Reseıge salynǵan sanktsııalar Qazaqstandaǵy turǵyn úı naryǵyna qalaı áser etti
Buǵan negizgi sebep retinde qazaqstandyq kásipkerler qurylys materıaldarynyń basym bóligi shet elderden, ásirese Reseıden keletinin aıtady. Qazir geosaıası jaǵdaı, Reseıge tolassyz salynyp jatqan Batys elderiniń sanktsııalary saldarynan da qurylys materıaldary qymbattaǵany baıqalyp otyr. Máselen, sońǵy eki aıda tek 12 mıllımetrlik reseılik armatýranyń tonnasy 100 myń teńgege, lınoleýmniń tekshe metri 100 teńgege, qasbettik panelderdiń sharshy metri 200 teńgege qymbattaǵan. Al bul óz kezeginde turǵyn úıdiń qymbattaýyna sebep bolyp otyr. Demek Reseıge salynǵan sanktsııalardyń Qazaqstan ekonomıkasyna, sonyń ishinde turǵyn úı salasyna ájepteýir aýyrtpalyq ákeletinin kórip otyrmyz. Osyǵan oraı jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy qazirgi máseleler, sanktsııa saldaryn jeńildetý, turǵyn úı baǵasyn ustap turý úshin qandaı sharalar qajet ekeni jóninde ekonomısterdiń, múlik naryǵyndaǵy sarapshylardyń pikirin bilgen edik.
Sanktsııalardyń otandyq turǵyn úı naryǵyna áseri
Resmı derekkózder boıynsha, elimizdegi qurylys materıaldarynyń 54%-y – otandyq ónimder. Al qalǵan 46%-y shetten ımporttalady. Memlekettiń azamattardy qurylys zattarymen tolyq qamtamasyz etýge múmkindigi bolmaı otyr. Sondyqtan da 60%-dan astam qurylys materıaldary syrttan keledi. Bul – naryqtyq ekonomıkaǵa kóshken ár memlekettiń basynan ótetin qalypty qubylys. Biraq jalpy qazaqstandyq naryq alańynda otandyq ónimderdiń azdyǵy baǵanyń turaqsyzdyǵyna ákelip, ózge eldiń ekonomıkasyna táýeldi etip qoıady. Osyǵan baılanysty ekonomıst Maqsat Seraly bizdiń qurylys naryǵynda qoldanylatyn taýarlardyń basym bóligi ımporttyq taýarlar ekenin rastap otyr. Onyń sózinshe, qurylys naryǵynda ózimizdi tolyqqandy qamtamasyz ete almaǵandyqtan, sheteldik taýarlarǵa táýeldi ekenbiz.
«Sonyń ishinde Reseıden keletin ónimder qazirgi tańda 2-2,5 esege ósip ketken jaǵdaılary da bar. Máselen, armatýra, temir, aǵash, kafel ónimderi, lınoleým, plıntýs sekildi qurylys materıaldary Reseıden keledi. Al Reseıge salynǵan sanktsııalar saldarynan olardyń baǵasy sharyqtap tur. Sondyqtan onyń túpki baǵasy qurylys naryǵyndaǵy sharshy metrge kelip qosylady. Turǵyn úı baǵasy sol sebepti de ósedi»,-dedi sarapshy.
Mamannyń paıymynsha, Reseıge salynyp jatqan sanktsııalardyń saldarynan olardyń ekonomıkalyq jaǵdaıy qalaı damıtyny, qaı baǵytta júretini áli belgisiz.
«Olar ishki naryqty saqtap, ózin tolyqqandy qamtamasyz etý maqsatynda eksporttyń kólemin azaıtady. Sol sebepti bizge keletin taýarlardyń da kólemi kúrt tómendeıdi. Bul ishki naryqta defıtsıt týdyrady da, sáıkesinshe baǵanyń ósýine ákelip soǵady»,-deıdi ekonomıst.
Jyljymaıtyn múlik naryǵy boıynsha sarapshy, Baspana Group jyljymaıtyn múlik agenttiginiń jetekshisi Botagóz Maqysheva eldegi qurylys kompanııalarynyń qazirgi kezde asa bir aýyrtpalyq kórip otyrmaǵanyn jetkizdi. Onyń sózinshe, armatýra sekildi qurylys materıaldarynyń qymbattaýy tek memlekettik tapsyryspen turǵyn úı salatyn kompanııalarǵa ǵana qatysy bar.
«Óıtkeni memlekettik tapsyryspen úı salatyn kompanııalar tenderdi utqan kezde baǵa basqa boldy, al qazir nysandardy tapsyratyn kezde qurylys materıaldarynda baǵa aıyrmashylyǵy bolǵandyqtan, qıyndyq kórip otyrǵany ras. Al jeke kommertsııalyq kompanııalarǵa (astana boıynsha) keler bolsaq, olardy joqshylyq kórip otyr deı almaımyn. Máselen,bir bólmeli páterdiń sharshy metriniń ózindik baǵasy 100-150 myń bolsa, olar ony 450-500 myńnan satady. Qarap tursańyz, qurylystan úsh ese kóp tabys taýyp otyr. Úıdiń bastapqy baǵasy basqa da, paıdalanýǵa beriletin kezdegi baǵasy bólek. Reseıge salynǵan sanktsııalardyń saldarynan qurylys kompanııalary turǵyn úı baǵasyn kóterýge májbúr degeni menińshe, alyp-qashpa áńgime ǵana»,-dedi agenttik jetekshisi.
«Otandyq taýar óndirýshilerge memlekettiń qoldaýy qajet»
Osy tusta Qazaqstan Úkimeti de qurylys materıaldarynyń ımportyn azaıtýǵa múddeli ekenin atap ótken jón. 2025 jylǵa qaraı eldegi ımport kólemin 27%-ǵa deıin azaıtý kózdelip otyr. Qazaqstandyqtardyń qurylys materıaldarynan tapshylyq kórmeýi úshin qarjy sarapshylary da óz usynystaryn jetkizdi. Máselen, ekonomıst Maqsat Seraly qurylys materıaldary naryǵynda qıyndyq týyndamas úshin otandyq taýar óndirýshilerdi qoldap, jeńildetilgen nesıeler men sýbsıdııalar berýdi qolǵa alý qajet ekenin aıtady.
«Bizde eń áýeli ımporttyq taýarlardy aýystyrý mehanızmi júzege asyrylýy kerek. Prezıdent te bul týraly Joldaýda aıtyp ótti. Sondyqtan qazir bizge ishki naryqtaǵy óndiristi damytý mańyzdy. Buǵan qazirgi jaǵdaılar bir jaǵynan óte qolaıly bolyp tur. Óıtkeni qurylys materıaldaryna suranys tym joǵary. Sondyqtan otandyq óndirýshilerge múmkindik berilip otyr. Otandyq óndirýshiler memlekettiń qoldaýynsyz eshqashan kóterile almaıtynyn túsinýimiz kerek. Memleket shetelden ınvestıtsııa tartý, jeńildetilgen nesıeler portfelin keńeıtý, aýdan men aýyldarda materıal shyǵaratyn zaýyttardy iske qosý sharalaryn qolǵa alýy kerek. Sonda biz ishki naryqty qamtamasyz ete alýymyz ábden múmkin. Bul bolashaqta da baǵanyń turaqtanýyna ákeledi. Eger biz qurylysqa qajetti taýardyń bárin ishten alsaq, bul turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵany ustap turýǵa taptyrmas múmkindik bolar edi», - dedi M. Seraly.
Baspana Group jyljymaıtyn múlik agenttiginiń jetekshisi Botagóz Maqysheva da Reseı sekildi naryqtaǵy orny edáýir memlekette bolyp jatqan jaǵdaıdy Qazaqstannyń tıimdi paıdalaný keregin atap aıtady.
«Óıtkeni kóptegen iri kompanııalar Reseı naryǵynan ketip jatyr. Mine, solarǵa bizdiń ekonomıkamyzdan oryn bólsek, alpaýyt kompanııalardyń bizge kóship kelýge múmkindigi bolar edi. Osy sátti tıimdi paıdalansaq, barlyq qurylys materıalyn, oǵan qosa qoǵamnyń qolaıly ómir súrýine qajetti nysandardy salýǵa, kóptegen túıtkildi máselelerdi sheshýge zor múmkindik týyndaıtyn edi»,-dedi ol.
Degenmen jyljymaıtyn múlik agenttigi jetekshisiniń pikirinshe, qurylys kompanııalary materıal qymbattaǵanyn paıdalanyp, turǵyn úı baǵasyn ósirmeı, kerisinshe máseleni sheshýge atsalysýy kerek.
«Qurylys salasynyń 60-70 paıyzy ımporttyq taýarlarǵa táýeldi ekeni bárine belgili. Elde óndiriletin otandyq ónim az. Sondyqtan ol baǵany qalyptastyrýǵa da áser etedi. Jalpy buǵan deıin de úıler osylaı salynyp keldi, biraq baǵa mundaı qarqynmen ósken joq. Jyl saıyn osy jaǵdaı qaıtalanady. Mundaı álemdik ekonomıkalyq silkinister bolmaı turǵanda qurylys kompanııalary jaqsy tabys tapty. Qazir de taýyp otyr, biraq kólemi azdaý. Osyǵan baılanysty kerisinshe turǵyn úı kompanııalary baǵany ósirýge asyqpaı, ekonomıkany qalyptastyrýshylardyń biri retinde problemany sheshýdi qolǵa alýǵa tıis»,-dedi B. Maqysheva.
Turǵyn úı baǵasy turaqtala ma?
Ekonomıst Maqsat Seralynyń aıtýynsha, jalpy turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵa eshqashan tómendemegen.
«Biz ishki naryqty qamtamasyz etpeıinshe, baǵa ósýin toqtatpaıdy. Jyl saıyn turǵyn úı 12%, 14%, 18%-ǵa qymbattap jatyr. Jańadan salynǵan nemese qaıtalama naryqtaǵy úıler bolsyn, báriniń de baǵasy ósip jatyr. Baǵa tipti baspana kategorııasyna da qarap jatqan joq. Elıtalyq sanattaǵy úılerdiń de qymbattaǵany baıqalyp otyr. Árıne, olar biraz qymbattaıtyny sózsiz. Óıtkeni onda Eýropa memleketterinen shıkizat, qurylys materıaldary qoldanylady. Máselen, Italııadan ákelingen kafel, frantsýz lamınaty sekildi materıaldar avtomatty túrde qymbattaıdy. Ekonom klasstaǵy úıler de qymbattaıdy, sebebi biz ishki naryqty áli tolyqqandy qamtamasyz etip turǵan joqpyz. Sondyqtan baǵa osylaısha óse beredi»,-dedi qarjy mamany.
Al taǵy da jyljymaıtyn múlik naryǵy boıynsha sarapshylardyń pikirinshe, memleket tarapynan turǵyn úı baǵasy rettelmegendikten, baǵa áli de sharyqtaı beretin kórinedi. Sonymen qatar turǵyn úı jarnamasymen aınalysatyn ınternet jeliler de sheteldik. Baǵanyń ósýine bul da aıtarlyqtaı áser etedi eken.
«Qazir bizde turǵyn úıdi jarnamalaýmen negizinen reseılik saıttar aınalysady. Elimizde osy saladaǵy saıttarǵa jarnama kóp beriledi, biraq onyń jumysy qalaı rettelip otyrǵany bizge beımálim. Baǵanyń ońdy-soldy aýytqýy osy agregatorlarǵa da baılanysty. Osy ýaqytqa deıin turǵyn úıge jarnama jasaıtyn saıt nege jasalmaı otyr? Otandyq taýarlardy óz saıttarymyz arqyly jarnamalaýǵa kóship, sheteldik agenttikterge táýeldi bolmaýymyz kerek»,-dedi maman.
Turǵyn úı baǵasynyń artýyna áser etetin faktorlar
Mamandardyń sózine súıensek, elimizde turǵyn úı baǵasynyń kóterilýine birqatar faktor áser etip otyr. Máselen, Maqsat Seralynyń sózinshe,ishki naryqtaǵy turǵyn úıge suranystyń joǵary bolýy da baǵanyń ósýine ákelýde.
«Bizde úıge degen suranys óte joǵary, al berilip jatqan sharshy metrlerdiń sany shekteýli. Qazir suranys naryqtaǵy usynystyń kóleminen on esege kóp. Sondyqtan suranys kóp jerde baǵa eshqashan tómendemeıdi. Sol úshin qurylys kompanııalarynyń basym bóligi kóp sharshy metr soǵýy kerek, qoldanysqa beriletin úılerdiń de sany kóp bolýy kerek. Mysaly, Almatynyń ózin alyp qarasaq, munda qurylys naryǵy báseńdep, tipti toqtap tur. Mundaǵy jer tapshylyǵy, oǵan ruqsat berý, rásimdeý sekildi máselelerdiń ońaı sheshilýi neǵaıbyl. Soǵan baılanysty qurylys naryǵyndaǵy defıtsıt oryn alady. Biraq atalmysh protsess áli de damıdy, ol úshin úlken kompanııalar, jańa oıynshylar kerek»,-dedi ol.
Budan bólek Botagóz Maqyshevanyń aıtýynsha, birinshi naryqta memleket tarapynan baqylaýdyń joqtyǵy da baǵanyń ósýine ákelip otyr.
«Sońǵy eki jylda jańa úılerdiń baǵasy qatty ósip jatyr. Eldegi turǵyn úı baǵasyn turaqtandyrǵymyz kelse, birinshi naryqty baqylaýǵa alý kerek. Meıli, ol memlekettik ne kommertsııalyq qurylys kompanııasy salǵan baspana bolsyn. Olar turǵyn úıdi jyljymaıtyn múlik naryǵyna shyǵarmas buryn, qoıǵan baǵasyn, nelikten olaı baǵalaǵanyn dáleldeý kerek. Meniń bilýimshe, qurylys kompanııalary ondaı esep bermeıdi. Olar básekelestikke jáne suranysqa baılanysty óz baǵasyn belgileıdi. Osyny retteý kerek»,-dep basa aıtyp ótti.
Turǵyn úı baǵasyn ustap turý úshin qandaı naqty sharalar qajet?
Jýyrda Qurylysshylar odaǵynyń tóraǵasy Talǵat Erǵalıev qurylys zattarynyń baǵasyna baılanysty mamyrǵa qaraı páter baǵasy 5-6 paıyzǵa ósýi múmkin ekenin aıtty. Osy tusta turǵyn úıdin baǵasyn ustap turý úshin Úkimet qandaı naqty sharalardy qolǵa alýy kerek ekenin ekonomıst Maqsat Seraly bylaısha túsindiredi:
«Turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵany turaqtandyrý úshin memleket qurylys kompanııalarymen tyǵyz jumys isteýi kerek. Olardyń taýarynyń ózindik qunyn, sharshy metrdiń qunyn tolyqqandy qadaǵalaý kerek. Sonymen qosa baǵany turaqtandyrý úshin memlekettiń ózi de úı salýdy qolǵa alýy kerek. Óıtkeni qurylys kompanııalarynyń kórip otyrǵan paıdasy óte kóp. Іshki naryqtaǵy defıtsıtti qoldana otyryp, baǵany sharyqtatyp otyr. Sondyqtan memlekettiń ózi qurylys naryǵyna kirip, jaǵdaıdy qolǵa alǵany jón. Sol kezde taza, ádiletti baǵa belgilene bastaıdy»,-dedi sarapshy.
Budan bólek, qarjyger ýtılızatsııalyq alymnan túsken 100 mlrd teńgeniń jeńildetilgen avtonesıe baǵdarlamasyna jumsalýyn da sóz etti. Onyń pikirinshe, ýtıl alymynan túsken qarjyny avtokólikke emes, turǵyn úıge salǵan jón eken.
«Bul qazirgi tańdaǵy áleýmettik máseleni sheshe almaıdy, sondyqtan ol qarajatty qaıtadan kólik alýǵa emes, turǵyn úıge salý kerek edi. Kólik alatyndardyń úıi bar, jaıdaıy bar azamattar, olar aqsha jınap ta úlgere alady. Al páterdiń kezeginde turǵan qansha azamat, kóp balaly analar, jas otbasylar bar. ÓKJ-niń aqshasyn solarǵa múmkindik retinde turǵyn úı naryǵyna jumsaý kerek edi. Nátıjesinde myńdaǵan adam úıli bolyp qalar edi. Al jeńildetilgen avtonesıe túptep kelgende eki-úsh kompanııanyń baıýyna ǵana ákeledi»,-dep pikir bólisti ol.
Sonymen birge jyljymaıtyn múlik naryǵy boıynsha sarapshy Botagóz Maqysheva Qazaqstandaǵy jyljymaıtyn múlik naryǵyn qalypqa keltirý úshin memleket tarapynan arnaýly bir organ qalyptasýy kerek ekenin atap ótti.
«Ol agenttik ne departament bolýy da múmkin. Máselen, AQSh-ta Turǵyn úı departamenti degen ortalyq bar. Bul organ tek baǵanyń qalyptasýyn ǵana rettemeıdi, rıeltordyń da qyzmetin qadaǵalap, júıeleıdi, ıaǵnı jalpy turǵyn úıge qatysty týyndaıtyn barlyq máseleni qarastyryp, baqylaýda ustap otyrady. Al bizde kez kelgen adam jeke kásipkerlik negizinde agenttik ashyp, kásibin dóńgeletip júr. Onyń jumysyn rettep otyratyn organ joqtyń qasy. Mysaly, turǵyn úı salasynda AQSh-ta lıtsenzııasyz jumys isteı almaıdy, al lıtsenzııany departament beredi. Sondaı-aq rıeltor ózdiginen jumys isteı almaıdy, belgili bir keńsege tirkelýi kerek. Olardyń jumysy osylaısha rettelip qoıǵan»,-dedi ol.
Sarapshy sózinshe, memleket jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy baqylaýyn búgin kúsheıtpese, erteń ony júıeli túrde qadaǵalaý qıyndaıdy.
«Qazir turǵyn úı kooperatıvteri de kóbeıip ketken. Olardyń artynda qarjy pıramıdasy jasyrynǵan. Onyń jumysyn da retteıtin zań kerek. Qansha adam ol jerge aqshasyn salyp, endi ony qaıtara almaı sorlap júr. Men joǵaryda aıtqandaı memlekettik organ qalyptasqanda ǵana, jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy problemalardy retke keltire alamyz,-dedi Botagóz Maqysheva.
Jyldyń qaı mezgilinde úı satyp alǵan tıimdi?
Úıdi jyldyń qaı mezgilinde satyp alý tıimdirek ekenin bilý azamattar úshin mańyzdy. Osyǵan baılanysty jyljymaıtyn múlik naryǵy boıynsha sarapshy Botagóz Maqysheva úıdi jańa jyldan keıin ne bolmasa kúz aılarynda alýǵa keńes beredi.
«Jyljymaıtyn múlik agenttikterinde «óliara kezeń» degen túsinik bar. Bul kezde baǵa birqalypty bolady nemese qatty óspeıdi. Buǵan jańa jyldan keıingi kezeń, ıaǵnı qańtar, aqpan, naýryz aılaryn da jatqyzýǵa bolady. Óıtkeni eldiń bári jańa jylǵa deıin tezirek úı alýǵa qamdanyp, jańa jyldy jańa úıde qarsy alýǵa tyrysady. Sol úshin de osy úsh aıda baǵa birshama turaqtanady. Osydan keıin memlekettik baǵdarlamalardyń merzimi bastalady, olar iske qosylǵan kezde turǵyn úıge degen suranys artyp, sonyń saldarynan baǵa ósip ketedi. Sóıtip kúzge qaraı, ıaǵnı memlekettik baǵdarlamalardyń merzimi aıaqtalatyn qazan-qarasha aılarynda da turǵyn úı baǵasy turaqtanady. Biraq bul arzandaıdy degen sóz emes. Osy ýaqyt aralyǵynda úı alǵan tıimdirek dep aıtar edim»,-dep sózin túıindedi ol.
Nazerke Súıindik
