Saýmal, shubat, jylqy eti men borsyq maıy – professor indetpen kúrestiń ulttyq ádisi jaıly
«Eki másele bar: birinshisi – vırýsty adam aǵzasyna kirgizbeý, ekinshisi – enip ketken jaǵdaıda onyń aýyr áserin boldyrmaý. Bul – úlken jumys. Eń aldymen epıdemıologııalyq qatal rejımdi saqtaý kerek. Bul bir. Onyń bárin kóp aıttyq. Ekinshisi – koronavırýstyń adam aǵzasyna engennen keıin áser etý mehanızmderi bar. Halyq kóbin bile bermeıdi. Sol mehanızmderge baılanysty eshqandaı asqyný bolmaý úshin aldyn alý kerek. Úshinshisi – aýyrǵan adamdardy durystap saýyqtyrý kerek. Ol óte kúrdeli, mazmundy jumys», - dedi Erbolat Dálenov.
Professordyń aıtýynsha vırýsty jeńý úshin eń birinshiden adam pozıtıvti júrýi tıis. Sebebi depressııa men úreı onsyz da aýyryp turǵan adamnyń eńsesin tipti túsirip, aǵzasyn álsiretýi múmkin.
«Qudaıǵa shúkir, Qazaqstanda koronavırýs juqtyrýshylardyń 80 paıyzy aýrýdy jeńil túrde kóterýde. Qalǵany orta jáne aýyr dárejede ótkerip jatyr. Ony da emdeýge bolady. Jalpy koronavırýstyń jeńil túrimen elimizdiń azamattary qańtar, aqpan aılarynan beri aýyrýda. Pnevmonııanyń jeńil túri, bronhıti bar – jalpy jeltoqsannan bastalǵan. Olardyń bári syrqattanyp, jazylyp, qazir olardyń boıynda ımmýnıtet qalyptasyp qaldy», - degen Erbolat Dálenov adamdar aýyrsa aýyryp, ujymdyq ımmýnıtet qalyptasýy kerektigin de jetkizdi.
Professor áıtse de «ımmýnıtet paıda boldy, aýyra bereıik» dep otyra bermeý kerektigin eskertedi. Aldyn alý úshin epıdrejımdi qatań saqtaǵan durys. «Qazaq halqynyń mentalıteti tamasha. Áıtse de keıbir máseleni retteı bilýimiz kerek. Ekinshiden durys tamaqtaný kerek. Qazir koronavırýstyń eń bir áseri – adam aǵzasyna engennen keıin qyltamyrlardyń ishki qabatyna baryp, sol jerde qabyný protsesi órshıdi. Qyltamyrlardyń kóbisi ókpede. Ókpe qabynsa koronavırýs ınfektsııasy sýrfaktant qatparyn qurta bastaıdy. Ol maıly qatpar. Ókpege maı kerek. Erte kezde bizdiń halyq týberkýlez nemese tumaý kezinde qoıdyń quıryǵyn shyjǵyryp bergen, qymyz ishkizip, borsyqtyń maıyn ishkizgen. Ókpe – kóptegen garmonnyń deposy. Sondyqtan ókpe durys jumys istep turýy úshin maı kerek», - degen professor bul aýrýdyń aldyn alý úshin jyly sýdy óte kóp ishý kerektigin eskertti.
Erbolat Dálenov sonymen qatar mal etiniń sorpa-sýyn da jıi ishý durys deıdi. Taǵamnyń 50-60 paıyzy – mal eti, qalǵany – kókónis bolýy tıis.
«Qoıdyń, sıyr men jylqy etiniń sorpasy, taýyq tei men balyq – mine osylardyń bári densaýlyqqa paıdaly. Ásirese jylqynyń etinde kókónistegi vıtamınderdiń bári bar. Qoıdyń maıynda da, jylqynyń etinde holesterın óte az. Erte kezden qazaq nege qudalaryna quıryq baýyr asatqan? Aldymen densaýlyqqa paıdasyn bilgen. Osynyń bári ǵylymı negizde dáleldengen. Biraq osy taǵam túrlerin retimen tutynǵan jón. Adam qandaı kúıde? Baýyr nemese júrek aýrýy bar ma? Árbir adamnyń densaýlyq kúıin jeke baqylap, mólsherimen berý kerek», - deıdi ol.
Qazaqtyń erek sýsyny – qymyz. Erbolat Dálenovtyń sózine sensek qymyz da, shubat ta qabynýǵa qarsy turyp, zat almasý protsesin jaqsartady. Adamnyń reaktıvtiligin arttyrady. Qan aǵysyn kúsheıtedi.
«Qymyzdy túske taman tamaqtan keıin ishseńiz – óte paıdaly. Al jańa ǵana saýmaldyń quramyndaǵy qyshqyl men belok, albýmınder men amınqyshqyldary – osylardyń bári antıdenemizdi týǵyzady. Antıdene vırýstarǵa qarsy qyzmet jasap, olardyń kúshin azaıtady. Mine sondyqtan indettiń aldyn alý úshin qymyzdy da, shubatty da, saýmaldy da ishý kerek. Qazir qala shetinde bıe baılap otyrǵan azamattarǵa kúnde halyq osharylyp baryp, bir kese saýmal úshin kezekkke turatynyn estip jatyrmyn. Biraq bir keseden kóp adamnyń ishkeni durys emes. Sondyqtan ǵylymı negizde ákimdiktiń aralasýymen durys jolǵa qoıyp, gıgıenalyq talaptardy qatań saqtaý kerek. Saýmaldy durys ishetin bolsa ol – birden-bir em», - deıdi professor.
Erbolat Dálenovtyń sózine uqqanymyzdaı jylqynyń eti men qymyzy, túıeniń shubaty adam aǵzasynyń reaktıvtiligin arttyryp, qannyń uıýyn azaıtady. Bakterııalardy óltiredi.
«Erteden beri halqymyz kóptegen indetti bastan ótkergen. Qutylǵan. Óziniń osyndaı ulttyq taǵamdarynyń kómegimen de ony eńsergen. Sondyqtan bul indetten de qutylamyz. Karantın kezinde uıymdastyrý sharalarynyń nasharlyǵynan osyndaı qıyndyqpen betpe-bet keldik. Qazir qudaıǵa shúkir bári qolǵa alyndy. Biri «bul saıasat», ekinshisi «jaı tumaý» dep júrip, qazirgi kúıge keldik. Eshqandaı saıasat joq. Keshe ǵana bir kórshimiz qaıtys boldy. Sonda bir jigit endi ǵana «oıbaı bizdiń elde koronavırýs bar eken ǵoı» dep jaǵasyn ustap tur. Osyndaıdy qoıý kerek. Saqtanyp, kóshede maskany kıip, qoldy jıi jýyp turý kerek. Iilip sálem berińiz. Qushaqtasýdyń ázirge keregi joq. Quranda da «saqtansań saqtaımyn» degen. Abaı bolaıyq», - dep túıdi Erbolat Dálenov.
