Shákirtterim shertilmeı júrgen qazaq kúılerin keńinen nasıhattasa deımin - kúıshi

QARAǴANDY. QazAqparat – Ár qazaq shańyraǵynyń tórinde ilýli turatyn qara dombyrany halqymyzdyń qalaı qurmetteıtini belgili. Alaıda zaman aǵymyna qaraı bul dástúrimiz umyt qalyp bara jatqan joq pa? Qazirgi ýaqytta jastardyń qolynan qazaqtyń qasıetti dombyrasyn qanshalyqty jıi kóre alamyz? Bul suraqtarǵa Qaraǵandy qalasynyń Táttimbet atyndaǵy óner kolledjiniń oqytýshysy Madııar Súleımenov jaýap berdi.

- Dombyrany alǵash qolǵa alǵanda neshe jasta edińiz? Qazaqtyń qasıetti aspabyna mahabbatyńyz birden oıandy ma? Álde ýaqyt óte kele túsindińiz be?

- Dombyrany birinshi ret qolǵa alyp, sherte bastaǵanda jasym jetide edi. Dombyraǵa qyzyǵýshylyǵym birden oıandy, al naqty kúıge degen pák sezimdi ýaqyt óte kele túsindim.

- Nelikten dombyra? Nege basqa mýzykalyq aspapty tańdamadyńyz?

- Dúnıege kelgen kúnnen bastap dombyranyń únine qanyq boldym. Atam Shegebaı Súleımenuly aýyl-aımaqqa tanymal kúıshi edi. Qanmen kelgen qasıet pe, bilmeımin, biraq meniń dombyradan basqa aspaptarǵa búıregim burǵan emes. Bul aspaptyń úni, yrǵaǵy ishki jan dúnıemdi aqtaryp tastaıtyndaı sezim syılaıdy. Sózben aıta almaǵan sezimdi dombyranyń kúshimen jetkize bilý men úshin mańyzdy.

- Alǵashqy úırengen kúıińiz qandaı boldy?

- Alǵashqy úırengenim - halyq kúıi «Keńes» edi. Ony úırenýge maǵan bir apta ýaqyt jetkilikti boldy. Halyq arasynda «Kúı basy – Keńes» degen sóz bar. Kúıdiń shyǵý tarıhy da qyzyq. Qazaqtar ejelden el isin bıler keńesi arqyly sheship otyrǵan. Іri jıyndarǵa halyq kúıshileri de qatysqany belgili. Keńes kúıi osyndaı tarıhı jaǵdaıda paıda bolǵan.

- Ustazdaryńyzdan júrek túbine jetken qandaı erekshe sabaq, qandaı ónege aldyńyz? Nelikten ol esińizde qaldy?

- Uztazdarymnan alǵan úlgi-ónege, taǵylymym kóp. Kúıdi qalaı sezinýdi, qalaı túsinip tartýdy jáne ártúrli kúıshilik mektepterdiń oryndaý úlgisin, mánerin, shertý úrdisterin úırengen sabaqtar erekshe áser berdi. Ustazym - Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń professory, shertpe kúıdiń sheberi Janǵalı Júzbaev. Ol kisiden úırengen shertpe kúıdegi ártúrli ádis-tásilder - men úshin úlken ónege, asyl qazyna. Ár sabaǵy meniń júregime boılaı bildi dep aıta alamyn.

- Shákirtterge kúı shertý tehnıkasynan basqa qandaı erekshe tálim bergińiz keledi?

- Shákirtterim el arasynda shertilmeı júrgen, estilmeı júrgen kúılerdi jaryqqa shyǵaryp, olardy zerttep, jurtqa keńinen nasıhattasa deımin. Jalpy ǵylymı-zertteý jumysymen aınalysýyna baǵyt-baǵdar bergim keledi. Ustazdyq etkenime 6 jyl boldy. Oqýshylarym - oblystyq, respýblıkalyq baıqaýlardyń laýreattary. Osy 6 jylda meniń synybymdy 5 oqýshy támamdady. Qazirgi tańda synybymda 6 oqýshy jáne stýdent tálim alýda.

- Qaǵystyń da neshe túri bar. Sizge qaısysy jaqyn?

- Iıa qaǵystyń, shertistiń neshe túri bar. Maǵan jaqyny - shertpe kúı dástúri, shertpe qaǵys. Shertpe kúıler negizinen lırıkalyq sezimge baı, pálsapashyldyqqa beıim. Shertpe kúıde oıǵa shomyp, jan-dúnıege túrtki salatyn syrshyldyq basym. Eń kóp taraǵan shertpe kúıler - Arqanyń kúıleri dep esepteledi. Saryarqa jerinde kúı degende aldymen aýzymyzǵa abyz Ketbuǵydan bólek, kereı batyry - Baıjigit, arǵynnyń aty ańyzǵa aınalǵan aqylmany – Təttimbet seri túsedi.

Osylardyń ishinde Arqa mektebiniń basynda turǵan tulǵa - sóz joq, Təttimbet ekeni daýsyz. Təttimbetshe kúı tartý úrdisi osydan keıin Toqa, Daırabaı, Qyzdarbek, Sembek, Əbdı, Itaıaq, Əbiken, Aqqyz, Maǵaýııalar arqyly damyp, shertpeniń dańqy muqym qazaqqa jaıyldy.

- Ulttyq dombyra kúnin atap ótý elimiz úshin qanshalyqty mańyzdy?

- Qazirgi tańda ulttyq ónerge degen syı-qurmet arta túsýde. Ulttyq ónerge den qoıyp, qyzyǵýshylyǵy artqan shyǵarmashyl jastar kóp. Dombyra úırenýge degen suranys arta túsýde desem jalǵan aıtpaspyn. Sondyqtan Ulttyq dombyra kúnin atap ótý ol óte durys dúnıe boldy. Elbasymyzdyń qalyptastyrǵan osy ataýly merekesi jaqsy bastama. Ol ulttyq qundylyǵymyzdy ulyqtaý, dombyranyń dárejesin joǵary deńgeıde ustaý ultymyz úshin, keleshek urpaq úshin óte mańyzdy dep bilemin.