SAıASI QÝǴYN-SÚRGІN QURBANDARYN ESKE ALÝ KÚNІ: Sankt-Peterborda qurylǵan tuńǵysh qazaq stýdent jastarynyń uıymy - «Jerlester»
Elden úkili úmitpen attanǵan edi...
Qazaq qaıratkerleri shyńdalǵan, ómirlik murattaryn aıqyndaýǵa septigin tıgizgen uıymda olar basqosýlar ótkizip, túrli sharalar uıymdastyryp, dúnıetanymyn qalyptastyrdy. Bul uıym jóninde tarıhı derekter, zertteýler jetkiliksiz. 1983 jyly zertteýshi S.Sozaqbaev «Bilim jáne Eńbek» jýrnalyna «Peterbýrg ýnıversıtetinde oqyǵan qazaq jastary týraly tyń derekterdi» jarııalady. 1996 jyly shyqqan zertteýshi S.Ózbekulynyń «Barlybek Syrtanov» atty qundy eńbeginde atalmysh uıym týrasynda málimetter kezdesedi. Zertteýshi S.Ózbekuly B.Syrtanovtyń Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetinde oqyǵan kezeńin qarastyra otyryp, Barlybekter qurǵan «Jerlester» uıymynyń maqsat-mindetterin aıqyndap, ashyp kórsetedi. Derektiń tapshylyǵyna qaramastan eldik múddeni kózdegen «Jerlester» uıymynyń jumysymen, tynysymen tam-tumdap tanystyrýdy jón kórdik. Aldymen, «bul uıym qalaı dúnıege keldi, zamanynyń yńǵaıy qalaı boldy?» degen suraqtardy tarqatalyq.
Barlyǵyn da el úkili úmitpen attandyrǵan edi. M.Tynyshbaev ustazy B.Syrtanov týraly óziniń esteliginde: «...Sondaı qıynshylyqta Jetisý degen bir túkpirden qazaq kórmegen ıa estimegen jerge Barlybek ...jaryq dúnıe kórýge, keıingilerge úlgi bolyp, jol kórsetý úshin jalǵyz ketti» deıdi. Al Jetisý oblysynan tuńǵysh bolyp Sankt-Peterborǵa bilim alýǵa attanyp bara jatqan Barlybek Syrtanovty búkil el bolyp, qudaıy tamaq berip, quran oqytyp jáne jıǵan-tergenderin qolyna ustatyp uzaq saparǵa shyǵaryp salady. Osylaısha, árbir qazaq balasy el amanatyn arqalap Sankt-Peterborǵa kelgen bolatyn.
Qazaq qoǵamyndaǵy qalyptasqan áleýmettik jaǵdaılar men saıası quqyqtyq qatynastar qazaq dalasynyń ár túkpirinen kelgen B.Syrtanovtyń, B.Qarataevtyń, M.Serdalınniń, A.Temirovtyń, B.Qulmanovtyń, S.Jantórınniń ózara tize qosyp birigýine ákeldi, ári olardyń ómiri men qoǵamdyq-saıası qyzmetin anyqtaýǵa áser etti. «...Sol kezde Petrogradta 2-3-teı-aq qazaq stýdent bar edi, qazaq arasynan ýnıversıtetke alǵash kirgen solar edi» dep jazady M.Tynyshbaev.
Solardyń biri - 1881 jyly Peterbor ýnıversıtetiniń zań fakýltetine qabyldanǵan Baqtygereı Qulmanov. Ol osy fakýltette 1884 jylǵa deıin oqyp, ár túrli sebepterge baılanysty ýnıversıtettiń shyǵys tilderi fakýltetine aýysty. 1889 jyly til biliminiń mınıstri degen úlken ǵylymı ataqpen oıdaǵydaı bitirip shyqty. B.Qulmanov arab, parsy, túrik jáne tatar tilderin erkin meńgergen oqymysty qazaqtar qataryndaǵy tuńǵyshtardyń biri.
1883 jyly ýnıversıtettiń matematıka fakýltetine Orynbor gımnazııasyn bitirip kelgen Sálimgereı Jantórın tústi. Biraq ol belgisiz sebepterge baılanysty ýnıversıtetti aıaqtamaı tastap ketti.
Peterbor ýnıversıtetiniń esigin 1886 jyly bir top qazaq jastary ashty. Olardyń ishinde Kókshetaýdan kelgen Mámbetáli Serdalın, Jetisýdan - Barlybek Syrtanov, Oraldan - Baqytjan Qarataev, Aqtóbeden - Abdolla Temirov sııaqty jas jigitter bar edi. M.Serdalın jaratylystaný fakýltetine túsip, V.I.Lenınniń aǵasy A.I.Ýlıanovpen birge oqydy. B.Qarataev pen A.Temirov zań fakýltetinde oqydy. Barlybek Syrtanov shyǵystaný fakýltetine tústi. Ýnıversıtet qabyrǵasynda qazaq dalasynyń ár oblysynan bilim izdep kelgen jastar qoıan-qoltyq aralasyp, shartarapqa áıgilengen bilim ordasynan sýsyndaıdy. At tóbelindeı ǵana qazaq jastary ultyn ushpaqqa shyǵarý qamyn jasap, kemel keleshegi týraly kókeıkesti máselelerdi kóteredi. Osy ýnıversıtet qabyrǵasynan bilim nárimen qanyǵa sýsyndap, saıyn dalasynda azattyq pen órkenıet jarshysy bolýdy kókseıdi. Bul murattardyń bárin ýnıversıtette ár ulttyń jastary arasynda óziniń baǵdarlamasy bar, saıası baǵyt kózdegen «Jerlester» («Zemlıachestva») úıirmesi nemese «Jerlester odaǵy» («Soıýz zemlıachestva») dep atalatyn astyrtyn uıymdardyń ishinde júrip shyńdaǵan edi.
Uıymnyń astyrtyn jumys jasaýynyń ózindik sebebi bar. Sol ýaqyttarda Reseı ımperııasynyń astanasynda 1886-1887 jyldarda stýdentter arasynda keń qanat jaıǵan revolıýtsııalyq jáne stýdenttik qozǵalystar, saıası oqıǵalar kóp boldy. Máselen, 1886 jyly astanada bolǵan toqyma salasynda isteıtin jumysshylardyń stachkalary, 1887 jyldyń aqpan aıynda Petropavl qamalynda kýrsıst-stýdent N.Vetrova zorlyq-zombylyqqa qarsy narazylyq bildirýmen ózin-ózi órteýi búkil Reseı ımperııasynyń barlyq ýnıversıtetterinde stýdentterdiń tolqýyna sebep bolýy, sondaı-aq, 1887 jyly naýryzdyń 1-nde Aleksandr ІІІ patshaǵa qarsy A.Ýlıanov jáne basqa revolıýtsıonerlerdiń jasaǵan qastandyq áreketteri. Osy oqıǵalar stýdentterdiń rýhyn, jigerin qaırap, olardyń saıası belsendiligin arttyra berdi. Árıne, bul oqıǵalar bılikti qatty alańdatty. Patsha ókimeti qatań tártipke kóshti. 1886 jyly Reseı ýnıversıtetterinde 1884 jyly bekitilgen jańa Ýstav engizildi. Jańa Ýstavtyń talaptary stýdentter men oqytýshy-professorlarǵa qatal tártip engizip, ýnıversıtette dástúr bolyp jalǵasyp kele jatqan demokratııalyq dástúrler qyspaqqa alyndy. Stýdentterdiń uıymdar men úıirmeler qurýlaryna, aqshalaı qor uıymdastyrýǵa, tipti, jıylyp kontsert qoıýlaryna qatań tyıym salyndy. Ýnıversıtet basshylary atalmysh áreketterge qatyspaýǵa mindetteme retinde árbir stýdentten qolhat alyp otyrǵan (B.Syrtanovtyń osy týrasynda jazǵan qolhaty saqtalǵan). Bekitilgen tártipterge qarsylyq bildirgen stýdentterge Ýstav boıynsha sógis jarııalaý, 24 saǵattan 4 aptaǵa deıin kartserge qamaý, ýnıversıtetten ýaqytsha qýý jáne oqýdan shyǵarý sııaqty jazalardy qoldaný is júzine asyryldy. Demalystarda eline qaıtatyn nemese basqa jerlerge baratyn jaǵdaıda da ruqsat suraǵan. Abdolla Temirov Torǵaı oblysyna qaıtpaq bolǵanda arnaıy ruqsat surap, ótinish jazǵan. Sondyqtan da stýdent jastar barlyq ıgi saıası, rýhanı sharalaryn astyrtyn jasaýǵa májbúr bolǵanyn baıqaımyz.
Soǵan qaramastan 1880 jyldary Sankt-Peterbordyń barlyq joǵary oqý oryndarynda astyrtyn túrde «Jerlester» uıymdary keń qanat jaıǵan bolatyn.
Olardyń qurylýynyń negizgi sebebin S.Ózbekuly jan-jaqty tarqatyp, ashyp ótedi: «Bir ólkeden, bir topyraqtan shyqqan stýdentterdiń qoıan-qoltyq aralasýy jáne bir-birine qamqor bolýy edi. Alǵashynda «Jerlester» uıymynyń músheleriniń maqsaty bir ulttan nemese bir ólkeden kelgen muqtaj stýdentterge materıaldyq kómek kórsetý bolǵan. Biraq bul uıymdardyń pisip-jetilýi barysynda aldaryna qoıǵan maqsattary saıasatqa ushyrasyp ketip otyrdy». Birte-birte «Jerlester» úıirmeleriniń aıasy ulǵaıa kele kóp stýdentterdi qamtyǵan «Jerlester odaǵyna» aınalyp otyrdy. Olardyń arnaıy Ýstavtary, múshelik jarnalary bolǵan. 1880 jyldary Sankt-Peterborda stýdentter arasynda 20-ǵa jýyq «Jerlester» úıirmeleri bolǵan jáne olardyń músheligine 1500-ge tarta stýdent kirgen. Atap aıtsaq, stýdentterdiń Sibir, Povolje, Kýban, Don, Polskaıa kassa, Tavrııa, Novgorod, Ýkraına, Grýzııa, Armenııa sııaqty «Jerlester» úıirmeleri men odaqtary turaqty túrde qalyptasty.
S.Shormanov Barlybek Syrtanov úshin Potanınge hat jazdy...
Sol «Jerlester» uıymy qazaq jastary arasynda da bolǵan edi. Barlybek Syrtanov, Mámbetáli Serdalın, Baqytjan Qarataev, Abdolla Temirov jáne shyǵystaný fakýltetinde bulardan buryn kelip dáris alyp júrgen Baqtygereı Qulmanov sııaqty jigitter «Jerlester» úıirmesin qurady. Qazaq jastary úıirmege múshe bolǵan stýdentterge qarajatpen kómektesý, aýyrǵan jaǵdaıda dári-dármekpen qamtamasyz etý sııaqty máselelerdi sheshti. Óıtkeni, ýnıversıtet qabyrǵasynda oqyp júrgen stýdentter materıaldyq aýyr jaǵdaıdy da bastan keshiredi. 1887 jylǵy naýryzdyń birinshi juldyzynda Aleksandr ІІІ-ge qastandyq jasaǵannan keıin Mınıstrler kabıneti oqý úshin tólenetin aqyny (1884 jylǵy Ýstav boıynsha bekitilgen 60 rýbldi 100 rýblge kóterdi) tym kóterip jiberdi. Budan da basqa kóptegen tóleýge mindetti nárselerdi júktedi.
Stýdentterdiń 40 paıyzy materıaldyq aýyr jaǵdaıda boldy. Baqtygereı Qulmanov stýdenttik ómirin óte aýyr muqtajdyqta ótkizgen, soǵan qaramastan ýnıversıtetti tastap ketpeı, onyń tolyq kýrsyn aıaqtap shyqqany jóninde derekter bar. Al qazaq zııalysy Sádýaqas Shormanov Sankt-Peterbor ýnıversıtetindegi Barlybek Syrtanovtyń halinen habardar bolyp, Grıgorıı Potanınge jazǵan hatynda: «...bir bala Peterbýrgskıı ýnıversıtette oqıdy, rýy Syrtanov, soǵan múmkin bolsa kórisip, laıyq bolǵan qadarı járdemińizden tastaı kórmeńiz» delingen. Qazaqtyń balasynyń bir-birine degen osyndaı janashyrlyǵy, baýyrmaldyǵy, qamqorlyǵy júrekti eljiretpeı qoımaıdy.
Materıaldyq máselelerdi sheship qoımaı, sonymen qatar, «Jerlesterdiń» jıylystarynda astyrtyn revolıýtsııalyq mazmundaǵy proklamatsııalardy oqyp talqylaý, teńsizdik pen ádiletsizdik, qazaq dalasynda mádenı-aǵartýshylyq isin taratý týraly pikirler jıi-jıi aıtylyp turdy. «Jerlesterdiń» músheleri qaladaǵy qaınap jatqan ómirden de tys qalmaı, barlyq oqıǵalarǵa atsalysyp otyrdy. 1886 jyly 17 qarashada orystyń uly oıshyly N.A.Dobrolıýbovty eske túsirýge arnalǵan demonstratsııaǵa 1500-ge jýyq adam qatysady. Patsha ókimeti Neva dańǵylyna shyqqan demonstranttardy soldattarmen qorshaýǵa alyp, taratyp úlgerdi. Asa belsendilik tanytqan ýnıversıtet, orman, tehnologııa ınstıtýttary men dinı akademııanyń stýdentteriniń birsypyrasy oqýdan shyǵaryldy.
Sol kúni keshke Aleksandr Ýlıanovtyń páterinde bir top stýdentter bolǵan oqıǵanyń mán-jaıyn baǵalaǵannan keıin «Peterbýrgtegi 17-qarasha» dep atalatyn proklamatsııa jazyp bitiredi. Proklamatsııanyń mazmuny stýdent jastardy patsha ókimetiniń demokratııany tunshyqtyrýǵa baǵyttalǵan áreketterine qarsy turýǵa, birlikti nyǵaıtýǵa shaqyrdy. Úlken saıası máni bar bul qujat tez arada búkil Sankt-Peterbor stýdentteriniń arasyna tarap úlgeredi. Onyń mazmunymen qazaq stýdentteri de jaqsy tanys bolǵan.
Barlybek Syrtanov jáne basqa da qazaq jastary 1889 jyly M.E.Saltykov-Şedrın men belgili revolıýtsıoner demokrat N.G.Chernyshevskııdi jerleýge arnalǵan azaly mıtıngilerdiń de kýágeri bolǵan. Bul saıası máni bar oqıǵalar qazaq jastarynyń saıası jaǵynan shyńdalýyna yqpal etti.
Qazaq jastarynyń arasynan ýnıversıtette, ásirese, Mámbetáli Serdalın revolıýtsııalyq qozǵalystar men stýdenttik jıyndarǵa jıi-jıi qatysyp júrdi. 1887 jylǵy 1 naýryzda Aleksandr ІІІ-ge qastandyq jasaý isine belsene qatysqan bir top stýdentter - Aleksandr Ýlıanov, Vasılıı Osıpanov, Petr Shevyrev, Pahomıı Andreıýshkın, Vasılıı Generalov ólim jazasyna kesiledi. Júzdegen stýdentter oqýdan shyǵarylady. Mámbetáli Serdalın de ýnıverstettiń jaratylystaný fakýltetinen shyǵarylyp, Kókshetaýǵa polıtsııanyń baqylaýyna jiberiledi. M.Serdalın jóninde Qazaqstan Ulttyq entsıklopedııasynda: «1886 j. Peterbýrg ýnıversıtetinde oqydy. Biraq «Jerlester odaǵy» atty stýdenttik uıymǵa qatysqany úshin ýnıversıtetten shyǵaryldy» dep keltirilgen. Demek, «Jerlester» uıymy saıası baǵyt alǵandyqtan álgi saıası oqıǵaǵa qatysyp, belsendilik tanytqan. Al «Jerlesterdiń» múshesi bolyp, onyń jıyndarynda kóringeni úshin patsha ókimeti M.Serdalındi oqýdan shyǵaryp tynǵan. B.Qarataev, B.Syrtanov jáne A.Temirov 1890 jyly ýnıversıtettiń tolyq kýrsyn oıdaǵydaı aıaqtady. Bulardyń ishinde B.Qarataevtyń, tamasha daryndy qabiletine patsha úkimetiniń basshylary da nazaryn aýdaryp, Senattyń ekinshi departamentine qyzmetker bolyp ornalasýyna joldama berdi.
Baqtygereı Qulmanov - Reseıdiń І jáne ІІ Memlekettik dýmasynyń depýtaty
Baqtygereı Ahmetuly Qulmanov ýnıversıtetten dıssertatsııa dıplommen qosa ǵylym kandıdaty ataǵyn alyp shyqqan qazaqtyń qoǵam qaıratkeri, Reseıdiń І jáne ІІ Memlekettik dýmasynyń depýtaty, Alash kósemderiniń biri. Baqtygereıden keıin 1883 jyly ýnıversıtetke túsken Sálimgereı Seıithanuly Jantórın de Reseıdiń І Dýmasyna múshe bolǵan. Qazaq stýdentteriniń zerektigin osy ýnıversıtetti Qulmanov pen Jantórınnen keıin ile-shala, 1890 jyly bitirgen alǵashqy lektiń mysalynan da kóremiz. Jetisýlyq Barlybek Syrtanov shyǵys tilderi fakýltetin arab, parsy, túrik, tatar tilderi negizinde І dárejeli dıplommen, yrǵyzdyq Abdolla Temirov altyn medalmen, oraldyq Baqytjan Qarataev zań fakýltetin altyn medalmen támamdady. Úsheýi de keıinnen ultjandy qaıratkerler dárejesine kóterildi. Bularmen bir jylda túsken kókshetaýlyq Mámbetáli Serdalın saıası kózqarasy úshin qýdalanyp, ýnıversıtetti bitire almaǵanymen, zııaly, ekonomıst-ǵalym retinde tanymal boldy. Mine, osyndaı tarıhı tulǵalar «Jerlesterdiń» jıynynda dúnıetanymyn keńeıtip, el úshin aıanbaı qyzmet etti.
«Jerlester» tuńǵysh zańgerlerdi, qaıratkerlerdi qalyptastyrdy
Peterbordaǵy «Jerlester» úıirmesinde talqylanǵan oılardy qaıratker tulǵalar qazaq dalasyna kelip, júzege asyra bastaǵanyn olardyń ómiri men saıası qyzmetteri, jazǵan eńbekterinen kóremiz. «Jerlester» tuńǵysh zańgerlerdi, qazaq zııalylaryn, halyqqa qaltqysyz qyzmet etetin qaıratkerlerdi qalyptastyrdy. Qazaq balasy birigip, tize qosyp halyqtyq maqsatty oryndap, is qylýdy taǵy da «Jerlester» uıymy negiz salyp berdi.
Álıhan Bókeıhanov 1890 jyldary Peterborǵa barǵanda B.Syrtanov, A.Temirovterdiń oqý bitirip, elge qyzmet etýge kirisken kezderi edi deıdi. «Onda men oqý qýalap, anda-sanda bolmasa, jaqyndasqan joq edim. Jigit syny odaqtasyp is qylǵanda belgili bolady. ...Osy kúngideı birigip isteıtin is-óner bolmaǵan soń, onda men Barlybekpen syrlas bola almadym». Aldyńǵy býyn aǵalarynyń qarqynyna qarap, údesinen shyǵa almaı qalarmyn dep bilimin jetildire bergenin aıtady. Keıin 1911 jyly jazda Álıhan Bókeıhanov Barlybekpen keleli isterdi talqylap bolǵannan soń «qushaqtasyp, súıisip aırylysqan edik» dep jazady. Endi «Jerlesterden» qanatyn qaǵyp ushqan qazaq jastary oıy, kózqarastary HH ǵasyrdyń basyndaǵy Alash ıdeıasyna ulasyp ketip, Álıhandarmen birge túpkilikti oılarymen tyńǵylyqty ister atqardy.
«Jerlester» uıymyn qurǵan qazaq jastarynyń salǵan sara jolynyń, ıaǵnı aldyńǵylardyń úlgisi, bir-birine qamqorlyǵy arqasynda Sankt-Peterborda oqyǵandar kóp boldy. Sankt-Peterborda HІH ǵasyrdyń 90-jyldary oqyǵandar qatarynda: aqmeshittik Seráli Lapındi, semeılik Dinmuhamed Sultanǵazındi (Shoqannyń nemere inisi), oraldyq Ábdikárim Nııazovty, qarqaralylyq Álıhan Bókeıhanovty ataýǵa bolady.
HH ǵasyr basyndaǵy Sankt-Peterbor túlekteri: zańger Raıymjan Mársekov, zańger Jaqyp Aqbaev, zańger Jansha Seıdalın, temir jol ınjeneri Muhamedjan Tynyshpaev, dárigerler Gúlsim men Márııam Asfendııarovalar, Halel Dosmuhamedov (Áskerı-medıtsına akademııasynda oqyǵan), ýnıversıtette fızıka-matematıka fakýltetin bitirgen Ysqaq Dúısembıev, jáne t.b.
Qoryta kelgende, bostandyq jolyndaǵy san ǵasyrlyq ult-azattyq qozǵalystyń bir áreketin Reseı astanasynyń qaq tórinde eren er tulǵalarymyz «Jerlester» uıymynyń aıasynda kórsetti.
