«Serigińmen birge bosaný sánge aınaldy ma?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Keshe Aqordada Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev elimizge resmı saparmen kelgen Koreıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Lı Men Bakpen kezdesti», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Alys ta jaqyn Koreıa» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Memleket basshylary kezdesý barysynda qazirgi ýaqytta álem jurtshylyǵynyń nazaryn halyqaralyq deńgeıde aýdaryp otyrǵan birqatar máselelerdi sóz etip, eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, ǵylymı-tehnologııalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalar boıynsha ózara is-qımyl máselelerin, sondaı-aq energetıka, týrızm jáne aýyl sharýashylyǵyndaǵy yntymaqtastyqtyń keleshegin talqylady. «Kúnshyǵystan kúlip atqan tań shapaǵyn jurttan buryn qarsy alatyn, jaǵalaýyn Japon, Shyǵys-Qytaı jáne Sary teńizderdiń tolqyny súıgen bul el bizden shynymen shalǵaıda-aq jatyr. Alaıda, eger nıetter toǵyssa, qazirgideı ýaqytta jer shalǵaılyǵy buıym bolyp pa?!», - dep jazady basylym.
Osy basylymnyń jazýynsha, keshe elordadaǵy Táýelsizdik saraıynda TÚRKSOI músheleriniń ıÝNESKO isteri jónindegi Ulttyq komıssııalary men komıtetteriniń úshinshi keńesi jumysyn bastady. Keńes jumysyna TÚRKSOI quramyna kiretin 14 memleket pen Reseıdiń avtonomııalyq óńirleriniń ókilderi, Túrki keńesi jáne ıÝNESKO-nyń óńirlik keńseleriniń jetekshileri, sondaı-aq elimizdegi birqatar mınıstrlikter men mekemelerdiń basshylary, kórnekti ǵalymdar, mádenıet jáne óner qaıratkerleri qatysýda. Maqala «Tarıhı-mádenı qundylyqtardy jańǵyrtýǵa nıettestik» degen taqyryppen berilgen.
***
Bıylǵy apshyny qýyrǵan ystyq, ystyq pa? «Qýyrdaqtyń kókesin túıe soıǵanda kóresiń», jer dúnıe órtener ystyq keler jyly bolmaq. Álemniń aýa raıyn qadaǵalap otyrǵan Batys ǵalymdary osylaısha dabyl qaǵýda. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirindegi «Keler jyly kúıip qalmańyz!» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. «Aldaǵy jazda buryn-sońdy bolmaǵan qatty ystyq bolady. Onyń zardaby álemniń barlyq núktesinde sezilmek. Sondyqtan qamdy osy bastan jasaı berý kerek» desedi ǵalymdar. Olardyń esebinshe, ystyq tórtkúl dúnıeniń kóp jerinde aptalap, aılap 35-45-50 gradýsty kórsetip turyp almaq. Bul ósimdik turmaq adamnyń densaýlyǵyna da úlken áser etetini belgili», - dep jazady basylym.
«Sońǵy kezderi serigińmen bosaný shetelde ǵana emes, bizdiń elge de endi. Tipti oǵan medıtsına mamandary da ketári emes, qaıta hosh kóredi-mis. Bosaný kezinde kúıeýiniń qasynda bolýy - dárigerlerge qosymsha kómek deıtin de bar. Alaıda «ár eldiń salty basqa» demekshi, jubaıyńmen birge bosaný qazaq dástúrine jat emes pe?!», - dep jazady «Aıqyn» gazeti «Serigińmen birge bosaný sánge aınaldy ma?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Sondaı-aq basylym osy máselege qatysty birqatar mamannyń da pikirin qosa bergen. Máselen, dinı basqarma qyzmetkeri Býrhan Abdýlhakim: «Serigińmen birge bosaný - qazaq dástúrinde buryn-sońdy bolǵan emes, ol batystan kelgen nárse. Sharıǵatymyz boıynsha, bosanýǵa kúıeýiniń kirýi mańyzdy bolǵan jaǵdaıda, ıaǵnı qasynda anasy, jaqyn týysqandary bolmaǵan kezde ǵana ruqsat etiledi»,- deıdi.
***
«Alash aınasy» gazetiniń turaqty «Dat!» aıdarynda Qazaq onkologııa jine radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Qýanysh Nurǵazıevpen aradaǵy suhbat «Kez kelgen mamandyqty meńgerý ońaı, al medıtsınany oqý óte aýyr» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ǵalym: «Azamattar óz densaýlyqtaryna tıisti dárejede jaýapkershilikpen qaramaıdy. Belgili bir júıege kelgen jaýapkershilik ustanymdary jolǵa qoıylmaǵan. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń málimetteri boıynsha densaýlyqtyń 50 paıyzy adamnyń ózine, atap aıtqanda, onyń ómir súrý saltyna baılanysty bolsa, tek 10 paıyzy ǵana dárilerge baılanysty bolady eken», - deıdi.
***
«Búgin Almatynyń barlyq emhanalarynda qala kúninen oraı ashyq esik kúni ótkiziledi. Qalalyqtar profılaktıkalyq tekserýden tegin óte alady», - dep jazady «Izvestııa-Kazahstan» basylymy. Gazettiń atap ótýinshe, ashyq esik kúnderi tek qana merekelerde ǵana emes, sonymen qatar apta saıyn qalanyń barlyq emhanalarynda ótkiziledi.
