Saılaý-2023: 12 mln-ǵa jýyq azamat tańdaý jasaıdy
Bul rette 2023 jyldyń 19 naýryzynda Májilispen qatar máslıhat depýtattaryn da kezekten tys saılaý usynyldy. Ortalyq saılaý komıssııasy qaýly jobasyn qabyldady.
Atap aıtqanda, Ortalyq saılaý komıssııasy tıisti daıyndyq jumystaryn bastap ketti. Saılaýshylardyń tizimin jasaý jáne basqada is-sharalar atqarylada. Osy oraıda QazAqparat agenttigi aldaǵy saılaýǵa qatysty negizgi derekterdi kópshilik nazaryna usynady.
Daýys beretin adamdar sany
Saılaýshylardyń tizimderin jasaý - saılaý protsesiniń mańyzdy elementi. Óıtkeni, azamattar osy tizim boıynsha saılaýda ózderiniń konstıtýtsııalyq daýys berý quqyǵyn júzege asyrada. Saılaýshylardyń tizimderin Ortalyq saılaý komıssııasy (OSK) jasaıdy.
«Bıylǵy 1 qańtar jáne byltyrǵy 1 shildedegi jaǵdaı boıynsha Ortalyq saılaý komıssııasy saılaýshylardyń tizimin jasaıdy. Oǵan belsendi saılaý quqyǵy bar azamattar turaqty tirkelgen jeri boıynsha qosylady. Árbir saılaý naýqanynda azamattardyń turaqty tirkelgen jeri jáne daýys bergisi keletin ýchaskelerine ótinim berý múmkindigi eskerile otyryp, saılaýshylardyń tizimi jeke túziledi», - dedi Ortalyq saılaý komıssııasy tóraǵasynyń orynbasary Konstıtantın Petrov.
Onyń atap ótýinshe, Ortalyq saılaý komıssııasy 2023 jylǵy 1 qańtardaǵy málimetke sáıkes saılaýshylardyń tizimin jınaqtady.
«Oǵan aldyn ala turǵylyqty jeri boıynsha bólingen 11 970 406 saılaýshy kirdi. Saılaýshylardyń eń kóbi – 1 177 507 saılaýshy Túrkistan oblysynda, al eń azy – 138 277 saılaýshy Ulytaý oblysynda tirkeldi», - dedi K. Petrov.
Tizimderdegi saılaýshylardyń qaıtalanýyn boldyrmaý úshin OSK barlyq óńirdegi málimetterge qosymsha taldaý júrgizedi. Eger qaıtalanǵan derekter anyqtalsa, onda OSK óńirderdiń jergilikti atqarýshy organdaryna tizimderdi retke keltirýdi tapsyrady.
Osyndaı tekserý tártibi tizimniń qaıtalanýyna jol bermeıdi. Árbir azamat saılaý tizimine bir ret qana engiziledi. Sonymen qatar, saılaýshylarǵa ózderiniń tizimderde bar-joǵyn jeke tekserýge múmkindik beriledi.
«Daýys berý kúnine 20 kún qalǵanda, ıaǵnı 26 aqpanda turaqty turatyn jerdegi saılaýshylardyń tizimderi saılaý ýchaskelerine tapsyrylýy tıis. Saılaý ýchaskesi bes kún ishinde olardy tanystyrýǵa daıyndaıdy. 4 naýryzdan bastap árbir saılaý ýchaskesi boıynsha tizimder kópshilik nazaryna usynylýy kerek. ıAǵnı ár azamat saılaý ýchaskesine kelip, tizimge engizilgenin nemese ózi týraly málimetterdiń durystyǵyn tekserýge quqyly», - dedi Konstantın Petrov.
Bul turǵyda 2023 jylǵy 4 naýryzdan bastap ýchaskedegi saılaýshylar tizimindegi derekteri tekserý múmkindigi beriledi.
Aıta keteıik, Reseıdegi qazaqstandyqtar 5 qalada ornalasqan elimizdiń dıplomatııalyq ókildikterine kelip daýys bere alady.
Óńirlerde neshe máslıhat depýtaty tańdalady
Atyraý oblysynda ár deńgeıdegi máslıhattarǵa 140 depýtat saılanady.
Aýmaqtyq saılaý komıssııasynyń aqparatyna qaraǵanda, Atyraý oblystyq máslıhatynyń 30 depýtatynyń 50% (15 depýtat) majorıtarlyq júıe boıynsha, 50% (15 depýtat) partııalyq tizimdermen saılanady.
Al Atyraý qalalyq máslıhatynyń 25 depýtaty, aýdandardyń máslıhattarynyń 85 depýtaty tolyqtaı majorıtarlyq júıemen saılanatyn bolady.
Aqtóbede barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattyǵyna 205 mandat berilgen.
«Májilis, barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattyǵyna óz-ózin usynýshylar ótinish berip jatyr. Qazir barlyq komıssııa músheleri tańǵy 9:00-den 18:00-ge deıin tirkeý júrgizedi. Jalpy oblys boıynsha 205 mandat bar. Buryn 202 mandat boldy. Bul joly oblystyq máslıhatqa eki, qalalyq máslıhatqa bir mandat qosyldy. Sóıtip 34-i oblystyq máslıhatta bolady. Onyń 50% partııalyq tizimmen, qalǵan 17-i saılaý okrýgi arqyly saılanady. Onyń 10-y Aqtóbe qalasynda, qalǵandary aýdandarda. Al qala men aýdandarda barlyq depýtat bir mandattyq júıe arqyly saılanady»,-dedi oblystyq aýmaqtyq saılaý komıssııasynyń tóraǵasy Nurlybek Júsipov.
Soltústik Qazaqstan oblysy saılaý komıssııasy baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, óńir boıynsha máslıhattarǵa 193 depýtat saılanbaq.
Sonyń ishinde oblystyq máslıhatqa 30 depýtat jasaqtalady. Alaıda turǵyndar onyń 15-in ǵana saılaıdy, ıaǵnı majorıtarlyq júıe boıynsha, al qalǵany partııalyq tizimder boıynsha saılanady.
Al Petropavl qalasy máslıhatynyń 18 depýtaty, 13 aýdan máslıhatyna 145 depýtaty tolyqtaı majorıtarlyq júıe boıynsha saılanatyn bolady.
QR Ortalyq saılaý komıssııasynyń qaýlysymen QR Parlamenti Májilisiniń depýtattaryn saılaý boıynsha SQO aýmaǵy №24 birmandatty saılaý okrýgi bolyp aıqyndalǵan.
Qaraǵandy oblysynda 200-den astam adam máslıhattarǵa depýtat bolyp saılanady.
Oblystyq máslıhatqa 18 okrýgten 36 depýtat ótedi. Onyń 18-i partııalyq tizim boıynsha jáne 18-i bir mandatty. Aýdandar men qalalardyń máslıhattaryna azamattar kandıdattardy tek bir mandatty okrýgterden tańdaıtyn bolady. Búgingi tańda 13 qalalyq jáne aýdandyq máslıhattar boıynsha 178 majorıtarlyq okrýg anyqtaldy.
Batys Qazaqstan oblysynda túrli deńgeıdegi máslıhattarǵa 188 depýtat saılanbaqshy.
BQO aýmaqtyq saılaý komıssııasynan málim etkenindeı, sonyń ishinde 30-y oblystyq, 24-i qalalyq, 134-i aýdandyq máslıhattarǵa ótedi.
Qostanaı óńirinde oblystyq máslıhatqa 32 depýtat, qalalyq jáne aýdandyq deńgeıde 232 depýtat saılanada.
Qoǵamdyq pikir men sanıtarlyq norma
QR OSK resmı saıtynda jarııalanǵan qujatqa qaraǵanda, zańǵa sáıkes saılaýǵa baılanysty qoǵamdyq pikirge saýalnama júrgizýdi Qazaqstan zańnamasy boıynsha tirkelgen, qoǵamdyq pikirge saýalnama júrgizý boıynsha keminde bes jyl tájirıbesi bar zańdy tulǵalar tıisti qujattardyń kóshirmelerin qosa berip, bul týraly Ortalyq saılaý komıssııasyn jazbasha túrde aldyn ala habardar ete otyryp júrgizýge quqyly.
Osy oraıda Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri – bas memlekettik sanıtar dáriger Aıjan Esmaǵambetov saılaý naýqany kezinde oryndalýy tıis sanıtarlyq normalar týraly aıtty.
«Respýblıkamyzda koronavırýs ınfektsııasy boıynsha aǵymdaǵy jaǵdaıdy, sondaı-aq JRVI jáne tumaýmen syrqattaný boıynsha epıdemıologııalyq maýsymnyń aǵymyn eskere otyryp, kandıdattardy usyný júrgizý kezinde: kandıdattardy usyný boıynsha sezd, konferentsııa ótkizgen kezde keń úı-jaıdy paıdalaný; úı-jaıda jeldetkish/aýa baptaý júıeleriniń úzilissiz jumys isteýin; R kórsetkishi birden joǵary aımaqtarda maska rejımin saqtaýdy usynamyz», - dedi vıtse-mınıstr.
Saılaý qandaı tártipte ótedi
Jaqynda Ortalyq saılaý komıssııasy Májilis pen máslıhat depýtattaryn saılaýdyń kúntizbelik josparyn bekitti.
Kandıdattardy usyný saılaýdy taǵaıyndaý týraly Jarlyq jarııalanǵan kúnnen bastalady jáne 20 kúnge sozylady, 8 aqpanda ár aımaqta jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 18.00-de aıaqtalady. Úmitkerlerdi tirkeý 20 qańtardan 18 aqpanǵa deıin jalǵasady. Saılaý aldyndaǵy úgit-nasıhat 18 aqpan kúni saǵat 18:00-de bastalyp, 18 naýryz saǵat 00:00-ge deıin júrgiziledi. 18 naýryz – tynyshtyq kúni. 19 naýryz – saılaý kúni.
Saılaý kúni ýchaskelerde daýys berý jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 07:00-den 20:00-ge deıin júrgiziledi.
Daýys berýdi aıaqtaýdyń ózge ýaqyty belgilenbese, ýchaskelik saılaý komıssııalary jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 20:00-de daýys sanaýdy, daýys berý nátıjeleri týraly hattama jasaýdy bastaıdy. Osylaısha, Parlament Májilisi men máslıhat depýtattaryn kezekten tys saılaýdyń jalpy uzaqtyǵy – taǵaıyndalǵan kúnnen bastap daýys berý kúnine deıin 59 kún bolady.
Qaı partııalar saılaýǵa qatysady
Atap aıtqanda, Májilis pen máslıhat saılaýyna 7 partııa qatysady.
«Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda 7 saıası partııa tirkelgen jáne jumys istep otyr. Olar: «Qazaqstannyń Halyq partııasy» - 2002 jyly sáýir aıynda tirkelgen; «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq patrıottyq partııasy – 2000 jyly naýryz aıynda tirkelgen; «Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyq partııasy – 2007 jyly qańtar aıynda tirkelgen; «AMANAT» partııasy – 1999 jyly aqpan aıynda tirkelgen; «Aq jol» Qazaqstannyń demokratııalyq partııasy – 1999 jyly aqpan aıynda tirkelgen; «Baıtaq» Qazaqstandyq jasyldar partııasy – 2022 jyly qarasha aıynda tirkelgen; «Respýblıka» partııasy – 2023 jyly qańtar aıynda tirkelgen», - dedi QR Ádilet vıtse-mınıstri Alma Muqanova Ortalyq saılaý komıssııasynyń otyrysynda.
27 qańtarda «Qazaqstannyń «Baıtaq» jasyldar partııasy» men Respublica partııasy birqatar óńirde máslıhat depýtattaryn saılaýǵa qatysatyny málim boldy.
«Qazaqstannyń «Baıtaq» jasyldar partııasy 2023 jylǵy 21 qańtardaǵy qaýlymen máslıhat depýtattaryn saılaýǵa tek úsh oblysqa ǵana jiberildi. Qazirgi ýaqytta partııa fılıaldary birqatar basqa oblystarda jáne Almaty, Shymkent pen Astana qalalarynda quryldy. Respublica partııasy da qazirgi ýaqytta ózderiniń fılıaldaryn qurǵan aımaqtarda ǵana máslıhat depýtattaryn saılaýǵa jiberiledi. Osyǵan oraı «Qazaqstannyń «Baıtaq» jasyldar partııasyn» Aqtóbe, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qostanaı, Mańǵystaý, Pavlodar, Túrkistan, Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń, Almaty, Shymkent jáne Astana qalalarynyń barlyq deńgeıdegi máslıhattarynyń depýtattaryn saılaýǵa qatysýǵa jiberýdiń keıbir máseleleri týraly qaýlyny, Respublica partııasynyń Abaı, Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Jetisý, Qarǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Mańǵystaý, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan, Ulytaý, Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń, Almaty, Shymkent jáne Astana qalalarynyń barlyq deńgeıdegi máslıhattarynyń depýtattaryn saılaýǵa qatysýǵa jiberý týraly qaýlyny qabyldaý usynylady», - dedi OSK otyrysynda komıssııa múshesi Shavkat Ótemisov.
Buǵan deıin QR Ortalyq saılaý komıssııasynyń tóraǵasy Nurlan Ábdirov «Baıtaq» saıası partııasy tıisti qurylymdyq bólimsheleriniń bolmaýyna baılanysty tek Atyraý, Qaraǵandy jáne Qyzylorda oblystarynda máslıhat depýtatyn saılaýǵa qatysa alatyndyǵyn, Respublica partııasy tıisti qurylymdyq bólimshelerdiń bolmaýyna baılanysty máslıhat saılaýyna jiberilmeıtindigin aıtqan edi.
Bul turǵyda máslıhat depýtattaryn kezekten tys saılaý naýqanyna 7 partııanyń qatysýyna múmkindik jasalyp otyr.
26 qańtar kúni Senat otyrysynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev saılaý eldi bóletin emes, biriktiretin naýqan bolýy kerek ekenin qadap aıtty.
«Jaqynda ǵana Májilis pen máslıhattarǵa saılaý naýqany óz jumysyn bastady. Bul negizgi memlekettik ınstıtýttardy keshendi túrde jańǵyrtýdyń sońǵy satysy bolmaq. Májilis pen máslıhattardyń aralas modelin qalyptastyrýǵa kóship jatyrmyz. Barlyq áleýmettik toptyń múddesin qorǵaý turǵysynan munyń máni zor. Bul ózgeris ókildi bılik tarmaqtarynyń barlyq deńgeıine aıtarlyqtaı yqpal etedi. Sońǵy jyldary júrgizilgen saıası ózgerister, saılaý zańnamasyn maqsatty túrde lıberaldandyrý Qazaqstanda partııa qurý isine tyń serpin berdi. Uzaq ýaqyttan beri elimizde alǵash ret birneshe jańa partııa resmı túrde tirkeldi. Atalǵan derekti aralyq qorytyndy retinde atap ótýge bolady. Bul – alǵa qaraı jasalǵan mańyzdy qadam», - dep atap ótti QR Prezıdenti.
Foto: t.me/aqorda_resmi
2022 jyly 1 qyrkúıektegi Joldaýynda Memleket basshysy aldaǵy saılaý kezeńderin tıimdi josparlaý qajet ekenin aıtqan edi.
Osy oraıda Májilistiń jáne barlyq deńgeıdegi máslıhattardyń saılaýyn 2023 jyldyń birinshi jartysynda ótkizý usynyldy.
Al 19 qańtarda Prezıdent Parlament Májilisi jáne máslıhat depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn taǵaıyndaý týraly málimdeme jasady.
