Senat mopedterdi tirkeý men kólik jyldamdyǵyn baqylaýǵa arnalǵan zańdy maquldady
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine jekelegen kólik quraldary túrleriniń júrýin uıymdastyrý jáne jol qaýipsizdigin tsıfrlandyrý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy men ilespe qujat eki oqylymda qaralyp, maquldandy.
QR Parlamentiniń depýtattary bastamashylyq jasaǵan Zańnyń maqsaty – joldaǵy kólik qozǵalysyn uıymdastyrý máseleleri boıynsha zańnamany odan ári jetildirý. Zańnyń mindetteri - jekelegen kólik quraldary túrleriniń, onyń ishinde mopedterdiń júrýin uıymdastyrý salasynda týyndaıtyn máselelerdi quqyqtyq retteýdi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda jol qaýipsizdigin tsıfrlandyrýdy qamtamasyz etý. Zań 3 zańnamalyq aktige, sonyń arasynda QR Qylmystyq kodeksine jáne «Jol júrisi týraly» jáne «Ruqsattar jáne habarlamalar týraly» zańdarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizedi.
Senattyń Konstıtýtsııalyq zańnama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý organdary komıtetiniń málimetine qaraǵanda, Qylmystyq kodekske mopedterdi «basqa mehanıkalyq kólik quraldary» uǵymyna jatqyzýǵa qatysty túzetý usynyldy.
Atap aıtqanda, «Jol júrisi týraly» Zańǵa «ortasha júrý jyldamdyǵy» uǵymy engiziledi jáne ony esepteý tártibi eskerilgen (kólik júrip ótken halyqaralyq, respýblıkalyq mańyzy bar jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn joldar ýchaskesiniń uzyndyǵyn osy qashyqtyqty júrip ótken ýaqyt aralyǵyna bólý arqyly aıqyndalady). Osy uǵymdy engizý sertıfıkattalǵan arnaýly baqylaý-ólsheý tehnıkalyq quraldary men jabdyqtary ornatylǵan joldyń barlyq ýchaskesinde júrgizýshilerdiń jyldamdyǵyn tómendetýge, sondaı-aq jyldamdyq rejımin asyrý saldarynan bolatyn jol-kólik oqıǵalarynyń sanyn azaıtýǵa múmkindik beredi dep kútilýde. Bul rette, «ortasha júrý jyldamdyǵyn» kórsetilgen quraldar avtomatty túrde aınalma joldar joq joldardyń qala syrtyndaǵy jáne túzý syzyqty ýchaskelerinde ǵana esepteıtin bolady. «Ortasha júrý jyldamdyǵyn» ólsheý kezinde ereje buzý deregin tirkeý ýaqyty men orny qoldanystaǵy quqyq qoldaný praktıkasyna uqsas kameralar arqyly (ýaqyt aralyǵy men jol ýchaskesiniń bóligi retinde) anyqtalady.
Sonymen qatar mopedterdi mindetti memlekettik tirkeý engiziledi. Qoldanystaǵy norma boıynsha eń joǵary konstrýktıvtik jyldamdyǵy saǵatyna elý kılometrden asatyn mopedter tirkeýge jatady. Al qaralyp otyrǵan zańǵa sáıkes, barlyq mopedter tirkeýge jatady (qozǵaltqyshynyń kólemi elý tekshe santımetrden aspaıtyn ne elektr qozǵaltqyshpen jabdyqtalǵan jáne eń joǵary konstrýktıvtik jyldamdyǵy saǵatyna elý kılometrden aspaıtyn). Mopedti basqarý quqyǵy «A1» kishi sanatyndaǵy júrgizýshi kýáligimen rastalady, al «A» jáne «V» sanattarynyń bolýy da mopedti basqarý quqyǵyn rastaıdy degen norma qamtyldy.
Budan bólek, ÁQBtK-niń 608 (júrgizýshiniń kólik quralyn alkogoldik, esirtkilik masań kúıde basqarýy) jáne ÁQBtK-niń 613-baptary (kýálandyrýdan ótýden jaltarý) boıynsha ákimshilik jaýaptylyqqa tartylǵan adamdarǵa qatysty tıisinshe jeti nemese segiz jyl boıy kólik quraldaryn basqarý quqyǵyn alýǵa emtıhandar tapsyrýǵa jiberýge tyıym salý engiziledi.
Іlespe zańda kólik júrgizýshileri táýliktiń jaryq ýaqytynda jaryq shamdaryn paıdalaný qaǵıdalaryn buzýdy alǵash ret jasaǵan kezde eskertý túrinde ǵana jaza belgilenedi, al qoldanystaǵy normadan balama jaza retindegi aıyppul alynyp tastalady.
Munymen qosa, kólik quraldaryna tehnıkalyq baıqaýdy júrgizetin uıymdarǵa qoıylatyn talaptar qaıta qaraldy. Mehanıkalyq kólik quraldaryn tehnıkalyq baıqaýdy uıymdastyrý qaǵıdalaryn buzǵany úshin, onyń ishinde shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine tehnıkalyq baıqaýdy formaldy júrgizgeni úshin aıyppul mólsheri 10-nan 50 AEK-ke deıin, orta kásipkerlik sýbektilerine 20-dan 70 AEK-ke deıin, iri kásipkerlik sýbektilerine 30-dan 100 AEK-ke deıin ulǵaıtylady. Tehnıkalyq baıqaý qaǵıdalaryn óreskel buzǵany úshin operatordyń qyzmetine arnalǵan ruqsattan aıyrý túrinde qosymsha sanktsııa belgilenedi.
