«Saılaý ashyqtyǵy - demokratııa aıǵaǵy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Astanada Atyraý, Jambyl jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń kúnderi aıaqtaldy. Keshe osy sharanyń aıasynda Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda úsh atalǵan oblystyń táýelsizdik jyldarynda qol jetkizgen tabystaryn kórsetken kórme uıymdastyryldy. Kórmemen Elbasy Nursultan Nazarbaev tanysty. Osy shara barysynda atalǵan kórmeni uıymdastyryp otyrǵan úsh aımaqtyń ekonomıkasyna qatysty kóptegen ózekti máseleler sóz boldy. Olar «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Táýelsizdiktiń tolaǵaı tabystary» degen taqyryppen jaryq kórdi.
Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda «Saılaý ashyqtyǵy - demokratııa aıǵaǵy» atty maqala jaryq kórdi. Onda Astanadaǵy «Pekın Palas Solaks» otelinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstrligi men elimizdiń Ortalyq saılaý komıssııasynyń jáne EQYU Ortalyǵynyń uıymdastyrýymen «Qazaqstandaǵy saılaý úderisteri: halyqaralyq saılaý standarttary men EQYU mindettemeleri turǵysyndaǵy shaqyrýlar jáne perspektıvalar» atty dóńgelek ústel otyrysynda kóterilgen máseleler jóninde baıandalady. Atalmysh maqalany «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyna oóqısyzdar.
***
«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Shalǵaı aýdandar memleket usynǵan múmkindikti nege paıdalana almaýda?» atty maqala jarııalandy. Maqalaǵa 8 qyrkúıekte oblys ákimi Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken ÚIID baǵdarlamasy boıynsha Úılestirý keńesiniń kezekti otyrysynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, Qaraǵandy oblysynda «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasyn júzege asyrý bastalǵannan beri 13,5 mıllıard teńge kólemindegi nesıelerdi sýbsıdııalaý jáne kepildendirýge usynylǵan 79 joba maquldandy. Bul baǵyttaǵy sharalardyń barlyǵy shaǵyn jáne orta bıznes sektoryn damytyp, kórsetkishterdiń artýyna múmkindik berip otyr. Shaǵyn jáne orta bıznestiń belsendi sýbektileriniń sany 8,9 paıyzǵa ósip, al ondaǵy jumyspen qamtylǵandar sany 200 myńǵa jýyq adamdy quraǵan kórinedi. Degenmen bul máseledegi olqylyq - memleket usynǵan osy múmkindikti shalǵaı aýdandar paıdalana almaı otyr.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, apta basynan beri álemdik qor bırjalarynda «dúrligis» qaıtadan bastaldy. Tuńǵıyqtan shyǵýǵa bet burǵandaı Amerıka ekonomıkasy qaıtadan dármensizdik jaǵdaıǵa kóshti. Eýropalyq qor bırjalaryndaǵy jaǵdaı da osyny kórsetti. Buǵan kóptegen sarapshylar «aıypty» Germanııadaǵy jaǵdaı degendi aıtyp jatyr. Degenmen Germanııadaǵy jaǵdaıdyń buǵan esh qatysy joq ekeni belgili. Bul másele jónindegi «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qor bırjasyndaǵy jaǵdaıǵa Germanııa kináli emes» atty maqaladan bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Neıtralıtet tolerantnost ı parıtet» atty maqala jaryq kórdi. Maqalaǵa osy aptada Parlament Májilisinde talqylanǵan «Dinı qyzmet pen dinı birlestikter týraly» zańyna qatysty kóterilgen máseleler sóz bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, atalmysh qujat qoǵam arasynda úlken qyzyǵýshylyq týdyryp otyr jáne bul úrdis zań qabyldanǵanǵa deıin saqtalady.
