Saıasattanýshy Áshimbaev Qaraǵandyda kómir óndirýge qatysty pikir aıtty

Belgili saıasattanýshy Danııar Áshimbaev Qaraǵandy oblysyndaǵy kómir óndirý salasyna qatysty pikir bildirdi, dep habarlaıdy Kazinform.

Onyń paıymynsha, Qaraǵandydaǵy kómir óndirý kásiporyndarynda apattyń joǵary deńgeıiniń negizgi problemasy – shahtalyq ádis. Kómir qory ol jerde óte tereńde jatyr. Sondyqtan óndiris turaqty túrde kenishterdi tereńdetý men keńeıtýdi talap etedi, bul óz kezeginde qaýip faktory. Ekibastuzda ken óndirý karerlerde ashyq ádispen júzege asyrylady.

«1995-1996 jyldary «Qaraǵandykómir» jáne «Ekibastuzkómir» birlestikterin jekeshelendirý kezinde kásiporyndar bólinip, bólek satylyp, keıinnen Pavlodar oblysynda biraz daý boldy. Qaraǵandy oblysynda Mıttalǵa 15 shahta satyldy, onyń kómiri Qarmette qurysh quıýǵa qajet boldy (qazir 8 shahta jumys istep tur). Jekeshelendirý kezinde qurylys-jóndeý ınfraqurylymy men qosalqy kásiporyndar bólinip, ǵylymı ortalyq memleket qolynda qalyp, keıinnen taratyldy», - dep jazdy Danııar Áshimbaev.

Saıasattanýshynyń sózine qaraǵanda, Mıttal birqatar sebepke baılanysty Qazaqstandaǵy nashar ınvestorlardyń biri atandy. Shahtalar aıtarlyqtaı tabys ákelip jatsa da, ondaǵy apat deńgeıi joǵary.

«Kombınattyń tehnologııalyq jaǵdaıy men ekologııalyq táýekeli jaıynda únemi qyzý pikirtalas júrip jatyr. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «ArselorMıttal Temirtaý» kompanııasymen ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty toqtatý jóninde tapsyrma berdi. Sonymen qatar, bul mekeme Úkimetpen jáne kásiporynmen yntymaqtastyq turǵysynan bizdiń tarıhymyzdaǵy eń nashar kompanııa bolǵanyn aıtty», - dedi D. Áshimbaev.

Onyń aıtýynsha, metallýrgııa ónerkásibindegi menshik ıelerin aýystyrý jóninde memleket birneshe ret bastama kóterdi, biraq másele talqylaýdan ári aspady. Munyń eki sebebi bar. Birinshiden, strategııany tańdaý: memleket menshigine qaıtarý nemese qaıta satý kerek boldy. Ekinshiden, Statı sııaqty uzaq merzimge sozylǵan sot protsesine tap bolý qaýpi baıqaldy.

«Endi birqatar iri apattardan keıin memleket menshigine qaıtarý máselesi qaıtadan sheshilip jatyr. Biraq másele áli de ózekti. Sebebi tehnologııasy tehnogendik qaýip tóndiretin Qaraǵandy shahtalarynda kómir óndirýdi odan ári qalaı damytýǵa bolady?», - dedi saıasattanýshy.
Aıta keteıik, 28 qazanda «ArselorMıttal Temirtaý» AQ memleket menshigine qaıtarylatyny habarlandy.