Shaǵyn bolsa da báribir jeńis - sarapshylar Mass-medıa týraly zań jobasy jaıly
Parlament Májilisi «Mass-medıa týraly» jańa zańdy ekinshi oqylymda qabyldady. Zań jobasy memleket múddelerin, qoǵamnyń qajettilikterin jáne BAQ salasyndaǵy damý tendentsııalaryn eskere otyryp, buqaralyq aqparat quraldary salasyndaǵy zańnamany jetildirýge baǵyttalǵan. Osy maqsattar qanshalyqty oryndalyp jatqany týraly sarapshylardyń, zań jobasyn ázirleýge qatysqan depýtattardyń, sondaı-aq jýrnalısterdiń pikirlerin suradyq. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń materıalynan oqyńyz.
Qazir zań jobasyn senatorlar qarap jatyr.
Qoǵamnyń aınasy
Bul zań jobasy 2 jyl buryn ázirlene bastady. Osy ýaqytqa deıin túrli synǵa ushyrap, talqyǵa tústi. Bul joba ázirlenip bitkenshe salalyq mınıstrliktiń basshylyq quramy da talaı aýysty. Májilistegilerdiń aıtýynsha, dál osy zań jobasyna qatysty Parlamentte eń kóp jumys toby qurylǵan.
Jobanyń birneshe ret talqylanyp, saraptamadan suryptalǵany durys jáne zańdy. Bul rette BAQ ókilderiniń óz qyzmetine beı-jaı qaramaı, zań shyǵarýshy jáne ýákiletti organdardyń ókilderimen etene jumys istegeni qýantady.
2022 jyly maýsymda alǵashqy jumys toby qurylǵanda oǵan 60 adam múshe bolǵan. Jýrnalısterdiń sózinshe, jarty jyldan keıin alǵashqy talqylanǵan nusqadan múldem basqa qujatqa aınaldy.
Máselen, zań jobasyna arnalǵan tujyrymdamanyń bastapqy redaktsııasynda ar-namysty, qadir-qasıetti jáne iskerlik bedeldi qorǵaý isteri boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimin qysqartý usynylǵan. Bul norma boıynsha jýrnalıster óz materıaldarynyń durystyǵyn dáleldeý úshin muraǵattardy, beıne jáne aýdıo qujattardy 3 jyl boıy saqtaýǵa mindetteldi.
Sondaı-aq, «redaktsııanyń tapsyrmasyn erekshe jaǵdaılarda oryndaý týraly ereje» de paıda boldy, oǵan sáıkes jýrnalıster «erekshe jaǵdaıda», ıaǵnı tótenshe jaǵdaılar kezinde óz materıaldaryn laýazymdy tulǵalarmen kelisýge mindetti degen talap qoıyldy. Áıtpese, BAQ qyzmetkerlerin jumys atqara almaıtyn bolýy múmkin edi. Jýrnalıster bul normaǵa jappaı narazylyq bildirdi.
Budan bólek, BAQ qyzmetkerlerine mindetti press-karta (arnaıy komıssııa beretin) týraly ereje de synǵa ushyrady. Bul kartany alý úshin jýrnalıstıkada keminde bes jyl jumys tájirıbesi jáne salalyq bilimi bolýy kerek degen talap bolǵan. Sondaı-aq, komıssııa jýrnalısti «ákimshilik quqyq buzýshylyq nemese etıkalyq normalardy saqtamaǵany úshin» press-kartasyz qaldyrýy múmkin degen de boldy.
Jýrnalıster basqa da normalarmen kelispedi. Olar ózderi usynǵan kóp ózgeris elenbeı qalǵanyn aıtyp otyr. BAQ ókilderiniń sózinshe, zań jobasynyń osy nusqasy «Buqaralyq aqparat quraldary týraly» jáne «Teledıdar jáne radıo habarlaryn taratý týraly» zańdardy qosyp bir qujatqa biriktire salǵanǵa uqsaıdy.
2023 jyldyń qarashasynda zań jobasyn Parlament Májilisi birinshi oqylymda qabyldady. Sodan beri jumys tobynyń 30-dan astam otyrysy ótti.
Qaı norma qabyldandy?
Osy aptada zań jobasy ilespe túzetý qosylyp, Májiliste ekinshi oqylymda qabyldandy.
Qujatty depýtat Janarbek Áshimjan tanystyryp, negizgi ózgeristerge toqtaldy.
Zań jobasynda jekelegen jýrnalısterge ońaılatylǵan akkredıtteý quqyǵyn beretin «baspasóz kartasyn» engizý jónindegi norma usynylǵan. Ashyǵyn aıtý kerek, bul norma jumys tobynda, jalpy qoǵam ishinde úlken pikirtalas týdyrdy. Jumys tobyndaǵy múshelerdiń basym bóligi bul normany demokratııalyq prıntsıpterge qaıshy, jýrnalısterdi alalaý, jan-jaqty aqparat taratýǵa kedergi keltiretin norma dep baǵalady. Sondyqtan bul norma boıynsha naqty sheshim qabyldandy – «press-karta» týraly norma joıyldy, – dedi depýtat.
Sonymen qatar, «Buqaralyq aqparat», «Dinı telebaǵdarlama», «Jýrnalısterdiń quqyqtary men bostandyqtarynyń saqtalýy týraly ulttyq baıandama», «Tele-radıo arnasyn tirkeý týraly kýálik» degen uǵymdar alynyp tastaldy.
Sondaı-aq, zań jýrnalıstiń (BAQ ókiliniń) kásibı qyzmetine quqyqtyq kepildikter beredi. Quqyqtyń buzylýyna baılanysty BAQ-qa qoıylǵan talaptardyń eskirý merzimi – mundaı aqparat jarııalanǵan kúnnen bastap úsh jyldan bir jylǵa deıin qysqartyldy. Osy jáne basqa da túzetýler jańa zańǵa engizildi. Ol kúshine engennen keıin «Buqaralyq aqparat quraldary týraly» jáne «Teleradıo habarlaryn taratý týraly» zańdardyń kúshi joıylady.
Zań jobasy boıynsha jumys tobynyń jetekshisi, Parlament Májilisiniń depýtaty Juldyz Súleımenova jobadaǵy mańyzdy normalar týraly aıtyp berdi. Bul ózgeristerdi depýtattar Juldyz Súleımenova, Sergeı Ponomarev, Nıkıta Shatalov usynǵan.
Zań jobasynda ortalyq memlekettik organdardyń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń ókilettigin aıqyndadyq. Men úshin mańyzdy ózgeristerdi biri – osy. Buǵan qosa, memlekettiń aqparat tapsyrysynyń ashyqtyǵy men taralýyna qatysty ózgerister usyndyq. Onyń negizgi tetikterin anyqtap, ázirledik, – dedi Juldyz Súleımenova Kazinform tilshisine bergen suhbatynda.
Depýtat 30 tujyrymdamalyq normany qosýǵa tyrysqanyn atap ótti. Olardyń ishinde gazetterdiń básekege qabilettiligin arttyrý, sondaı-aq qyzmetkerleriniń jalaqysyn arttyrý bar. Sondaı-aq, Juldyz Súleımenova jýrnalısterdi saqtandyrý máselesiniń kóterilgenin de aıtty.
Jýrnalıster ómirge qaýipti jerlerde jumys isteıtin bolsa, ony saqtandyrý kerek ekenin aıttyq. Onyń arnaıy ekıpırovkasy bolýǵa tıis. Jalpy ony qaýipti jaǵdaılardan saqtandyrý qajet. Bul normalar qabyldandy. Al, press-kartaǵa, ońaı jolmen alynatyn akkredıtatsııaǵa qarsy boldyq. Akkredıtatsııanyń biryńǵaı erejesin usyndyq. Jumys toby biz usynǵan kóp normany qabyldady jáne birsypyrasy ótpeı qaldy, – dedi spıker.
Onyń aıtýynsha, balalar kontentine qatysty norma kópshiliktiń kóńilinen shyqqan.
Balalarǵa arnalǵan kontentti jarııalaıtyn BAQ-tarǵa grant bólý týraly bastama kóterdim. Bizde ondaı kontent az. Endi olarǵa bólek grant beriledi. Osy normany qoldady, – dedi depýtat.
Jalpy, onyń aıtýynsha, jańa zań – tujyrymdamalyq jumystardyń jalǵasy.
2023 jyldyń jazynda «Onlaın-platformalar týraly» zań qabyldandy. Onda onlaın platformalardy damytýǵa qatysty negizgi tásilder men normalar naqty jazylǵan. «Mass-medıa týraly» zań – sol úlken jumystyń jalǵasy. Munda barlyq aqparat agenttikterin, jańa medıany jáne dástúrli BAQ-ty mass-medıa dep tanımyz. Bul – sol úlken tujyrymdamalyq jumystyń jalǵasy, – dep tolyqtyrdy Juldyz Súleımenova.
Qazaq tilindegi kontent 60 paıyzǵa deıin jetedi
Medıa salasynda kóp jyl eńbek etken senator Nurtóre Júsiptiń pikirinshe, BAQ salasynda shyǵarmashylyq erkindik pen taza báseke ornyǵatyn bolsa, kóptegen ońdy nátıjege qol jetkizýge bolady. Onyń aıtýynsha, ilespe zań jobasy aıasynda QR Qylmystyq, kásipkerlik kodeksterine jáne 12 Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizilip otyr.
«Memlekettik tildegi tele-radıo baǵdarlamalardy taratý jáne otandyq kontent kólemi boıynsha talaptardy 2025 jyldan bastap – 55 paıyzǵa, 2027 jyldan bastap tele-radıo baǵdarlamalardyń jalpy kólemin 60 paıyzǵa ulǵaıtý kózdelgen», - dep atap ótti senator.
Sondaı-aq ol jelilik basylymdar men aqparat agenttikteri «ınternet-basylym» degen biryńǵaı uǵymǵa biriktirilgenine toqtalyp ótti. Bul rette, ınternet-basylymdar barlyq dástúrli BAQ sııaqty mindetti túrde esepke qoıylatyn boldy.
«Senattyń Áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym komıtetiniń depýtattary Májilisten kelip túsken «Mass-medıa» týraly zańdy jumys toptarynyń otyrystarynda barynsha baıypty talqylaýdan ótkizetin bolady», - dedi komıtet tóraǵasy Nurtóre Júsip.
Medıasynshylar ne deıdi?
Degenmen, keıbir sala ókilderi jańa zań jobasynan tek eki eleýli artyqshylyq kórip otyr. Olar: talap qoıý merziminiń qysqartylýy jáne jýrnalıstiń jumys kezinde densaýlyǵyna zardap tıse nemese qaıtys bolǵan jaǵdaıda keltirilgen shyǵyndy jumys berýshi óteýge mindetti degen norma.
Al medıa synshylar, kerisinshe, jańa zańdy tolyq bolmasa da, jeńis dep sanaıdy.
Zańdar barlyq qatysýshylarǵa teńdeı múmkindik berip, bárine birdeı oıyn erejesin ornatýy tıis. Erejeni buzýdyń saldary da barlyq oıynshyǵa birdeı bolýy shart. Sondyqtan zańnyń jaqsy nemese jaman ekenin eki pozıtsııadan baǵalaý kerek: «ol qatysýshylardyń jaǵdaıyn nasharlata ma álde jaqsarta ma? Senatqa joldanǵan zań jobasy, keıbir tarmaǵyn esepke almaǵanda, naryq sýbektileri úshin eleýli shekteý qoımaıdy jáne bul – sóz bostandyǵy úshin de, bıznes retindegi BAQ úshin de úlken jeńis, – dedi medıasynshy, «Ádil sóz» qorynyń prezıdenti Qarlyǵash Jamanqulova Kazinform tilshisine bergen suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, zańda jýrnalıster men táýelsiz redaktsııalardyń jumysyn aıtarlyqtaı jeńildetetin jańalyqtar bar. Onyń biri – talap qoıý merzimin 1 jylǵa deıin qysqartý.
Endi jýrnalıster jazǵan materıaldaryndaǵy derekterdi dáleldeý úshin ómir boıy foto, aýdıo, vıdeony saqtap júrmeıdi, – dedi spıker.
Árıne, sarapshy áli de atqarylatyn jumys kóp ekenin atap ótti.
Alaıda men álemniń minsiz bolǵanyn armandaıtyn adammyn. Sondyqtan, ótpeı qalǵan tustardy qaıtalap óteıin. Depýtattar obektıv jýrnalıstıkany qorǵaý jáne jalǵan jańalyqtardan qorǵaý úshin BAQ-ty qarjylandyrý kózderiniń, demeýshiler men BAQ-tyń túpkilikti benefıtsıarlarynyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý sharalaryn qabyldaýdan bas tartty. Bul nelikten mańyzdy? Oqyrmannyń bul «BAQ-qa kim aqsha tólep jatqanyn» túsinip, aqparatqa senemin ne senbeımin dep ózi sheshim shyǵarýy kerek. Sonymen qatar, derekti tekserýge jáne redaktorlardyń jumysyna resýrs, kúsh jumsaıtyn redaktsııalar aqparatty anonım tarata salatyn arnalarǵa qaraǵanda básekelestik turǵydan basymdyqqa ıe bolýy kerek. Sonda bul artyqshylyqty ıelený úshin naryqtaǵy qatysýshylar oqyrman senimine negizdelgen, repýtatsııalyq qundylyqqa umtylatyn bolady, – dep sanaıdy synshy.
Jalpy, onyń pikirinshe, salanyń jumysy ózin-ózi retteıtin júıeler negizinde qurylýy kerek.
Bolashaqta bul máselelerge qaıta oralýǵa múmkindik bolady dep senemin, - dep túıindedi sarapshy.
Eske salaıyq, BAQ týraly zańǵa sońǵy ózgerister 2020 jyldyń maýsymynda engizilgen. Memleket basshysy jala jabýdy dekrımınalızatsııalaý týraly zańǵa qol qoıdy. Sala mamandarynyń aıtýynsha, bul BAQ ókilderi úshin eń bolmaǵanda jumysy úshin jaza arqalaýdan qoryqpaýǵa múmkindik beretin mańyzdy túzetý boldy. Qańtar oqıǵasynan keıin 2022 jyldyń naýryzynda Prezıdent «básekege qabiletti jáne erkin BAQ qurý kerek» degen tapsyrma berdi. Endi sonyń nátıjesinde «Mass-medıa týraly» jańa zań qabyldanady dep kútilýde. Al sala ókilderi bul minsiz dep ataýǵa kelmeıtin zań bolsa da, qoǵam men memleketke qajet oń ózgeristerge bastaıtyn alań qurylyp jatqanyna senimdi.
