Sanat Kóshkimbaev: Aldaǵy jańǵyrtýlardyń mańyzdy bóligi – saıası reformalar bolmaq

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Májilistiń qazirgi shaqyrylymy Úkimettiń quramyn bekitý jáne odan ári baqylaý boıynsha keńeıtilgen ókilettikterin kúsheıtýi kerek. QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI dırektorynyń orynbasary Sanat Kóshkimbaev Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń jetinshi shaqyrylǵan Parlamenttiń alǵashqy sessııasynda jasaǵan úndeýine qatysty osyndaı pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.


«Prezıdent Q.K. Toqaevtyń VII shaqyrylymdaǵy Parlamenttiń birinshi sessııasyndaǵy sózi baǵdarlamalyq sıpatqa ıe jáne aldaǵy reformalardyń qarqyny men yrǵaǵyn aıqyndaıy. Májilistiń naqty osy jańa quramy ekonomıkalyq jáne saıası salalarda zańnamalyq deńgeıde mańyzdy reformalardy qamtamasyz etýi kerek. Memleket basshysy buǵan deıin aıtqanyndaı, bul jańartýlar bir mezgilde, qatar júrgizilýi tıis.

Mańyzdy máselelerdiń biri – Úkimet pen Parlamenttiń tıimdi ózara árekettestigi. Májilistiń qazirgi shaqyrylymy Úkimettiń quramyn bekitý jáne odan ári baqylaý boıynsha keńeıtilgen ókilettikterin kúsheıtýi kerek. Prezıdenttiń «qoǵamnyń barlyq ózekti máseleleri Parlamentte talqylanýy kerek» dep atap ótkeni kezdeısoq emes.

Aldaǵy jańartýlardyń mańyzdy quramdas bóligi – aldaǵy saıası reformalar bolmaq, ásirese, bul jaǵdaıda ótken parlamenttik saılaýdyń tájirıbesin eskerý mańyzdy. Tájirıbe kórsetkendeı, daýys berý bıýlletenderine «bárine qarsy» baǵanyn qosý qajet. Bul álemniń kóptegen elderinde keń taralǵan tájirıbe jáne saıası sahnadaǵy kúshterge qatysty tikeleı kózqaras men baǵalaýdy alýǵa múmkindik beredi.

Sondaı-aq, partııalardyń Májiliske ótý shegin 7-den 5%-ke deıin tómendetý demokratııalandyrý jolyndaǵy mańyzdy qadam bolady. Ózderińiz biletindeı, partııalardyń birin saılaýshylardyń 5%-dan astamy qoldady, shekten ótýge az ǵana daýys jetpeı qaldy, biraq sonymen qatar bul partııa 400 myńǵa tarta daýysqa ıe boldy – bul bizdiń saılaýshylarymyzdyń aıtarlyqtaı bóligi. Jergilikti ókildi organdarda – máslıhattarǵa saılaýǵa qatysqan barlyq bes partııanyń ótýi óte mańyzdy jaǵdaı.

Jergilikti memlekettik basqarý jáne ózin-ózi basqarý júıelerin jetildirý – reformalardyń taǵy bir mańyzdy baǵyty. Atap aıtqanda, Q.K. Toqaev «Biz jergilikti ózin-ózi basqarý júıesin tómennen bastap kúsheıtýge nıettimiz. Bul óte mańyzdy suraq. Sondyqtan aldaǵy aýyl ákimderin saılaýdan keıin, aýdan ákimderin saılaýǵa da kirisýge bolady».

Osy qaıta qurýlardyń barlyǵy memleket pen qoǵam arasyndaǵy keri baılanys mehanızmin jańartýǵa baǵyttalǵan jáne «azamattardyń saıası júıeni nyǵaıtýǵa, sheshim qabyldaý protsesine yqpal etýin arttyrýǵa jańa serpin berýi» kerek. Memleket basshysy jarııalaǵan reformalardyń ózi, shyn máninde, Qazaqstannyń qoǵamdyq-saıası damýyndaǵy jańa kezeńniń bastamasy bolyp tabylady.

Sonymen birge Memleket basshysy eldiń 2025 jylǵa deıingi jańartylǵan Ulttyq damý josparyn qamtıtyn memlekettik josparlaýdyń qaǵıdattyq jańa júıesin, sondaı-aq memlekettik basqarýdyń jańa tujyrymdamasyn maquldamaq. Osylaısha, Úkimettiń aldynda úlken mindet tur – birinshi jartyjyldyqtyń sońyna qaraı kúrdeli memlekettik baǵdarlamalardan naqty jáne shynaıy mindetteri bar, jınaqy ulttyq jobalarǵa kóshýdi qamtamasyz etý. Áleýmettik-ekonomıkalyq saladaǵy daǵdarysqa qarsy sharalar úderisterdiń údemeli dınamıkasy men qazirgi koronavırýstyq daǵdarystyń aıasynda jedel júrgizilýdi talap etedi», - dedi ol.


Сейчас читают
telegram