Saryaǵashtyq sharýa jylyjaıda lımon men banan ósirip jatyr
Qaqaǵan qysta úıiniń aldyndaǵy jerinde tropıkalyq jemis ósirip otyrǵan ol 700-ge jýyq aǵashtan 70 tonnaǵa jýyq ónim alýdy josparlap otyr.
Manatáli Tansyqbaevtyń lımon ósirýdi qolǵa alǵanyna bıyl 10 jylǵa jýyq ýaqyt boldy. Úıiniń aldyndaǵy 60 sottyq jerge 640 lımon aǵashyn otyrǵyzǵan sharýa kúni-túni kútim jasap, baptady. Tamyr jaıýyn táýlik boıy baqylady. Eren eńbektiń nátıjesinde tropıkalyq beldeýde ǵana ósetin jemis aǵashy Saryaǵash topyraǵyna jersindi. Búgingi kúni sharýa lımon alqabynan mol ónim alyp otyr.
«Eń aldymen jylyjaıǵa qyzanaq pen qııar ekken bolatynmyn. Básekelestik kóbeıip ketti. Jurttyń kóbi jylyjaı salyp, qyzanaq pen qııar egip, satýmen aınalysyp jatty. Sol kezderi jerimde de bir zııankester paıda boldy. Jeńe almadym. Ónim bolmaı eńbegim esh kete bergen soń, baǵbandarmen keńese kele lımon men banan ósirýdi jón kórdim. Tashkentten lımonnyń «Meır» dep atalatyn sortyn alyp kelip, otyrǵyzdym. Alǵashqy jyldary tek aǵashtardy ósirýge ýaqyt bóldim. Jemisin eki jyldan soń kórdik. Al, banan aǵashy ósip tur. Biraq ónim bermeı jatyr. Bálkim, sortyn durys tańdamaǵan bolarmyn» - deıdi ol.
Manatáli Álisheruly tóraǵalyq etetin «Daıan» sharýa qojalyǵyndaǵy lımon aǵashtarynyń keıbiri 1 túpten 200 kelige deıin ónim beredi. Al, kópshiliginen 100 keli lımon alady. Aǵashtardy aryq sýymen sýarady. Al, jylyjaıdy kómirmen jylytady. Topyraǵy da jergilikti jerdiki. Tropıkalyq jemisterdiń ósýine eshqandaı jańa tehnologııa men tyńaıtqyshtardy qoldynyp otyrǵan joq. Degenmen, jylyjaıdan sabaqtaryn kótere almaı turǵan taldardy kórýge bolady. Sharýanyń aıtýynsha, lımon aǵashy qansha salmaq bassa da synbaıtyn ıilgish keledi.
«Kóshettiń alǵashqy eki jylynda gúlderin terip alyp tastap, boıyn ósirýge kúsh salý kerek. Osy ádisti qoldanǵanda úshinshi jyly kóshet 20 keli, tórtinshi jyly 50 keli ónim bere bastaıdy. Jyl ótken saıyn berer jemisi de molaıa túsedi. Qazirgi tańda jylyjaıdaǵy lımon aǵashtarynan 50-60 tonna ónim jınalýda», - deıdi sharýa.
Jalpy Manatáli Álisherulynyń otbasylyq kásibi kól-kósir paıdaǵa keneltip otyr. Sharýashylyqtyń jumystarymen inisi ekeýi aınalysady. Al, terim naýqanynda onǵa jýyq turǵyndy jumysqa alady. Satý isimen de sharýanyń ózi aınalysady. Máskeý, Almaty, Astanaǵa deıin baryp, satyp kelgen kezderi bar. Odan bólek, Kamazben kelip artyp ketetin alypsatarlar da kóp. Sonymen qatar jylyjaıda lımon ósirgisi keletin sharýalarǵa kásipker qalamshadan ónip shyǵatyn lımon kóshetterin de satady. Qalaı ósiretindigin aıtyp, keńes berip otyrady.
«Qazir dalada qar. Kún sýyq. Al, jylyjaı ishine kirseńiz jyp jyly. Lımon ósip tur. Iisiniń ózi keremet. Naýryz aıynyń sońynda ıisi munan da keremet shyǵady. Sol kezde lımon aǵashynyń astyna kelip eki-úsh saǵat otyratyndar bar. Bul tásil adamdardyń boıyndaǵy qan qysymynyń turaqtalýyna áser etedi eken» - deıdi Manatáli Álisheruly.
Sharýa aldaǵy ýaqytta lımon tosabyn jasaýdy josparlap otyr. Bul baǵytta qazir qajetti tehnologııany meńgerip jatyr. Apparattaryn da alyp qoıǵan.
«Aldaǵy ýaqytta kásibimdi keńeıtkim keledi. Lımon, ımbır, apelsınnen tosap jasaý isin qolǵa alsam deımin. Sol úshin apelsın, mandarın, laım aǵashtaryn ósirýdi de josparlap otyrmyn»- deıdi ol.
Foto: wall.alphacoders.com
