Rýbldiń álsireýine qatysty QR Ulttyq bankiniń reaktsııasy beıtarap boldy
«Bıylǵy jyldyń basynan valıýta naryǵyndaǵy ahýal turaqty. Birinshi toqsanda teńge bir dollar úshin 318 teńge 31 tıynǵa deıin - 4,2 paıyzǵa nyǵaıdy. Ótken aptada Reseıdiń qor naryǵynyń quldyraýy jáne rýbldiń álsireýi sebebinen teńge baǵamy qubyldy. 9-11 sáýir aralyǵynda teńge 3,5 paıyzǵa álsirep, 1 AQSh dollary úshin 330 teńge 88 tıyn boldy. Bul jaǵdaıda Ulttyq banktiń reaktsııasy beıtarap boldy», - dedi Danııar Aqyshev.
Ótken aptada QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy dollarǵa shaqqanda teńge baǵamynyń ózgerýine qatysty túsinik bergen bolatyn.
«Erkin aıyrbas baǵamy jaǵdaıynda sheteldik valıýtalarǵa shaqqanda bizdiń teńgeniń baǵamy ishki jáne syrtqy faktorlarǵa baılanysty ekeni belgili. Shyn máninde, sońǵy birneshe kún buryn oryn alǵan oqıǵalarǵa deıin barlyq makroekonomıkalyq parametrler turaqty boldy. Birinshi kezekte munaıǵa qatysty joǵary baǵa men saýdadaǵy seriktes elderdegi turaqtylyqty baıqadyq. Ókinishke qaraı, AQSh-tyń Reseıge qatysty qosymsha jańa sanktsııalaryn engizýge qatysty oqıǵa RF qor naryǵynda qubylmalyqqa alyp keldi. Keıinnen bunyń saldary valıýta naryǵyna yqpal etti. Reseı bizdiń saýda seriktesimiz. Biz EAEO-ǵa qatysýshy elder bolyp sanalamyz. Árıne, bul baǵyttaǵy úrdister áser etpeı qoımaıdy», - dedi Aqyshev.
Aıta keteıik, aǵymdaǵy jyldyń 9 sáýiri kúni AQSh-tyń Qarjy mınıstrligi tarapynan engizilgen qosymsha sanktsııalardan keıin Reseıdiń qor naryǵy 10-nan astam paıyzǵa tómendep ketken bolatyn.