«Ruqsatsyz úıdi de bólýge bolmaıdy» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 29 qyrkúıek, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi saýapty is bastady. Osyǵan deıin Astana jáne Almaty qalalarynda eldiń qolyndaǵy jádigerlerdi jınap, «Ulttyq mýzeıge syı tartý» atty aktsııanyń tusaýyn kesken. Burnaǵy kúni osy ıgi shara Qyzylorda oblysynda jalǵasyn tapty. Sharaǵa Qazaqstan Ulttyq mýzeıiniń dırektory Darhan Myńbaı men Qyzylorda oblysy ákiminiń orynbasary Raýan Kenjehanuly qatysty. Ulttyq mýzeıge syı tartýǵa Sotsıalıstik Eńbek Erleri Shyrynkúl Qazanbaeva men Sálıma Jumabekovalar arnaıy keldi. Іltıpatty sózin arnap, ózderi tutynǵan zattaryn tartý etti. Máselen, Shyrynkúl Qazanbaeva osydan elý jyl buryn óz qolymen toqyǵan kilemin berse, Sálıma Jumabekova ózi kıgen qamzolyn syılady. Sonymen qatar, sharaǵa Turmaǵambet Іztileýov, Ybyraı Jaqaev, Ulbala Altaıbaeva, Zeınolla Shúkirov, Asqar Toqmaǵambetov, Dúkenbaı Dosjan, Batyrhan Shúkenov syndy, t.b. ultymyzdyń birtýar perzentteriniń urpaqtary men týǵan-týystary qatysyp, olardyń qoldanǵan qundy jádigerlerin Ulttyq mýzeıge tabystady. Solaısha, kezinde dala akademıgi atanǵan Ybyraı Jaqaevtyń taqııasy men ketpeni Astanaǵa jol tartty. Sondaı-aq, aktsııa aıasynda Syr óńiriniń týmalary, belgili kompozıtor Keńes Dúısekeev pen dańqty sportshymyz Ilıa Ilınniń jeke zattarymen qosa, jergilikti sýretshi, músinshilerdiń de týyndylary mýzeıge tartý etilmek. «Ulttyq mýzeıge syı tartý» aktsııasy bıylǵy naýryz aıynda Astanada Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıinde saltanatty túrde bastaý alǵanyn aıta keteıik. Odan keıin maýsymda Almatyda jalǵasyn tapqan edi. Sol kezde Іlııas Jansúgirov, Tahaýı Ahtanov, Qanysh Sátbaev, Ózbekáli Jánibekov, Álkeı Marǵulan, Serke Qojamqulov, Ázilhan Nurshaıyqov, Erkeǵalı Rahmadıev, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Káýken Kenjetaev syndy belgili tulǵalardyń urpaqtary, týystary qatysyp, olardyń kózi tirisinde qoldanǵan zattaryn Ulttyq mýzeı qoryna tapsyrdy. Osy ýaqytqa deıin Ulttyq mýzeıge barlyǵy - 918 zat tabystaldy. Qundy jádigerler búgin Syr óńirindegi azamattar tartý etken muralarmen tolyǵa tústi. Bul týraly «Kóneniń kózi jertólede turmaýy kerek» degen maqalada keńinen baıandalǵan. Bas basylymda «Altynbekova áli elde júr» atty materıal berilgen. Ádemiligimen álemge ta­nylǵan qazaqtyń voleı­bolshy qyzy Sábına Altynbekova Japonııaǵa qonys aýdarýy múmkin. Sebebi, ol búginde osy eldiń GSS Sunbeams klýbymen kelissózder júrgizýde. Atalǵan voleıbol klýby áıelder arasyndaǵy Japonııa chempıonatynyń ekinshi dıvızıony - V.Challenge Ligue lıgasynda oınaıdy. Jasaqtyń bazasy el astanasy - Tokıo qalasynda ornalasqan. Kestege sáıkes bul elde jańa maýsym qarasha aıynda bastalady. Sportshynyń anasy Nurıpa Altynbekova otandyq BAQ ókil­derine bergen suhbatynda Sábı­nany ol jaqqa Qazaqstan voleıbol federatsııasy jibergenin málimdedi. «Federatsııa qyzymdy sporttyq turǵyda biliktiligin arttyrý úshin arnaıy jiberip otyr. Soǵan baılanysty biz tamyz aıynda Japonııaǵa baryp, jańa komandanyń sapynda kúnine segiz saǵattyq jattyǵýlarǵa qatystyq. Mamandar Sábınanyń fızıkalyq jáne tehnıkalyq sheberlikterine aıryqsha mán berdi. Qazir atalǵan klýb basshylyǵy kelisimshart jasasý týraly máseleni qarastyrýda. Aldaǵy ýaqytta bul jaıt oń sheshimin tabady dep úmittenemin», - dedi ol. Anasynyń aıtýynsha, bú­ginde Sábına Qazaqstanda. Ol qyzynyń qandaı klýbta oınasa da, ulttyq quramaǵa kelgende, tek týǵan eldiń namysyn qorǵaıtynyna erekshe nazar aýdardy.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstanda sáýleti, ishki-syrtqy shema-jospary qaıta ózgertilgen úıler óte kóp. Tipti «Elektrondy Úkimet» portalynda: «Ádette jańa qurylystardyń ózindegi sáýlettik izdenister turǵyn úı ıeleriniń asa jaıly emes josparlaýdan zardap shegýine ákeledi, - dep ashyq jazylǵan. - Bul - tym kishkentaı asúı, tar dárethana, sopaqsha jatyn bólmeler, shekten tys úlken dálizder jáne basqa da kóptegen durys jobalanbaǵan keńistikter jaqsartý jáne túrlendirýdi qajet etedi». Al endi salýshylardyń osy olqylyqtaryn túzetip, baspana ishin ruqsatsyz qaıta jobalap, josparlaǵan azamattarǵa jaza qataıtylatyn boldy.

Senattyń Ekonomıkalyq saıasat, ın­novatsııalyq damý jáne kásipkerlik ko­mıtetiniń keshegi keńeıtilgen otyrysynda «sáýlet, qala salý jáne qurylys qyzmeti» boıynsha qoldanystaǵy ulttyq zań­na­many ózgertetin («QR keıbir zańnamalyq aktilerine qurylystaǵy baǵa belgileý, sáýlet-qurylys baqylaýyn, sondaı-aq obek­tilerdi paıdalanýǵa qabyldaýdy jú­zege asyrý máseleleri boıynsha ózge­ris­ter men tolyqtyrýlar engizý týraly») jańa zańynyń jobasy qaraldy. Bul qu­jatty Májilistiń bir top depýtaty ázir­le­gen eken. Joǵarǵy palatadaǵy áriptesteri al­dynda jobanyń jańalyqtaryn jarııa etken Májilis depýtaty Nıkolaı Logýtov baspanany jergilikti quzyrly organnyń ruqsatynsyz qaıta josparlaý («pe­rep­lanırovka») úshin qazaqstandyqtardy budan bylaı tipti qylmystyq qýdalaý kútýi yqtımaldyǵyn aıtty. Bul jaıynda « Ruqsatsyz úıdi de bólýge bolmaıdy» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Ónimi «eksportqa» ketken sheber» atty maqala jarııalandy. Zergerlik - jyldar boıy tájirıbemen qalyptasatyn bekzat óner. Sondyqtan bul ónerdiń ıeleri - orta jasty eńsergen azamattar. Al gazettiń búgingi sanyndaǵy keıipker -talantty zerger Merhat Jumahanov jıyrmadan endi ǵana asty. Soǵan qaramastan, onyń qolynan shyq­qan qo­l­óner buıymdary Reseı, Qytaı Túrkııa asyp úlgeripti. «Biz tek eksportqa ǵana ju­mys istep keldik, elde bizdi kópshilik ta­nı bermeýi múmkin» dep túsindiredi Mer­hat. Jaratylysynan sózden isti táýir kó­retin jas jigit áýel basta «zergerlikti kásip kózine aınaldyraıyn» dep oılamaǵan, tek hob­bı dep qaraǵan. Aǵaıyn-týys, qalaber­d­i dostarynyń tapsyrysyn oryndaý­men ǵana shektelgen. Qoldarynan shyqqan zer­ger­lik buıymdarynyń elge tanylmaı ja­typ, «eksporttalyp ketýine» de Qytaı Ha­lyq Respýblıkasyndaǵy týysqan­da­ry­nyń úıine qonaqqa barǵan tanystarynyń biri sebep bolypty. - Bári sodan bastaldy. Sodan el-jurt qu­laqtanyp, Reseı men Mońǵolııa qazaq­ta­rynan suranys túse bastaǵan. Sodan beri tek eksportqa ǵana jumys isteımiz, - deıdi Merhat. Al Merhattyń qolynan shyqqan buıym­dar, biregeı, taratyp aıtqanda, «eksklıýzıv». Jas jigit kóshirme dúnıe kó­beıgen saıyn onyń qundylyǵy da tómen­deı beredi degen oıda. Jáne óziniń talǵa­my­na qurmetpen qaraıtyndar ekiniń bi­ri­niń boıynan tabylatyn áshekeılerdi sa­typ alýǵa yqylas tanyta qoımaıtyny anyq.

***

«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Sýşaıa fýra» degen materıal berilgen. Aqmola oblysynda úsh aýdannyń polıtsııasy KamAZ júk kóliginiń dóńgelekterine oq atyp, áreń toqtatty. 25 qyrkúıek keshqurym Atbasar qalasy jol polıtsııasy beketinde kóliktik baqylaý qyzmetkerleri KamAZ júk avtomashınasyn toqtatýǵa tyrysqan eken. Alaıda júk kóliginiń júrgizýshisi qyzmetkerlerdi elemesten beketten ótip ketken. Tek eki saǵatqa jalǵasqan qýǵyndaýdan keıin ǵana Esil aýdanyndaǵy aýyldardyń biriniń janynda júk mashınasynyń tórt dóńgelegine oq atylyp, toqtatýǵa múmkin boldy.

Anyqtalǵandaı, kólikti Ońtústik Qazaqstan oblysynyń 38 jasar turǵyny júrgizgen. Ol Pavlodar oblysynan Qostanaı oblysyna 28 tonna sábiz jetkizbek bolǵan. Júk kóliginde kontrabandalyq taýar tabylmaǵan. Sondyqtan polıtsııa júrgizýshige qatysty bılik ókiline baǵynbaǵany úshin qylmystyq is qozǵady.

Сейчас читают
telegram