Saıabaqtardan sán ketti: Aqtóbede ákimdik pen kásipkerler sottasyp jatyr
Aqtóbede 60-tan astam saıabaq, gúlzar, alleıa bar. Qazirgi kezde Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵy, sýly-jasyl býlvar jáne Pýshkın atyndaǵy saıabaq eń úlkeni ári turǵyndar úshin eń qolaısyzy bolyp otyr. Aqtóbeniń ajaryn ketirip turǵan isten shyqqan sýburqaqtar men jekeniń qolyndaǵy saıabaqtyń jaıyn QazAqparat tilshisi zerdelep kórdi.
Aqtóbe oblysy boıynsha kópshilik jınalatyn oryndardyń usqyny ketip tur. Jaz aıynda jeke demalys oryndary ǵana kelýshilerdiń bar jaǵdaıyn jasap, qyzmet kórsetýge ázir. Al qalanyń sánin keltirýi tıis aýmaqtyń qazir olqy tusy kóp. Sonyń biri qalanyń eski bóligindegi jalǵyz demalys orny – Pýshkın saıabaǵy.
Jekeniń qolyndaǵy saıabaqtyń jerin ákimdik qaıtaryp aldy
Aqtóbe qalasynyń ákimdigi men «A.S.Pýshkın atyndaǵy qalalyq saıabaq» JShS-i arasyndaǵy daý birneshe jylǵa sozylyp keledi. 2020 jyly saıabaq ıesi Nıkolaı Vyhodets Aqtóbe qalalyq turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bólimin sotqa berdi.
Іs materıalyna súıensek, 1991 jyldyń 25 qańtary kúni qalalyq halyq depýtattar keńesi A.Pýshkın atyndaǵy saıabaqty ujymǵa berý sheshimin shyǵarǵan. 1992 jyldyń 29 qazanynda Aqtóbe aýmaqtyq memlekettik múlik komıteti men «A.S.Pýshkın atyndaǵy qalalyq saıabaq» ujymdyq kásiporyn arasynda satý-satyp alý kelisimsharty jasalady.
Al 1995 jyldyń 21 qyrkúıegi kúni Aqtóbe qalalyq ákimshiligi aýmaǵy 23 583 sharshy metr bolatyn jer telimin ujymdyq kásiporynǵa berý týraly sheshim shyǵarady. 1996 jyldyń sáýir aıynda jerdi «A.S.Pýshkın atyndaǵy qalalyq saıabaq» JShS-ine berilgenin rastaıtyn akt alyndy.
A.Pýshkın atyndaǵy saıabaq ornalasqan jer teliminiń kadastrlyq nómiri seriktestikte bolmaı shyqty. Park ornalasqan Shernııaz kóshesindegi jer telimi – Aqtóbe qalalyq TÚKSh, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bólimine tıesili.
Sondaı-aq, 2018 jyly qala ákiminiń qaýlysy shyqty. Onda jer telimine memlekettik mekeme jaýapty dep jazylǵan. Nıkolaı Vyhodets osy qaýlynyń kúshin joıyp, jerdiń ıesin JShS-i dep tanýdy suraǵanymen, sot aryzdy qanaǵattandyrmady. 2020 jyly bastalǵan is áli kúnge deıin aıaqtalar emes. Sot sheshimi boıynsha «A.S.Pýshkın atyndaǵy qalalyq saıabaq» JShS-i jerdi ákimdikke berýi tıis. Al onyń ústindegi túrli attraktsıon, dámhana, tır sııaqty zattardy kásipker qajet bolsa ózi alyp kete alady. Qazirgi kezde N.Vyhodets sot oryndaýshylarymen sottasyp jatyr.
"Biz sotta uttyq. Sot oryndaýshylar áli jumysyn júrgizip jatyr. Qazirgi kezde sot oryndaýshy men park ıesi arasynda sot otyrysy júrip jatyr. Jer qaıtaryldy, biraq zattaryn alyp ketpeı jatyr. Memlekettik mekeme men park ıesi arasyndaǵy sot bitti, sheshim shyqty, jer memlekettiki", - dedi qala ákimi Azamat Beket.
Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵy jáne sýly-jasyl býlvar
Aqtóbe qalasyndaǵy Prezıdent saıabaǵy men onyń janyndaǵy sýly-jasyl býlvar – ortalyqta ornalasqan. Qazirgi kezde qaladaǵy Prezıdent saıabaǵy balalardyń aqyly oıyn alańyna aınalǵan. 5-10 mınýt úshin munda 500-1000 teńge suraıdy. Túrli mashına, samokat bar. Bul aýmaqta bıyl jasandy kólshik jasalyp, shaǵyn katamarandardyń júrýine ruqsat berildi. Saıabaqtyń negizgi terrıtorııasy mańynda kópshilikke sýly-jasyl býlvar ataýymen tanys demalys orny bar. Bıyl ala jazdaı munda qurylys júrýi tıis edi. Biraq merdiger óte baıaý jumys istep jatyr.
"Ol jerde de qıyndyqtar bar. Sýburqaqtardy qaıta qalpyna keltirýdi mindetine alǵan merdiger jumysty atqarmaı, sotqa berdik. Biraq sot bizdiń tarapty qoldamady. Keıin merdiger bizdi sotqa berdi. Merdiger kelisimshart aıasynda jumysty jalǵastyrǵysy keldi. Bul is áli kúnge deıin qaralyp jatyr", - dedi Aqtóbe qalasynyń ákimi Azamat Beket.
Eske salsaq, 2021 jyly Sýly-jasyl býlvardy abattandyrýǵa 84,4 mln teńge bólinip, jumsaldy. 2022 jyly «Rotonda» nysanyndaǵy áripter qaıta túsip, kelisimsharttyń kepildik mindettemeleri negizinde qaıta qalpyna keltirildi. Qazirgi keıpine qarasaq, munda jóndeý jumystary atqarylmaǵanǵa uqsaıdy. Sebebi qaripteri túsip, taqtaıshalary bólinip, granıt tastary synyp jatyr. Sýburqaqty jóndeý jumysy múlde júrgizilmegen.
Jelilik saıabaqtyń «jyry» uzaqqa sozylyp ketti
Aqtóbe qalasynyń jańa Batys-2 shaǵyn aýdany úshin 2022 jyly jelilik saıabaq qurylysy bastaldy. Jumysty «Qazaqstannyń ýrbanıster qaýymdastyǵy Q-88» júrgizdi. Alǵashqy kezde qalanyń belsendilerimen, memlekettik organ qyzmetkerlerimen kezdesýde basshylary «Elimizdiń kóptegen qalalaryndaǵydaı, Aqtóbede de qoǵamdyq keńistikterde sáýlet pen qorshaǵan landshaft úılesiminiń joqtyǵy baıqalady» dep atap ótkenimen, bastaǵan is áli tolyq aıaqtalmaı tur.
Jospar boıynsha uzyndyǵy 550 metr bolatyn saıabaqta ártúrli jastaǵy adamdardyń tynyǵýyna, serýendeýine bar múmkindik jasalýy tıis. Alaıda mundaǵy aǵashtar qýrap qalyp, kópshilik taǵy da shaǵym aıtty.
"Saıabaqtyń qurylysyna eki merdiger jaýapty. Biri saıabaqty túgel salsa, ekinshisi sýaǵar júıesin jasaıdy. Mundaǵy biraz aǵash qýrap qaldy. Sol sebepti qazan aıynda aýystyrady. Keıin ǵana biz qabyldaý jasaımyz. Bul jerge Almatynyń mekemeleri qyzmet kórsetip jatyr", - dedi qala ákimi Azamat Beket.
Oıda bar, biraq iske aspaǵan joba kóp
Jalpy Aqtóbe qalasyn abbattandyrý, kógaldandyrý jumystary úshin birneshe joba usynylyp, iske aspaı qaldy. Máselen, qala mańyndaǵy Sazdy sý qoımasynan sý buryp, qala ishindegi Astana saıabaǵy, Prezıdent saıabaǵy arqyly ótkizip, qaıta Elek ózenine qaraı baǵyttaý josparlandy. Qala ákimi Azamat Bekettiń aıtýynsha, joba keremet bolǵanymen, nelikten iske aspaı qalǵany belgisiz. Jalpy Aqtóbe qalasyn kógaldandyrýǵa bıyl 920 mln teńge aqsha bólindi.
"Kelesi jyly memlekettik-jekemenshik seriktestik aıasynda jumys isteýdi josparlap otyrmyz. Bul qalaǵa gúl egý, tal sýarý, jasyl jelekti kútip ustaýǵa baǵyttalady. Joba 5 jylǵa arnalǵan. Memlekettik tapsyrysty utqan merdiger kompanııa 5 jyldyq josparyn jasaı alady. Sonda biz ekken ár taldy 5 jyldan keıin qabyldaıtyn bolamyz. Qazir egedi, óskeni ósedi, óspegeni qalady", - dedi Azamat Beket.
Sonymen birge Aqtóbe qalasynda ár aǵashtyń pasportyn jasaý jobasy aıaqsyz qaldy. Jumysty óz moınyna alǵan «IT Nomad» JShS-i bar sharýany 10 aıda bitirýi tıis edi. Jobanyń jalpy quny – 250 mln teńge boldy. 2019 jyly 120 mln teńge bólindi. Atqarý paraǵy tapsyrylǵan kezde bıýdjetten qarjy aýdaryldy.
«IT Nomad» JShS-i 2020 jyly qalǵan jumystyń da atqarylǵanyn, ekinshi qujatqa qol qoıýdy talap etip, Aqtóbe oblystyq mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotyna aryz túsirdi. Alaıda sot aryzdy qanaǵattandyrmady. Іs materıalyna súıensek, merdiger tapsyrys berýshige jumystyń atqarylǵanyn rastaı almaǵan.
