Rýhanı jańǵyrý: Jetisý jurtshylyǵy jazýshylarmen júzdesti
Kúni keshe qalyń qaýym «Aqyndar men batyrlar eli» dep úlken qurmetpen ataıtyn Jambyl aýdanynyń ortalyǵy Uzynaǵash aýylyndaǵy aýdandyq kitaphanada osy taqyrypta taǵy bir taǵylymdy júzdesý ótkizdi, dep habarlaıdy «Aıqyn» gazeti .
Ádebıetsúıer qaýym esimderin jatqa biletin, kitaptaryn jastana jatyp oqıtyn elge belgili jazýshylar Marhabat Baıǵut pen Nesipbek Dáýtaıuly Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynyń el bolashaǵy úshin úlken mindetter júkteıtinin jurtshylyqqa jetkizýge tyrysty.
Ońtústik Qazaqstan jáne Jambyl oblysynan jyr alybynyń týǵan jerine arnaıy ári ardaqty maqsatpen kelgen qalamgerlermen kezdesýge aýdandyq mekeme, bólim basshylary men qoǵamdyq uıymdar jetekshileri qatysty. Mádenıet pen ádebıet salasynyń adamdary súıikti jazýshylarmen júzdesýge bir kisideı jınaldy. Kezdesýdi ótkizýge muryndyq bolǵan Qazaqstan halqy Assambleıasy.
Birinshi bolyp sóz alǵan aýdan ákiminiń orynbasary Qanybek Aıtjanov Elbasynyń óz elimizde ǵana emes, alys-jaqyn shet memleketterdegi memleket jáne qoǵam qaıratkerleriniń, saıasatkerlerdiń joǵary baǵasyn alǵan baǵdarlamalyq maqalasynyń mańyzy men maqsat-muraty jaıynda egjeı-tegjeıli baıandaı kele, ońtústikten at arytyp jetken jazýshylarǵa sóz berdi.
Jazýshy, jýrnalıst, aýdarmashy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Qurmetti azamaty, Qazaqstannyń Qurmetti jýrnalısi Marhabat Baıǵut rýhanı jańǵyrýdyń qalyń buqaramen birge qolyna qalam ustaǵan qaýymǵa da sony serpilis ákelgenin aıtty. Mundaǵy basty mindet te rýhanııat salasynda ter tógip júrgenderge júkteletindigin, soǵan saı baǵdarlamalyq maqalada aıtylǵandardy is júzine asyrýǵa barlyǵymyz at salysýymyz qajettigine de toqtaldy.
Jazýshy, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Jambyl» ádebı-kópshilik jýrnalynyń bas redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Jambyl oblystyq fılıalynyń dırektory Nesipbek Dáýtaıuly da áriptesiniń tushymdy oıyn tolyqtyryp, odan ary tolǵady. Elimizdiń Tuńǵysh Prezıdentiniń halyqty rýhanı jańǵyrtýdaǵy sarabdal saıasatkerligin, kóregen kóshbasshylyǵyn, ult múddesin kózdegen batyl bastamalaryn keńinen qozǵady.
Jazýshylarmen júzdesýde Elbasynyń el bolashaǵyn baıandy etýge baǵytalǵan baǵdarlamasynyń ultymyz úshin asa mańyzdylyǵy, ónegesi óreli ekendigi jaıly paıymdy pikirler men tujyrymdy oılar ortaǵa salyndy. Qos qalamgerdiń bastamasy aldaǵy kezde de jalǵasyn tapsa jaqsy bolar edi degen usynystar aıtyldy. Shyndyǵynda, Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasyn atqarýshy bılik ókilderinen góri, esimderi el jadynda jattalǵan, myńdaǵan oqyrmandary asyǵa kútetin rýhanııat maıdanynyń naǵyz sardarlary bolyp sanalatyn myqty aqyn-jazýshylar nasıhattasa, qazaqtyń baı tilimen kestelep jetkizse, halyq ony durys qabyldar edi. Keleshekte ultymyz tabysty bolýy úshin árbir qazaqstandyq básekege qabiletti, sana-sezimi joǵary, bilimdi, saýatty bolýy tıis. Ulttyq kodty, mádenıetti saqtap, jańa zaman jetistikterin boıǵa sińire otyryp, jalpyadamzattyq qundylyqtarmen rýhanı baıýymyz qajet. Qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóshirý, «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy, jalpyulttyq patrıotızmdi dáripteıtin «Týǵan jer» baǵdarlamasy, ulttyq mádenıetimizdiń ozyq úlgilerin kórsetetin «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasy bizderdi rýhanı turǵyda jańa belesterge bastary sózsiz.
Qurmetti qonaqtardan keıin sóz alǵan belgili jýrnalıst Kúmisjan Baıjan, aýdandyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Qyrǵyzbek Atageldıev, aqyn Gúlnar Ómirzaqova Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasyna baılanysty oı-pikirlerin bildirdi.