Semeı mektepterinde «Abaı álemine saıahat» klýby jumys istep tur

SEMEI. QazAqparat - Aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qaladaǵy 56 mekteptiń oqýshylaryna Abaı shyǵarmalaryn tereń uǵynýǵa úlken múmkindik týdy. Atalǵan mektepterde «Abaı álemine saıahat» klýby ashyldy, dep habarlaıdy QazAqparat Semeı aqparat ortalyǵyna silteme jasap.

Klýbtyń maqsaty - jas urpaqtyń boıyna elin súıýdiń rýhanı dánin sińirý. Klýbty qurýshylardyń pikirinshe, «Abaı álemine saıahat» jastardyń boıynda ulttyq biregeıliktiń sanaly túrde qalyptasýyna yqpal etedi. Eń aldymen halqyńdy súıý, ana tilińdi bilý, ulttyq dástúrlerdi bar sana-sezimińmen qabyldaý, ulttyq sana jaıly túsinik qalyptastyrý, árıne, Otanyńdy, óz otbasyńdy qadirleı bilý. Osyndaı asyl qasıetterdi aqyn óziniń óleńderi men shyǵarmalarynda, qara sózderinde tynbaı nasıhattady.

Klýb músheleri jumys barysynda Abaı óleńderinen 70 sóz, qara sózderinen 45 oı-tujyrymdy jatqa bilýi tıis.

Atalǵan klýb birinshi ret ótken jyldyń 20 qarasha kúni T. Amanov atyndaǵy orta mektepte ashylǵanyn aıta ketý kerek. Onda klýbtyń mereıtoıyna oraı «Abaı dep soqqan júrekter» degen atpen qalalyq semınar ótken edi. Semınarǵa qala mektepteriniń muǵalimderi, ata-analar, barlyq oqý ordalary dırektorlarynyń orynbasarlary qatysty. Kezdesýde «Men bir jumbaq adammyn, ony da oıla» degen taqyrypta sheberlik saǵaty, «Aqynnyń qara sózi-jeke tulǵanyń qalyptasyýyndaǵy jolbasshy» atty Abaı álemine tereń boılaýǵa baǵyttalǵan jobalyq oqý ótken. Sol basqosýda Abaıdyń ádebı memorıaldyq mýzeıi jáne Abaı atyndaǵy kitaphana «Abaı- dana, dara tulǵa» atty ekspozıtsııa kórsetildi.

Búginde «Abaı álemine saıahat» klýby músheleriniń sany kún sanap artyp keledi. Abaı eńbekterine degen qyzyǵýshylyq tek munymen ǵana shektelip qalmaq emes. Shyǵys Qazaqstan oblysy oqý oryndarynda «Abaıtaný» kýrstary engizildi. Aqynnyń týǵanyna 175 jyldyq mereıtoıyn ótkizý boıynsha qoǵamdyq keńestiń otyrysynda 10 qańtardan bastap oblys mektepteriniń 5-8 synyptarynda, kolledjderdiń «Qazaq tili men ádebıeti muǵalimi» mamandyǵy boıynsha oqyp jatqan birinshi kýrs oqýshylaryna «Abaıtaný» elektıvti kýrsy engizilgeni aıtyldy. Oblystyń 277 mektebi men eki pedagogıkalyq kolledjinde «Abaıtaný» kabınetteri ashyldy.

«Abaı álemi» ádebı jobasyn iske asyrý jalǵasýda. Qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalary engen qazaq, aǵylshyn, orys tilderinde shyǵatyn 21 myn danamen taraıtyn 20 kitaptyń tizimi bekitildi. ShQO-da - 500, Ulybrıtanııada, Reseıle, Túrkııada, Polshada, Qytaıda - 24 halyqaralyq, jıyrmaǵa jýyq shara respýblıkalyq deńgeıde ótkiziledi dep josparlanǵan. Olardy uıymdastyrýǵa óńirdegi JOO, ǵylymı jáne mádenı uıymdar, QR Jazýshylar men sýretshiler odaǵy, ÚEU, jastar tartylady.

Osy sharalardyń barlyǵy ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de Abaı eńbekteriniń ózektiligi, mańyzy kúni búginge deıin joıylmaǵanyn, adamzat órkenıetiniń shamshyraǵy bolyp jasaı beretin asa qundy mádenı mura ekenin aıqyndaı túspek.