5 jylǵa ǵana berýi múmkin. Sondyqtan baspana úshin aıyna 350-450 myń teńge tóleýge daıyn bolyńyz.
50 paıyz – az ba, kóp pe?
Ádildik úshin aıtý mindet, ıslam ıpotekasy «ortasha statıstıkalyq» adam úshin tıimdi deı almaımyz. Bir mezette bastapqy jarnany salý, aı saıyn kemi 300-400 myń tóleý qıynnyń qıyny. Sodan bolar, búginde Qazaqstandaǵy ıslam ıpotekasy naryǵy bos tur. Bastapqyda Al-Hilal banki kóshbasshy ári ıslam ıpotekasyn júzege asyratyn jalǵyz qarjy uıymy bolǵan, keıin bul mindetten bas tartypty. Bank ókildigimen baılanysyp, tıisti aqparat suraý barysynda qazir qarjy uıymynyń tek korporatıvtik qyzmet kórsetetinin, ıaǵnı jeke tulǵalarmen jumys istemeıtinin bildik. Ataýyn da ózgertipti – qazir ADCB ıslam banki. Demek bank sektorynda tájirıbeli ári senimdi oıynshy qalmady degendi bildiredi.
Osy oraıda olqylyqtyń sebebin memleket saıasatymen baılanystaratyndar jeterlik. Mysaly, ekonomıst-sarapshy Jalǵasbek Aqbolat birjaqty kepil saıasaty men ıslam bankteriniń jaǵdaıyn jatyq jetkizgen bolatyn.
«Qazaqstandaǵy ekinshi deńgeıli bankter memleket tarapynan kepildik alady. Ol degenimiz, bank bankrot bolǵan jaǵdaıda salymshylardyń depozıtterin qaıtarýǵa memleket kepildik beredi. Al ıslam bankterine arnalǵan ondaı kepildik joq. Islam bankteriniń tanymaldyǵy tym artatyn bolsa, ekinshi deńgeıli bankterdiń yqpaly túsedi. Olar qulasa, bizdiń ekonomıkamyz ben qoldan jasap otyrǵan qarjy sektorynyń da qulaý yqtımaldyǵy bar», – dedi sarapshy.
Eskeretin jaıt, pikirmen kelispeıtinder de bar. Belgili PR mamany Aıbar Oljaevtyń sózinshe, ıslam qarjy júıesi dástúrli júıeni yǵystyra almaıdy, bar bolǵany múddeli topqa múmkindik berýmen shektelmek.
– Islam ıpotekasy dástúrli ıpotekaǵa múlde básekeles bola almaıdy. Óıtkeni, prıntsıpteri men maqsatty toby ártúrli. Islam ıpotekasy belgili bir din jolyndaǵy azamattarǵa múmkindik beredi. Bul toptaǵy adamdarǵa bankterden nesıe alý «haram» sanalady, ıslam bankteri múddeli toptyń atalǵan máselsin sheshýge jol ashady. Al halyqtyń qalǵan bóligi klassıkalyq nesıeni alýdy toqtatpaıdy, – dedi Aıbar Oljaev.
Bir qyzyǵy, qazir ıslam ıpotekasynyń atyn jamylyp, úı saýdalaý beleń aldy. Bul - bankter emes, qurylys kompanııalary tarapynan jasalǵan qadam. Áleýmettik jelide blogerler arqyly jarnama júrgizip, sharıǵat talabyna saı ıpoteka rásimdeýge úndep keledi. Materıal ázirleý barysynda jarnamasy jer jarǵan astanalyq kompanııanyń birimen habarlasyp, tutynýshy retinde ıpoteka shartyn suraǵan bolatynbyz. Baıqaǵanymyz, kompanııa qurylysy aıaqtalmaǵan úılerdi satýda. Ol azdaı, alǵashqy jarna tym joǵary.
– Qazir salynyp jatqan turǵyn úıler 2026 jyly paıdalanýǵa beriledi. Alǵashqy jarna 40-50 paıyz shamasynda. Qalǵan somany 2 jylǵa deıin bólip tóleýge bolady. Aı saıynǵy tólem 400-500 myń teńge bolýy múmkin, – dedi kompanııa ókili.
Qurylys kompanııalary usynyp júrgen ıpoteka modeli túsiniksiz. Islam qarjy júıesinde keń taralǵan 30 paıyz jarnany eskermeıdi, qurylys barysyndaǵy táýekel de qaperde joq. Olaı deıtinimiz, qurylys aıaqsyz qalsa, qyrýar qarjy jelge ushýy múmkin. Osy mándes máseleniń saldarynan kompanııany sotqa súırep júrgenderdiń sany kóbin umytpaǵan jón. Degenmen sharıǵı ustanymǵa berik múddeli top joǵary jarnaǵa da, táýekelge de qarap jatqan joq. Klassıkalyq ıpotekaǵa júginý joly jabylǵandyqtan, ıslam ıpotekasyn jaǵalaýǵa májbúr. Al ondaǵy qaýip, tólem tártibi basty orynda emes – formaldy túrde sharıǵat buzylmasa bolǵany.
Aıbar Oljaevtyń sózinshe, bizdegi ıslam ıpotekasynda negizgi ustanymdar saqtala bermeıdi. Alaıda keı azamat buǵan mán berip jatqan joq.
– Islam ıpotekasynda paıyzdyq mehanızm jumys istemeıdi. Úıdiń aqysyn paıyzsyz tóleý qajet. Alaıda sóz júzinde paıyz bolmaǵanymen, is júzinde jaǵdaı basqasha. Mysaly, 10 mln teńgeniń úıin 12 mln teńgege satatyn jaǵdaı kezdesedi. Sondyqtan úıdiń baǵasy óz qunynan joǵary bolady.
Árıne, basynda halyq atalǵan júıege qyzyǵýshylyq tanytqany ras. Artynsha qarqyn báseńdedi. Buǵan qandaı sebep bolǵany belgisiz. Alaıda bizde ıslam bankıngi úshin múmkindik orasan. Estýimshe, ıslam bankteri de Qazaqstan naryǵyna kelýge nıet tanytyp otyr, demek báseke deńgeıi tómen, – dedi Aıbar Oljaev.
Naryqqa kim keledi?
Qazaqstan ıslam ıpotekasynyń ózindik úlgisin qalyptastyra ma? Bul máseleniń kóterilgenine kóp boldy. Úkimet áli resmı pozıtsııasyn bildirgen joq, alaıda qarjy uıymdaryna múmkindik beretin syńaıly. Oǵan qosa bank sektoryna reforma jasaý kúrdeli protsess, sondyqtan jaýapkershilikti uıymǵa júkteý ońtaıly sheshim bolary sózsiz. Boljamnyń mysaly da bar. Máselen, jýyrda Otbasy bank tóraǵasy Lázzat Ibragımova paıyzsyz ıpoteka júzege asýy yqtımal degen oı aıtty.
«Islam ıpotekasy josparymyzda bar. Musylman kórshilerimiz bar. Paıyzdy «haram» dep qazir ıslam ıpotekasyn jasaǵandar bar. Klıentterimizden «bizge de osyndaı ónim ázirlepberińizder» degen ótinish kóp túsedi. 2025 jyly jospar boıynsha jasap beremiz», – dedi ol.
Ideıa iske asady degen oıdamyz. Sebebi otandyq bankterdegi nesıe paıyzy 56%-dan asqan shaqta qoǵam ózgeris talap etip otyr. Onyń ústine «Otbasy bankiniń» ıpotekalyq nesıeniń barlyq somasyna paıyzdyq mólsherleme qosatyny da narazylyq týdyrýda.
Endigi másele – «bul mindetti qaı bank moınyna alady?», «sheteldik qarjy uıymdary naryqqa qandaı ónimmen kiredi?» degen saýalǵa jaýap alý. Otandyq bankterge kelsek, túsinikti, Otbasy bankiniń resýrsy bar. BAQ-ta Alıf Bank te nıet bildirgeni aıtyldy. Alaıda qos uıymda tájirıbe joq. Sondyqtan olar ıslam ıpotekasyn ázirleý barysynda mindetti túrde sheteldik banktiń qoldaýyna muqtaj.
Úkimet bul qadamdy kúniburyn bilgendeı, ıslam bankterimen ara-qatynasty 10-15 jyl buryn oń baǵytqa burdy. 2009 jyly Qazaqstan men BAÁ kelisimge qol qoıyp, Al Hilal bankiniń fılıaly ashylǵany este. Sodan beri ıslam bankteriniń kóshi toqtaǵan emes, isi de alǵa basty. 2010 jyldan bastap ıslam qarjy júıesin jetildirý Jol kartasy júzege assa, eki jyldan keıin sýkýk ıslam júıesine negizdelgen baǵaly qaǵazdar shyǵara bastadyq.
Sheteldik ıslam qarjylyq uıymdarymen jumysty júıeleýde «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń kómegi kóp bolmaq. Ortalyq ıslam qarjysy ınstıtýttary úshin anaǵurlym qoljetimdi ınfraqurylym qurýda. Islam bankteri men qarjy kompanııalary úshin kapıtalǵa qoıylatyn talaptardy tómendetý, salyq jeńildigine múmkindik berý arqyly naryqtaǵy ıslam qarjysy uıymdarynyń sanyn arttyrýǵa yqpal etip keledi.
– Qazir ADCB Islamic, Zaman, Alif Islamic Bank ıslam bankteri, Kazakhstan Ijara Company jáne Al Saqr Finance ıslamdyq lızıngtik kompanııalary jumys isteıdi. Sondaı-aq sýkýk sekildi ıslamdyq qarjylandyrý quraly arqyly Taıaý Shyǵys pen ózge óńirlerden ınvestor tartý jospary bar.
Aıta keterligi, Alif Islamic Bank bólshek qarjylandyrý sheńberinde «Islam ıpotekasy» atty jańa ónim shyǵarmaq. Bul banktiń qyzmetin AHQO Qarjylyq qyzmetter kórsetýdi retteý jónindegi komıteti (AFSA) baqylaıdy, – dedi Madına Týkýlova.
Aldaǵy ýaqytta ıslam qarjy júıesi salmaqty qarjy ınstıtýtyna aınalýy ǵajap emes. Búginde Qyrǵyzstanda – 13, Tájikstanda 6 ıslam banki men qarjy uıymy ornalasqan. ADCB Islamic Ózbekstan naryǵyna enýge qulyqty. Demek, Ortalyq Azııada ınvestıtsııa úshin tartys jańa alańǵa oıysatyn sekildi.