Senat tóraǵasy:Táýelsizdigimizdi ulyqtaý sátinde toıǵa emes, oıǵa basymdyq berý - mindetimiz
Jınaqqa engen derekterdiń irazy buǵan deıin esh jerde jarııalanbaǵan jáne Qazaqstan ǵylymynda buryn-sońdy aıtylmaǵan. Al, kitaptaǵy keıbir anyqtama, buıryq, qarar sııaqty qujattar kópke deıin asa qupııa málimet retinde saqtalyp kelgen. Sondyqtan asharshylyq jyldarynyń asa mańyzdy hronologııasyn daıyndap shyqqan ǵalymdar men tarıhshylarymyzdyń eńbekterin erekshe atap ótken jón.
Tanystyrý rásimine osy taqyrypty keńinen zerttep júrgen belgili ǵalymdar men tarıhshylar, redaktsııalyq alqanyń músheleri, kitapty qurastyrýshylar, Parlament depýtattary, saıasattanýshylar, ólketanýshylar jáne joǵary oqý oryndarynyń doktoranttary qatysty.
Óz sózinde Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy aıasynda osyndaı is-sharalardyń mańyzy zor ekenin aıtty.
«Táýelsizdigimizdi ulyqtaý sátinde toıǵa emes, oıǵa basymdyq berý, ótkenimizden ónege alý – bizder úshin zor mindet. Memleket basshysy 30 jyldyqty atap ótýge arnalǵan alǵashqy otyrysta osy máselege basa mán berdi. Prezıdentimiz aıtqandaı, egemendiktiń búgingi belesi eldiń jańa kelbeti men ulttyń jańa bolmysyn qalyptastyrýǵa qyzmet etýi kerek. Bul rette, tarıhı sanany jańǵyrtatyn jáne bostandyqtyń qadir-qasıetin arttyratyn is-sharalar asa mańyzdy», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Osy turǵydan kelgende, asharshylyq taqyrybyn kóterýdiń tereń máni bar ekenin aıtqan Senat tóraǵasy táýelsizdik alǵannan keıin elimizde bul baǵytta aýqymdy jumystar júrgizilgenin tilge tıek etti.
«Táýelsizdik alǵan soń ǵana Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bastamasymen tarıhymyzdyń soqtyqpaly, soqpaqty joldaryna erekshe kóńil bólindi. Osy baǵyttaǵy máseleler memlekettik deńgeıde kóterilip, tıisti zertteýler júrgizildi. Sonyń nátıjesinde asharshylyq bir áýlettiń nemese aýyldyń ǵana emes, sol kezdegi tutas halyqtyń basyna túsken úlken qasiret ekeni ashyq aıtyldy. Degenmen, áli de bolsa ashylmaǵan aqıqattar men jazylmaǵan jaıttar bar», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Sondaı-aq, Palata spıkeri kitapty daıyndaý barysynda Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes Senat osy taqyrypqa qatysty tarıhı qujattardy jan-jaqty zertteý jáne taldaý jumystaryn uıymdastyrǵanyn atap ótti. Sol kezdegi naqty derekter men arhıv materıaldaryn jarııalaý aqtańdaq jyldardyń sebep-saldaryn keńirek zertteýge mol múmkindik beretini sózsiz.
«Asharshylyqtyń zardaby ultymyz úshin óte aýyr boldy. Tipti osy alapat qasirettiń saldarynan halyqtyń jartysyna jýyǵynan aıyrylyp qaldyq. Memleket basshysy «Táýelsizdik bárinen qymbat» maqalasynda osy máselege arnaıy toqtalǵanyn jaqsy bilesizder. Prezıdentimiz asharshylyqtyń áli kúnge deıin jaq-jaqty zerttelmeı kele jatqanyna jáne qurbandarynyń sany týraly ortaq paıymnyń joq ekenine nazar aýdardy. Soǵan baılanysty Memleket basshysy tıisti tarıhı qujattardy jınap, málimetterdi asa muqııat zerdeleýdi tapsyrdy», – dedi Senat tóraǵasy.
Máýlen Áshimbaev Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha qazirgi tańda elimizde bul baǵytta aýqymdy jumystar iske asyryla bastaǵanyna nazar aýdardy. Solardyń biri retinde aqpan aıynda Senattyń uıymdastyrýymen osy taqyrypta ótken dóńgelek ústeldi aıtýǵa bolady. Sol jıynda ǵalymdar men tarıhshylar arhıv materıaldarynyń qoljetimsiz ekenin, áli de bolsa aqparattardyń azdyǵyn aıtqan edi. Sondyqtan Senat depýtattary men ǵalymdar birlesip daıyndaǵan úsh tomdy kólemdi eńbekti sol dóńgelek ústeldiń naqty nátıjesi desek, artyq bola qoımas.
«Bul kitap Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha daıyndaldy. Mundaǵy qujattar elimizdiń ortalyq jáne óńirlik arhıvterinen alynǵan. Basqa memleketterdiń arhıvterinde saqtalǵan derekter de kitapqa engizildi. Sonyń arqasynda buryn qolǵa túsirý qıyn bolyp kelgen birqatar tyń málimetter men qujattar kópshilik úshin qoljetimdi bolyp otyr. Sondyqtan osy kóptomdyqty asharshylyq kezeńiniń hronologııasy dep aıtýǵa tolyq negiz bar», – dedi Senat spıkeri.
Jańa eńbekte asharshylyqqa qatysty 1928-1934 jyldar aralyǵyndaǵy tarıhı qujattar men derekter jınaqtalǵanyn aıta ketken jón. Olar ashtyqtyń alǵysharttary men tragedııalyq saldary týraly málimetterdi qamtıdy.
Sondaı-aq, Máýlen Áshimbaev qysqa merzimde arhıvterdi aqtaryp, qundy dúnıe daıyndaǵan avtorlar men kitapty qurastyrýshylarǵa alǵysyn bildirdi. Odan bólek, bul kitap osy baǵytta atqarylýǵa tıis kóp jumystyń bir parasy ǵana ekenin aıtty.
«Alda áli talaı maqsat-mindetter tur. Jarııalanyp jatqan qujattar men málimetterdiń negizinde jan-jaqty ǵylymı zertteýler júrgizý qajet. Senattyń osy bastamasyn tıisti memlekettik organdar men ǵylymı ınstıtýttar laıyqty jalǵastyryp, bul baǵytta júıeli jumystar júrgiziledi dep senemiz. Prezıdent tapsyrmasy aıasynda bul saladaǵy jumystarǵa memlekettik organdar tarapynan qajetti qoldaý kórsetile beredi», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Sóz sońynda Senat tóraǵasy jańa eńbek ýnıversıtetterge, ǵylymı ınstıtýttarǵa, ortalyq jáne óńirlik kitaphanalarǵa jiberiletinin, sol arqyly asharshylyq týraly arhıv materıaldary kópshilik úshin qoljetimdi bolatynyn jetkizdi.
Óz kezeginde kitaptyń jaýapty redaktory, belgili ǵalym, tarıhshy, Májilis depýtaty Berik Ábdiǵalıuly bul eńbektiń osy taqyrypty zerttep júrgen ǵalymdardyń jumysyn aıtarlyqtaı jeńildetetinin atap ótti.
«Biz asharshylyqtyń sebepteri men tragedııalyq saldary týraly buryn jarııalanǵan jáne osyǵan deıin esh jerde jaryq kórmegen materıaldardy salystyra otyryp, taldaý júrgizdik. Sonyń arqasynda respýblıkalyq, óńirlik jáne shet elderdegi arhıvterde saqtalǵan derekterdiń aýqymdy qoryn jasaqtadyq. Búgin jaryq kórip otyrǵan kitapty asharshylyq taqyryby boıynsha Qazaqstannyń biryńǵaı jáne júıeli bazasyn qalyptastyrý jolyndaǵy alǵashqy qadam dep qabyldaýǵa bolady», – dedi Berik Ábdiǵalıuly.
Sonymen qatar is-shara barysynda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ janyndaǵy Ortalyq Azııanyń dástúrli órkenıetterin zertteý boıynsha Respýblıkalyq ǵylymı ortalyǵynyń dırektory belgili ǵalym Talas Omarbek, Ortalyq memlekettik arhıvtiń dırektory Sábıt Shildebaı, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Zııabek Qabyldınov jáne taǵy basqa qatysýshylar sóz sóıledi.
Eske sala ketsek, Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda Senatta Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha jaryq kórgen «Asharshylyq. Golod. 1928-1934. Derekti hronıka» atty jańa eńbekti kópshilikke tanystyrý rásimi ótti.
