Semeı polıgonyn sharýashylyqqa paıdaly etý úshin 9 mlrd teńge qajet
Birneshe márte qýatty ıadrolyq synaqtar júrgizilgen jerge egin egip, mal jaıý kimge jáne ne úshin qajet bolǵanyn Kýrchatovtaǵy Ulttyq ıadrolyq ortalyǵynda (UıAO) aıtyp berdi. Bul mekeme SıAP terrıtorııasyna keshendi ekologııalyq zertteý júrgizýmen aınalysady.
Ortalyqtan málim etkendeı, polıgonnyń terrıtorııasyn sharýashylyq qajettilikke qaıtarý jerdiń jetispeýinen týyndaǵan. Aıadrolyq alańǵa jaqyn turatyn adamdar onyń shekarasynda kókónis ósirip, mal jaıýǵa májbúr.
Turǵyndardy qaýipsizdendirý jáne qorshaǵan ortanyń ekologııalyq ahýalyn jaqsartý úshin ǵalymdar zertteýler júrgizip, aýmaqty tazartý sharalaryn júrgizýge tyrysýda. Qazirgi ýaqytqa deıin polıgonnyń jalpy aýmaǵynyń 50 paıyzy zertteldi.
Ulttyq ıadrolyq ortalyq polıgondy ónerkásip, kólik, baılanys jáne ǵarysh salalarynda paıdalanýǵa bolatynyn anyqtady. Degenmen, radıonýklıdtermen normadan tys mólsherde lastanbaǵan ýchaskeler de bar. Olar ásirese aýyl sharýashylyǵynda paıdaly bolýy múmkin.
Al ıadrolyq jarylystar júrgizilgen aýmaq múldem paıdalanylmaıtyn bolady, sebebi olardyń lastaný deńgeıi óte joǵary.
Jalpy, Semeı synaq alańynyń barlyq aýmaǵy «qordaǵy jerler» sanatyna jatady. Bul jerlerdi paıdalana bastaý úshin aldymen olardy basqa kadastrlyq sanatqa aýystyrý qajet.
«Bizdiń pozıtsııamyz kelesideı: synaq alańdarynyń terrıtorııasy qoldanysqa beriletin ýchaskeler retinde qarastyrylmaıdy, ıaǵnı olardyń dárejesi ózgermeıdi. ıAdrolyq synaqtar ótken oryndardyń barlyǵy qordaǵy jerler retinde qalýy tıis», - deıdi UıAO fılıaly Oqytý-aqparattyq ortalyǵynyń jetekshisi ıÝrıı Strılchýk.
Búginde polıgonda óndiristik jumystar júrgizilýde. Mysalǵa, kezinde jerasty jarylystar ótkizilgen «Balapan» alańynda Qarajyra kómir kenishi óńdelýde. Aıta keteıik, bul otyndy ShQO óńiriniń kóptegen Jylý elektr ortalyqtary paıdalanýda.
Eger SıAP aımaǵynda aýylsharýashylyq ónimderi ósiriletin bolsa, memleket onyń sanıtarlyq talaptarǵa sáıkestigin tekserip otyratyn bolady. Talaptardan bolmashy aýytqýlar anyqtalǵan jaǵdaıda, jer ýchaskeleri aýylsharýashylyq aınalymnan alynyp, konservatsııalanady. Al onda ósirilgen kókónister satylymǵa jiberilmeıdi.
Radıatsııanyń taza aýmaqtarǵa taralýyn boldyrmas úshin Ulttyq ıadrolyq ortalyq polıgonnyń lastanǵan jerlerin qaıta qalpyna keltirýdi josparlap otyr.
«Bul polıgonǵa jaqyn jerde turatyn halyqty qaýipsizdendirý deńgeıin arttyrady», - deıdi Strılchýk.
Búginde «Burynǵy Semeı synaq polıgonynyń lastanǵan jerlerin qalpyna keltirý» arnaıy baǵdarlamasy ázirlendi. Jerlerdi qalpyna keltirý úshin átúrli sharalar qoldanylatyn bolady. Mysalǵa, radıoaktıvti qaldyqtarmen lastanǵan topyraqtyń ústińgi qabaty arnaıy alańǵa shyǵarylyp, kómiledi. Al lastaný deńgeıi tómen ýchaskelerde jer jyrtylady nemese ústine taza topyraq tógiledi. Asa qaýipti jerlerge eshkim ótip ketpes úshin aınaldyra kedergiler turǵyzylady. Sondaı-aq baǵdarlama aıasynda radıatsııalyq monıtorıng júıesi qurylatyn bolady.
Osy maqsattardyń barlyǵyna 9 mlrd teńgege jýyq qarjy qajet. Ulttyq ıadrolyq ortalyq mamandarynyń sendirýinshe, eger memleket atalǵan somany bóletin bolsa, alty jyldyń ishinde Semeı synaq polıgonynyń basym bóligin sharýashylyq aınalymǵa qaıtarýǵa bolady.