Sáýir aıynyń qorytyndysynda ınflıatsııa 0,9 paıyzdan aspaıdy

ASTANA. QazAqparat – Sáýir aıynyń qorytyndysynda ınflıatsııa 0,9 paıyzdan aspaıdy. Bul týraly Úkimet otyrysynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary – Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Serik Jumanǵarın aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Úkimet ınflıatsııany tejeý, qundylyqtar tizbegin taldaý jáne ónimsiz deldaldardy joıý boıynsha turaqty negizde jumys júrgizýde. Búgingi tańda ınflıatsııa úsh aıdyń qorytyndysynda jyldyq mánde 18,1 paıyz deńgeıinde qalyptasty: onda azyq-túlik - 20,5, azyq-túlik emes - 18,1, aqyly qyzmetter - 14,4 paıyz. 3 aıdyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa jyl basynan beri 3,2 paıyzd qurady. Onyń ishinde: azyq-túlik - 4,1, azyq-túlik emes - 2,5, aqyly qyzmetter - 2,8 paıyz», - dedi ol.

Onyń atap ótýinshe, Úkimet negizgi azyq-túlik baǵasynyń ósý qarqynyn toqtata aldy. Sońǵy 6 aptada ol 0,1 paıyzdan aspady jáne jyl basynan beri 3,4 paıyzdy qurady.

«Sáýir aıynyń qorytyndysy boıynsha kútiletin ınflıatsııa deńgeıi shamamen 1,8 paıyzdy, jyl basynan bastap 5,1 paıyzdy quraıdy. Biraq, mınıstrlik esebine sáıkes, ol óte joǵary derek. Bizdiń oıymyzsha, sáýir aıynda ınflıatsııa eki ese tómen bolady, 0,9 paıyzdan, al jyl basyna beri 4 paıyzdan aspaıdy. Bul Úkimettiń baǵany ustap turý máselesine baǵyttalǵan is-qımylynyń nátıjesi», - dedi Serik Jumanǵarın.