Senat kapıtaldy elden shyǵarýǵa baqylaýdy kúsheıtetin zańdy maquldady
ASTANA. KAZINFORM — Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine transferttik baǵa belgileý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańy eki oqylymda qaralyp, maquldandy.
Zań Memleket basshysynyń transferttik baǵa belgileýge baqylaýdy kúsheıtý jónindegi tapsyrmasyn (2020 jylǵy Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrý jónindegi jalpyulttyq is-sharalar josparynyń 37-tarmaǵy) iske asyrý maqsatynda ázirlendi jáne halyqaralyq iskerlik operatsııalardaǵy jáne halyqaralyq iskerlik operatsııalarǵa baılanysty mámilelerdegi memlekettik kiristi joǵaltýdyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan.
Zańnyń mindeti — naryqtyq baǵany aıqyndaý ádisterin qoldanýdy jetildirý, naryqtyq aýqymdy aıqyndaý tetigin engizý, kapıtaldy shyǵarýǵa baqylaýdy kúsheıtý maqsatynda ózara baılanysty taraptar anyqtamasyn keńeıtý, taýar bırjalarynda jasalǵan mámilelerge transferttik baǵa belgileý boıynsha baqylaýdy qaıtarý, eseptilikke qoıylatyn talaptardy jetildirý.
«Zań Qazaqstan Respýblıkasynyń transferttik baǵa belgileý salasyndaǵy zańnamasyn jetildirý men tıimdiligin arttyrýǵa jáne kapıtaldyń elden shyǵarylýyn baqylaý sharalaryn kúsheıtýge, sondaı-aq halyqaralyq iskerlik operatsııalarǵa baılanysty mámilelerdegi memlekettik kiristi joǵaltýdy aldyn alýǵa baǵyttalǵan. Zańda naryqtyq baǵany anyqtaý ádisterin qoldanýdy jetildirý eskerilgen. Qazirgi kezde zańda naryqtyq baǵany anyqtaý ádisiniń 5 ıerarhııasy qarastyrylǵan. Máselen, eger salyq tóleýshi besinshi ádisti qoldaný kerek dep sanasa, onda ol aldymen aldyńǵy tórt ádisti qoldaný múmkin emestigi týraly negizdemeler daıyndaýy kerek. Osyǵan oraı, halyqaralyq mámilelerdiń sıpatyn eskere otyryp, naqty qaı ádisti qoldaný kerektigi anyqtalady. Salyq tóleýshiniń de, tekserýshilerdiń de ákimshilik shyǵyndaryn azaıtýǵa múmkindik beredi», — dedi senator Bekbolat Orynbekov.
Onyń aıtýynsha, kapıtaldy shyǵarýǵa baqylaýdy kúsheıtý maqsatynda taraptardyń ózara baılanystylyǵyn aıqyndaýdy keńeıtý eskerilgen.
«Shıkizat ónimderin „eksklıýzıvti“ treıderlerge tómendetilgen baǵamen satý faktileri bar. Bul jaǵdaıda qarjylyq eseptilikti alý múmkin emes. Tekseriletin mámileler boıynsha jetkilikti aqparattyń bolmaýyna baılanysty elden kapıtaldy alyp ketý táýekeli týyndaıdy. Sondyqtan ózara baılanysty taraptar uǵymyn keńeıtý usynyldy», — dedi depýtat.
Sonymen qatar, taýar bırjalarynda jasalǵan mámilelerdi baqylaý qarastyrylǵan. Transferttik baǵa belgileýge qatysty baqylaý elimizdiń taýar bırjalarynda jasalǵan kelisimder boıynsha júrmeıdi. Bul elden kapıtaldy syrtqa shyǵarýǵa jaǵdaı jasaıdy. Osyǵan baılanysty zańnan kórsetilgen normany alyp tastaý usynyldy.
«Eseptilikke qoıylatyn talaptardy jetildirýge nazar aýdaryldy. Qazirgi kezde iri mámileler boıynsha jergilikti eseptilikti usyný mindeti halyqaralyq topqa qatysýshylarǵa júktelgen. Kózdelip otyrǵan normalarmen jergilikti eseptilikti usyný mindeti ózara baılanysty beırezıdent-tulǵalarmen mámilelerdi júzege asyratyn salyq tóleýshilerge júkteý usynyldy. Bul taýar aınalymdardyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Atalǵan baǵyttar álemdik jáne otandyq tájirıbeni eskere otyryp zańǵa engizildi. Zańnyń kúshine enýi oń nátıjeler beredi. ıAǵnı taýar bırjalarynda jasalǵan mámileler boıynsha, sondaı-aq statıstıkalyq aýytqýdy qamtymaıtyn naryqtyq dıapazondy qoldaný arqasynda eksporttyq baǵalar tómendetilmeıdi. Bul óz kezeginle salyq salynatyn tabystyń ulǵaıýyna ákeledi. Munymen qosa, halyqaralyq mámilelerge monıtorıng jasaý jaqsarady», — dedi Bekbolat Orynbekov.
