«Sábıqumarlar» kóbeıip barady. Nege? - BAQ-qa sholý
***
Qazaqstanda balama qýat kózderin izdestirý men paıdalanýdy talqylap qana qoımaı, ony turaqty damytý búgingi kúnde ózekti máselege aınalýda. Osy taqyrypty qaýzaǵan «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanyndaǵy «Aýyldaǵy arzan otyn» degen maqalada Bulandy aýdanynyń Kapıtonov aýyldyq okrýgindegi «Jýravlevka-1» JShS kún qýatyn qazirden bastap paıdalanýǵa bolady degen qorytyndyǵa kelgeni aıtylady.
«Bizdiń planetamyzdaǵy belgili qýat kózderiniń ishinde kún energııasy «qaıta qalpyna keltiriletin» energetıkalyq resýrstarǵa jatatynyn bilemiz, ıaǵnı mundaı energııa sarqylmaıtyn energııa kózi bolyp tabylady, - deıdi maqala avtory.
Onyń jazýynsha, kún sáýlesin alý qosymsha qýatty qajet etpeıdi, salmaqsyz, dybyssyz jáne zııansyz ekendigi dáleldengen. Sondyqtan, kún energııasy jańa myńjyldyqta eń tıimdi qýat kózine aınalyp otyr. Kún energııasy sýdy ysytý úshin qajet otyndy 90 paıyzǵa deıin, úıdi jylytýǵa 50 paıyzǵa deıin únemdeýge múmkindik beredi.
Atalmysh JShS-ǵa qondyrǵylardy ornatý jumystary kúzde bastalǵan, qazirgi kezde júıe tolyq iske qosyldy. Búgingi kúni ákimshilik ǵımaratyna ǵana jylý berilip tur. «Otynnyń baǵasy jyl saıyn ósip kele jatqanyn eskersek, bul salaǵa ınvestıtsııa salý óte tıimdi bolyp tabylady. Keleshekte biz osyndaı kún batareıalaryn tikeleı óndiriste paıdalanýdy josparlap otyrmyz», deıdi sharýashylyqtyń atqarýshy dırektory Sergeı Kovbasa. Bul júıe kún kollektorynan, sýǵa arnalǵan baktan, sý aıdaıtyn nasostan jáne ár jelidegi sýdyń qyzýyn baqylap otyratyn qurylǵylardan turady. Onyń jumys isteý ádisi de qarapaıym: kún sáýlesi kollektorǵa túsip, ondaǵy qatpaıtyn suıyqtyq antıfrızdy ysytady, ol óz kezeginde baktaǵy sýdy jylytyp, jylyǵan sý ǵımarattaǵy tizbekti júıege jiberiledi.
Elimizde balyq sharýashylyǵyn damytý 2007-2015 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlama negizinde qolǵa alyndy. Bir adamǵa 14,6 keli balyq dep tujyrymdaǵan Úkimet balyq ósirý men balyq ımportyn jylyna 272,0 myń tonnaǵa deıin jetkizýdi kózdep otyr.
Qoldaǵy derek kózderi boıynsha, Qazaqstanda Kaspıı teńizin qospaǵannyń ózinde sý toǵandarynyń jalpy aýdany 5 mıllıon gektar shamasynda. Respýblıka sý toǵandarynda taýarlyq balyq ósirý kólemi 1970 -1990 jyldar aralyǵynda 0,6 myń tonnadan 9,8 myń tonnaǵa deıin ósti nemese 14,2 ecege deıin artty. Taýarlyq balyq ósirý boıynsha mundaı ósý qarqyny kezinde keńestik respýblıkalardyń birde-birinde bolmaǵan eken. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti «Balyqtyń baǵy qashan janady?» degen maqalada jazyp otyr.
Avtordyń aıtýynsha, dárigerlerdiń esebine sáıkes, azyq-túlik normasy boıynsha ár adam jylyna 14 keli balyq jeýi tıis. Osy standartpen alatyn bolsaq, el turǵyndaryn balyq jáne balyq ónimderimen túgeldeı qamtý úshin 230 myń tonnadaı balyq óndirý qajet. Sondyqtan, elimiz ımportqa táýeldi. Import demekshi, negizinen balyq jáne balyq ónimderi Qazaqstanǵa álemniń 43 elinen, ásirese Reseı, Norvegııa jáne Qytaıdan kóptep tasymaldanady. Dúken sóreleri tolǵan sheteldik ónim. Baǵasynan bas aınalady. Máselen, Qarjy mınıstrligi Kedendik baqylaý komıtetiniń dereginshe, 2011 jyly Reseıden 9007 tonna, Norvegııadan 25062 tonna, Latvııadan 6496 tonna, Vetnamnan 4691 tonna, Estonııadan 2454 tonna, Qytaıdan 2774 tonna balyq ónimderi ákelingen.
«Kerisinshe, elimizde aýlanyp, óńdeletin balyqtyń 60%-y eksportqa ketip jatyr. Óz ernimizge jetpesten, ótken jyldyń qazan aıynan beri eýroaýmaqqa bizdiń elden 3 myń tonna balyq ónimderi eksporttalypty. Resmı derekke súıensek, sońǵy úsh jylda elimizden 40 tonna bekire tuqymdas balyq, 10 tonna qara ýyldyryq shetke shyǵarylypty. Qara ýyldyryqtyń «kóleńkeli bıznesi» 92 paıyzǵa jetip jyǵylǵan. Elimizde óndirilgen ýyldyryqtyń 85 paıyzyn tek AQSh satyp áketetin kórinedi», - deıdi maqala avtory.
«Balyq sharýashylyǵyn damytý úshin, eń aldymen, sý máselesin sheshýimiz kerek. Ekinshiden, sol sýlarǵa balyq jiberý qajet. Úshinshiden, balyǵy bar ózen-kólderge qamqorlyq jasalýy tıis», - deıdi Qazaq balyq sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty Ihtıologııa zerthanasynyń meńgerýshisi Hısmet Ismýhanov.
***
Syrt kózben qarasaq, qazirgi otandyq televızııa qaryshtap damyp kele jatqandaı kórinedi: keıbir telearnalar ázil-qaljyńdy sıtkomdar men dramalyq serıaldar túsirip jatsa, endi biri realıtı-shoýlar men ınteraktıvti habarlardy kórermen nazaryna usynyp júr. Biraq túptep kelgende, otandyq arnalar ótken ǵasyrdyń 90-jyldarynyń orta sheninen «sary basylymdardyń» izimen júrip ótip, endi ǵana táýbesine kelip jatqan reseılik arnalardyń qateligin qaıtalap jatqan joq pa dep qorqasyń. Taıaýda «NTV» arnasynda sensatsııany qýǵan «Maksımým», «Razvod po-rýsskı» baǵdarlamalary jabylyp, ıntellektýaldy ári aǵartýshylyq baǵytyndaǵy «Svoıa ıgra» habary efırge qaıta oraldy. Sebebi kórermenderdiń ózderi «Sarylyqtan sharshadyq, urpaqty dúbára etip boldyńyzdar!» dep narazylyq tanytqany sol-aq eken, «NTV» arnasynyń basshylyǵy jańa kontseptsııa usynyp, budan bylaı salmaqty jobalarmen aınalysýǵa sert etip otyr. Jasyryn emes, bizdiń otandyq arnalardaǵy keıbir prodıýserler «NTV»-ny búkil adamzat tarıhyndaǵy eń úzdik arna» dep tanyǵan soń ba, solarǵa uqsap baǵam dep, áli kúnge deıin ósek-aıań, qaýeset sóz ben daqpyrt áńgimeniń izin qýalap júr. Bul týraly «Aıqynnyń» búgingi sanynda «Damý ma, toqyraý ma?» degen taqyryppen saýalnama júrgizilgen.
Búgin tarıhshylar «Qazaq halqy Reseı quramynda bolǵan eki jarym ǵasyr ishinde otarlaý saıasatyna qarsy 300-den astam kóterilis bolǵanyn» aıtady. Saıasattanýshy Erlan Qarın aıtpaqshy, biz onyń nebári on shaqtysyn bilermiz, al qalǵan kóterilisterdiń belgisiz batyrlary kimder? Aqparattyq-ıdeologııalyq salada biz óz tarıhymyzdy ashpaı, alǵa jyljı alamyz ba? Osy oraıda basylym televızııa men gazet jýrnalısteriniń aldyna tómendegideı saýaldardy tótesinen qoıyp, saýalnama júrgizgen. Saýalnamada 1. Ulttyq televızııa qalaı damýy kerek? «Sary basylymdar» dertinen qalaı arylamyz? 2. Reseıdiń ózinde ıntellektýaldy shoýlarǵa mán berilmek, olar da ósek-aıańnan, qaýeset, daqpyrttan paıda túspeıtinin endi túsinip jatyr, al bizde kerisinshe, qazir «sarylyqqa» boı aldyrý baıqalmaı ma? degen eki suraq qoıylǵan.
Pedofılııa. Osy sózdi estisek boldy, tóbe shashymyz tik turady. Tipti atalǵan sózden birtúrli jıirkenip, qorqatyn da boldyq. Olaı deıtinimiz, elimizde kámelettik jasqa tolmaǵan balalardy zorlaý áreketteri údep barady. Teledıdardy qosa qalsaq boldy, «bálen jerde órimdeı qyz, kishkentaı bala zorlandy» degen aqparat eldi eleń etkizedi. Máselen, jýyrda ǵana aınalasy jarty saǵattyq jańalyqtyń ishinde pedofılder týraly tórt birdeı aqparat berildi. Jaǵamyzdy ustaımyz, balaǵa zábir kórsetken jaýyzǵa ishteı laǵnet aıtamyz. Biraq odan sábıqumar qylmyskerlerdiń sany azaıar emes. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Sábıqumarlar» kóbeıip barady. Nege?» degen maqalasynda jazady.
Basylymnyń málimetinshe, 2012 jyly elimizdiń Qylmystyq kodeksindegi «kámelettik jasqa tolmaǵan balalardy zorlaý» dep atalatyn 121-bap boıynsha 120 is tirkelgen eken.
Mundaı soraqylyq jalǵyz bizdiń elde emes, kórshiles Ýkraına, Reseı, Moldova elderimen qosa, AQSh sııaqty alpaýyt memleketti de alańdatyp otyr. Ár memleket «pedofılııa» syndy qoǵamdy dendegen dertpen óz shama-sharqynsha kúresýde. Máselen, Kanadada el parlamenti sábıqumarlardy qatań jazalaıtyn zań jobasyn usynbaqshy. Buǵan qosa zulymnyń qolynan zábir kórgen balalarǵa da kómek kórsetip, tıisinshe qol ushyn sozý baǵdarlamasy da qolǵa alynbaq. Reseıde burynǵy prezıdent, qazirgi premer Dmıtrıı Medvedev pedofılderge hımııalyq súndetteý ádisin qoldaný kerek degen pikirdi usynyp, tıisti zań jobasyn daıyndaý kerektigin aıtqan bolatyn. Osydan birer ýaqyt buryn otandyq ǵalamtor betinde «Pedofılderdi jazalaýda qandaı ádisti paıdalanǵan durys?» degen saýal tastaldy. Saýalnamaǵa qatysýshylardyń biraz bóligi, ıaǵnı 52,61 paıyzy qylmyskerlerge ólim jazasy qoldanylýy tıis dese, 26,87 paıyzy qoǵamda keńinen talqylanǵan «hımııalyq ádispen» jazalaýdy qoldaıtynyn aıtypty. Hımııalyq jolmen jazalaý ádisi AQSh, Kanada, Shvetsııa, Polsha syndy birqatar memleketterde qolǵa alynǵaly qashan. Moldovada ótken jyldyń shilde aıynan beri atalmysh ádis júzege asyrylyp keledi. Bul ádisti qoldap, eldiń Qylmystyq kodeksine qosqan moldovalyq depýtat Valerıı Mýntıanniń aıtýynsha, qylmyskerler túrmege toǵytylǵanymen aram pıǵylyn iske asyrýyn báribir toqtata almaıtynyn aıtady. «Jazasyn ótep, bostandyqqa shyqqan qylmysker túbi sol pıǵylyn bostandyqta taǵy júzege asyrady. Máselen, sońǵy bes jyldyń ishinde on bes qylmysker balalardy zorlaǵany úshin qaıtadan temir torǵa toǵytyldy» deıdi Mýntıan. Ótken jyly Reseı Dýmasy birqatar pikirtalastardan soń, aqyry sábıqumarlardy hımııalyq súndetteý ádisi boıynsha jazalaýdy maquldady. Sonymen qatar pedofılder ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrylady. Qabyldanǵan jańa zańǵa sáıkes balalardy zorlaǵan zulym qylmyskerlerdi tolyqqandy medıtsınalyq hám psıhologııalyq tekseristen ótkizgen soń ǵana «hımııalyq súndetteý» ádisi qoldanylady eken.
***
Buǵan deıin qaptaǵan, birin-biri qaıtalaıtyn baǵdarlamalardy synǵa alyp, Elbasy Úkimetke olardy iriktep, ońtaılandyrýdy tapsyrǵan bolatyn. «Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynda atalǵan problema jaıyn qozǵaǵan maqala «Shıki baǵdarlamalardan shı shyqty» dep atalady. Endigi kezekte memlekettik baǵdarlamalardyń eń qajettisi naqtylanyp, bıýdjet qarjysy da tıimdi jumsalatyn bolmaq. El ekonomıkasyn kóterýge baǵyttalǵan iri jobalarǵa qatysty túıtkilderge «Alash aınasy» ózinshe taldaý jasaǵan.
Gazettiń Dat aıdarymen beriletin keń kólemdi suhbat betinde Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti qory Ǵalamdyq ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń dırektory Sultan Ákimbekovpen ashyq áńgime júrgizilgen. Saıasattanýshy, ekonomıst ǵalymnyń pikirinshe, búgingi Táýelsiz Qazaqstan álemdik qaýymdastyqta óz ornyn bekemdep úlgerdi, alaıda bizge bosańsýǵa bolmaıdy. Óıtkeni elimiz úshin alda áli talaı júzege asyratyn sharýalar jeterlik. «Kópvektorly saıasat ustanǵan eldiń aınaladaǵy ahýalǵa beıtarap kózqarasta bolǵany durys» degen taqyryppen berilgen suhbatta ǵalym el ekonomıkasy men sakıasatyndaǵy ınnovatsııalyq reformalar týrasyndaǵy tosyn oılaryn ortaǵa salǵan.
«Alash aınasynyń» órkenıet bóliminde Ǵabıt Músirepov teatrynda ótken «Fatıma» atty jańa spektakldiń qazirgi qazaq rejıssýrasyndaǵy sátti qoıylym bolyp otyrǵandyǵy tilge tıek etilgen. Ultqa úlgi bolarlyqtaı Fatıma anamyzdyń taǵdyry arqyly qazaq áıeliniń bolmysyn ashýǵa tyrysqan jańa qoıylym jaıly taldaý «Fatıma - búgingi qazaqty ótkenimen qaýyshtyrdy» degen taqyryppen berilgen.