Saılaý-2023: Partııalar úgit-nasıhattyń alǵashqy aptasyn qalaı bastady
«Baıtaq»
«Baıtaq» jasyldar partııasynyń ókilderi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń turǵyndarymen kezdesti. Al osy partııa atynan Májilis depýtattyǵyna kandıdat retinde tirkelgen Vladımır Martel ekologııa máselesi ózekti bolyp turǵan Óskemendegi qoqys óńdeý zaýytynyń qyzmetkerlerimen kezdesý ótkizdi.
Bul zaýyt jumysyn byltyr bastaǵan bolatyn. Jobalyq qýaty saǵatyna 25 tonnaǵa deıin qoqystardy suryptaýǵa qabiletti delinetin kásiporyndy jergilikti ákimdik Ortalyq Azııadaǵy teńdessiz zaýyt retinde tanystyryp júr. Kezdesýge qatysýshylar ekologııalyq salaǵa qatysty kóptegen máselelerdi, sonyń ishinde qoqys óńdeýdegi problemalardy talqylady.
Zaýyt jumysshylary jalaqy týraly másele kóterip, aıyna 140-180 myń teńge alyp júrgenderin aıtqan. Kandıdat qoqys jınaý máselelerin, elektrondyq buıymdardyń qaldyqtaryn zalasyz qajetke jaratý, máseleleri týraly paıymyn aıtyp, zaýyt ujymynyń jumysy Shyǵys Qazaqstan óńiriniń ekologııalyq ahýaly úshin asa mańyzdy ekenin atady.
Respublica
Respublica partııasynyń kandıdattary Almatyda 100-den astam adam jumys isteıtin «APR Construction» JShS qurylys kompanııasynyń qyzmetkerlerimen kezdesti.
Kezdesý aıasynda partııa ókilderi eńbekshi jastardy qoldaý men kásipkerlerge múmkindik berýdiń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Májilis depýtattyǵyna kandıdat Dınara Naýmova daryndy jastardyń kez kelgen salada, onyń ishinde saıasatta da tyń ózgerister engize alatynyn aıtty.
Onyń paıymynsha, jastardyń qolynda qoǵamdy jaqsy jaqqa ózgertýge baǵyttaıtyn tetiktirdiń bári bar jáne ony tıimdi padalana bilý qajet. Sondaı-aq, ol árbir qazaqstandyq kez kelgen taqyryptaǵy problemasyn jarııalaı alatyn arnaıy platforma qurýdy josparlap otyrǵandaryn málim etti.
Qazaqstan Halyq partııasy
Májilis depýtattyǵyna kandıdat, Qazaqstan Halyq partııasy tóraǵasynyń orynbasary Irına Smırnova Soltústik Qazaqstan oblysynyń jurtshylyǵymen onlaın rejımde kezdesti.
Ol partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasyn tanystyryp, elde qalyptasqan jaǵdaıdy ózgertý jónindegi naqty is-qımyldardy atady. QHP «Ádiletti Qazaqstan» tujyrymdamasyn jaqtaıtynyn atap ótti.
Spıker Densaýlyq saqtaý jáne bilim berý taqyrybyna toqtalyp, árbir qazaqstandyq tegin medıtsına alýǵa quqyly ekenin, al dárigerler, medbıkeler, muǵalimder men basqa da kásip ókilderi laıyqty eńbekaqy alýy tıis dep esepteıtinin málimdedi.
Sondaı-aq, kezdesýde turǵyndardy nesıelendirý, AÓK damytý, kópbalaly otbasylardy, múmkindigi shekteýli balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylardy qoldaý, qoljetimdi turǵyn úı salý jáne t.b. máseleler talqylandy.
«Aq jol»
Azat Perýashev bastaǵan «Aq jol» dempartııasynyń respýblıkalyq shtabynyń músheleri Almaty oblysyna bardy. Partııa ókilderi Jetisý oblysynyń ortalyǵy Qonaev qalasynda «Mareven Fýd» kompanııasynyń eńbek ujymymen kezdesti.
Kásiporynda 850 qyzmetker jumys isteıdi. Shyǵarǵan ónimderi onnan astam elge eksporttalady. Kezdesý barysynda partııa jetekshisi saılaýda usynyp otyrǵan saıası baǵdarlamanyń basym baǵyttary týraly aıtyp berdi. Sondaı-aq, ol ádil básekelestik, áleýmettik saıasat, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres, konstıtýtsııalyq reforma jáne shetelge zańsyz áketilgen qarajatty elge qaıtarý máselelerine egjeı-tegjeıli toqtaldy.
Kezdesýge jınalǵan halyq kedendik saıasatty qaıta qaraý, áleýmettik ádilettilik, aýyl sharýashylyǵynda ónim shyǵarýshylardyń sýbsıdııa arqyly qoldaý saıasatyn saýatty ári turaqty uıymdastyrý, sharýalardy jańa tehnıkamen qamtamasyz etý, saladaǵy mashınalar parkin jańartý máselelerin qozǵady.
«Aýyl»
«Aýyl» partııasy Almaty qalasyndaǵy «Saıran» jáne «Máskeý» metrobeketterinde «Ónimder sórelerde óspeıdi» taqyrybynda fotokórme uıymdastyrdy. Sharaǵa Májilis depýtattyǵyna kandıdat – Aıbyn Tórehanov, Jandos Tursynǵalıev, Qantaı Álibek, Almas Muhametov, Іlııas Doshojaev, Anna Danchenko jáne Qaraqat Ábden qatysty.
QR Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna «Aýyl» HDPP atynan túsetin kandıdattar «Ónimder sórelerde óspeıdi» taqyrybynda uıymdastyrylǵan fotokórme aıasynda qala turǵyndaryna partııa saılaýaldy baǵdarlamasynyń negizgi baǵyttaryn túsindirdi. Partııanyń azyq-túlik baǵalaryn turaqtandyrý boıynsha qoldanatyn tásilderi jaıly aıtty. Azyq-túliktiń shyǵý tórkininen túsinigi joq, el azyq-túlik qaýipsizdigin dúken qamtamasyz etedi dep esepteıtin búgingi býynnyń jetesine jeterdeı úgit-nasıhat jumystaryn júrgizdi.
«AMANAT»
«Amanat» partııasy Astanada eldiń túkpir-túkpirinen kelgen 800-den astam qatysýshynyń basyn áıelder forýmynda qosty. Jıynǵa belgili saıası jáne qoǵam qaıratkerleri, kópbalaly analar, kásipkerlik, bilim berý sııaqty jáne basqa da salalardyń ókilderi qatysty.
Shara barysynda «Amanat» partııasy áıelderdiń qoǵamdaǵy rólin, olardyń óz qabilet-qarymyn iske asyrý jáne eldiń saıası ómirine belsendi aralasý múmkindigin arttyrýǵa baǵyttalǵan bastamalar talqylandy.
Partııanyń respýblıkalyq saılaýaldy shtabynyń basshysy Erlan Qoshanov áıelderdiń memlekettik basqarý isine jáne qoǵamdyq ómirge aralasýyn keńeıtý qajet ekenin atap ótti.
Jalpy, partııa jaqsy jalaqy men joǵary laýazym adamnyń jynysyna emes, daǵdysyna qaraı beriletin mádenıet qalyptastyrýǵa nıetti. Partııa turmystyq zorlyq-zombylyqqa qatysty jazany qatańdatýdy jaqtaıdy jáne kópbalaly analar men erekshe qajettilikteri bar balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylardy qoldaý sharalaryn kúsheıtedi.
JSDP
Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııa astanalyq saılaýshylarmen kezdesti. Sharaǵa elorda stýdentteri men ýnıversıtet oqytýshylary qatysty.
Partııa tóraǵasy Ashat Rahymjanov búkil úgit-nasıhat kezeńine arnalǵan josparlary týraly málimet berip, áleýmettik-ekonomıkalyq salada usynyp otyrǵan bastamalarǵa toqtaldy. Partııa ókilderi Qazaqstannyń damý úderisi týraly pikir-paıymdaryn ortaǵa salsa, kezdesýge jınalǵan turǵyndar kókeıdegi suraqtaryn qoıdy. JSDP ókilderiniń aıtýynsha, partııa elimizdiń ár óńirinde 500-den astam is-shara ótkizýdi josparlap otyr.
Ashat Rahymjanov kezdesýdiń ashyq ári erkin formatta ótkenin atap ótti. Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııanyń ókilderi qatysýshylardyń tilekteri men suraqtaryn tyńdap, olarǵa jaýap berdi.
