Reseıdiń munaı eksportynan túsetin tabysy tómendedi

ASTANA. KAZINFORM — Reseıdiń shıki munaı eksportynan túsetin kirisi energııa baǵasynyń tómendeýine baılanysty sońǵy eki jyldaǵy eń tómengi deńgeıge deıin tústi, dep habarlaıdy haqqin.az Bloomberg-ge silteme jasap. 

Tanker derekterine sáıkes, tórt apta ishinde Reseıden 25 mamyrǵa deıingi ortasha táýliktik munaı jetkizilimi 3,39 mıllıon barreldi qurady, bul ótken kezeńmen salystyrǵanda 10 000 barrelge az. Alaıda eksporttalǵan munaıdyń jalpy quny 2023 jyldyń sáýirinen bergi eń tómengi deńgeıge tústi.

Munaı eksportynan túsken kiris 25 mamyrda aıaqtalǵan aptada 20 mıllıon dollarǵa (1%) azaıyp, 1,26 mıllıard dollarǵa jetti, bul — Reseıdiń teńizdegi shıki munaı eksporty qunynyń 13 aıdan astam qatarynan sońǵy tómendeýi.

2024 jyldyń 21 sáýirinen bastap eksporttyq kiris aptasyna shamamen 1,95 mıllıard dollarǵa jetken kezde reseılik munaıdyń baǵasy 28 paıyzǵa, al jetkizilim kólemi shamamen 8 paıyzǵa tómendedi. Bloomberg bul sandarǵa sanktsııalardyń qanshalyqty áser etkeni belgisiz ekenin atap ótti.

Sáýir aıynda Reseı shıki munaı men munaı ónimderiniń eksportynan 13,2 mıllıard dollar aldy, bul — sońǵy eki jyldaǵy eń tómen kórsetkish. Memlekettik Dýma 2025 jyly munaı men gaz kirisiniń aıtarlyqtaı tómendeýi jaǵdaıynda federaldy bıýdjetti toltyrý úshin salyqty kóterý múmkindigin taǵy da talqylap jatyr.

Eske sala keteıik, EO Reseı munaıynyń baǵasyn 50 dollarǵa deıin tómendetýdi usynbaq.