RF Novgorod oblysynda Tólegen Toqtarovtyń bıýsti qoıyldy
Bıýsttiń ashylýyna Qazaqstan Respýblıkasynyń Sankt-Peterbýrgtegi konsýly, Staraıa Rýssa, Velıkıı Novgorod qalasy ákimshiliginiń ókilderi, Novgorod oblystyq «Pamıat» jáne «Dolına» izdeý jasaqtarynyń músheleri, sonymen qatar Pavlodarlyq «Maıdan joly» jasaǵy qatysty.
Bıýstti ornatýǵa ERG Eýrazııalyq toby qarjylaı qoldaý kórsetti. Pavlodar jasaǵynyń qatysýshysy Vıtalıı Kojokardyń habarlaýynsha, izdeýshiler men ardagerlerge «Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 70 jyldyǵy» medali tabystaldy. Saltanatty mıtıngke Staraıa Rýssa ekinshi mektebiniń, sondaı-aq nómiri besinshi mekteptiń tý ustaýshy tobynyń oqýshylary qatysty. Áskerı óleńder men ánder oryndaldy.
Tólegen Toqtarov 1920 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Tavrııa aýdany Qaraqudyq aýylynda dúnıege kelgen. Tólegenniń ata-anasy asharshylyq jyldarynyń qurbany bolǵan. Ákesiniń inisi Ǵadylqumar Tólegendi sol kezdegi Rıdder qalasyna alyp keledi. Munda Tólegen qazaq mektebinde jeti klastyq bilim alady.
Kishkentaı kezinen qıyndyq qyspaǵyn kórip, ol óte pysyq ári ójet bolyp ósedi. 1938 jyly on jeti jasynda sol kezdegi iri kásiporyn - qorǵasyn zaýytyna jumysqa túsedi. Ol alǵashqy kúnderden-aq ózin qabiletti, isker jas retinde kórsetedi.
Uly Otan soǵysy bastalǵanda ásker qataryna alýyn ótingen Tólegenniń ótinishi qabyldanady. Erikti túrde ol bastaǵan lenınogorlyq bir top jas jaýyngerler Moskva mańyndaǵy Panfılov dıvızııasyna kelip qosylady. Bul 1942 jyldyń 12 qańtary bolatyn. Osylaısha Tólegen 275-polktyń avtomatshylar rotasynyń jaýyngeri bolady. Mine, osy qańtar aıynan bastap onyń maıdandaǵy ómiri bastalady.
Óte tapqyr, erjúrek te aqjarqyn jas jigit kelgen kúnnen-aq rota jaýyngerleri arasynda zor súıispenshilikke bólendi. Ol óz ónegesimen qarýlas joldastaryn jeńiske jigerlendirip, bárin batyl qımyldaýǵa, qaýipti kezde selt etpeýge shaqyrdy. «Ajaldyń kózine týra qara, kirpik qaqpa, sonda senen ajal qorqady, sen jeńesiń», - deıtin edi ol.
Tólegen Nagatkıno, Sokolovo, Troshkovo, Braklovıtsy, Trakovo derevnıalary úshin bolǵan urystarda erekshe erligimen kózge túsedi, Tólegenniń bólimshesi 1942 jyldyń 9 akpanynda Borodıno selosy úshin dushpanǵa qarsy urys júrgizdi. Bul urys birneshe kúnge sozyldy. Dańqty erlikke toly Borodıno úshin bolǵan urysta Tólegen erlik kórsetip, qaza tapty.
T.Toqtarovqa Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyn berilip, ony erligi joǵary baǵalandy.
