Rýmynııada Abaıdyń bıýsti ashyldy
Іs-sharaǵa Parlament pen memlekettik organdardan kelgen rýmyn saıası qaıratkerleri, shet memleketterdiń elshileri, sondaı-aq akademııalyq, qoǵamdyq jáne isker ortalarynyń, qabyldaýshy eldiń BAQ ókilderi qatysty.
Óziniń sózinde Elshi Nurbah Rústemov Uly Abaıdyń 175 jyldyǵy aıasynda bıýsttiń ashylýy Qazaqstan men Rýmynııa halyqtarynyń degen ózara qurmettiń, eki eldiń tarıhyn bilýge jańa urpaq tárbıeleýdiń aıqyn mysaly ekenin atap ótti. Qazaq mádenıetin reformalaýshy Abaı Eýropalyq mádenıetpen qosylýdy murat qoıǵany, onyń uly murasy Shyǵys pen Batys mádenıetterin sıntezdeı bilgendigi basa aıtyldy.
L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine jáne Býharest merııasyna qazaq aqynynyń Rýmynııada máńgi este qalýyna qosqan baǵa jetpes úlesi úshin erekshe alǵys bildirildi.
Іs-sharaǵa qatysýshylar halyqtardyń dostyǵynyń belgisi retinde qazaq halqynyń kórnekti aqynyn máńgilikke qaldyrýdyń ýaqtylyǵyn atap ótti. Atap aıtqanda, Rýmynııanyń eks-prezıdenti Emıl Konstantıneský jáne Parlament depýtattary palatasynyń vıtse-spıkeri, «Qazaqstan-Rýmynııa» parlamentaralyq dostyq tobynyń tóraǵasy Florın Iordake álemdik deńgeıdegi uly aqynnyń bıýstiniń ornatylýy Býharest ómirindegi jańa tarıhı kezeńge aınalatynyn, sondaı-aq álemdik mádenıetke qosqan úlesi úshin qazaq halqyna degen qurmetti bildiretinin basa aıtty.
Іs-shara aıasynda «Qara sózderdi» rýmyn tiline aýdarǵan belgili lıngvıst Antoaneta Olteaný aqynnyń ómiri týraly aıtyp berdi, al qazaq tili muǵalimi bastaǵan balabaqsha tárbıelenýshileri Abaıdyń óleńderin jatqa oqydy.
Іs-shara aıasynda óz kartınalarynda qazaq halqynyń ulttyq ereksheliginiń mánin jetkize bilgen Rýmynııada turatyn qazaqstandyq sýretshi Alýa Tebenovanyń ekspozıtsııalarymen bezendirildi.
Sondaı-aq, qonaqtarǵa rýmyn tiline aýdarylǵan «Qara sózder», Elbasynyń «Táýelsizdik dáýiri» kitaptary men Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń bıylǵy 1 qyrkúıektegi Joldaýy basylǵan broshıýralar jáne basqa da ımıdjdik materıaldar usynyldy.
