Reseıden Qazaqstanǵa aqsha aýdarymdary 24 paıyzǵa azaıdy
Portal málimetinshe, bıyl qańtar-mamyrda qazaqstandyqtar men el qonaqtary halyqaralyq aqsha aýdarý júıeleri arqyly shetelge 349,2 mlrd teńge jiberdi.
Bul 2022 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 10,8 paıyzǵa kem.
Shetelden túsken aqsha aýdarymdarynyń kólemi 137,6 mlrd teńgeni qurady. Bul 2022 jylǵy qańtar-mamyrmen salystyrǵanda 23 paıyzǵa az.
2023 jyldyń mamyr aıynda shetelge 90 mlrd teńge jóneltildi.
Kórsetkish osy jyldyń sáýirimen salystyrǵanda 17,7 paıyzǵa kóp bolǵanymen 2022 jyldyń mamyrymen salystyrǵanda 8,5 paıyzǵa tómen.
2023 jyldyń mamyr aıynda aqsha aýdarý júıeleri arqyly shetelden 28 mlrd teńge tústi. Soma bıylǵy sáýirmen salystyrǵanda 6,5 paıyzǵa kóp.
Biraq 2022 jyldyń mamyrymen salystyrǵanda birden 2,5 ese tómen.
Qazaqstannan aqsha aýdarý júıeleri arqyly aqsha jiberilgen elderdiń ishinde 2023 jyldyń qańtar-mamyrynda Túrkııa 89,5 mlrd teńgemen kósh bastady.
Bul byltyrǵy sáıkes kezeńmen salystyrǵanda 8,4 paıyz az. Ekinshi orynda Reseı: 89 mlrd teńge, 2022 jyldyń qańtar-mamyrymen salystyrǵanda birden 39,8 paıyz kóp.
Úzdik úshtikti Ózbekstan túıindeıdi: 81,5 mlrd teńge, bir jyl burynǵydan 13 paıyz az.
Sondaı-aq aıtarlyqtaı kólem Grýzııaǵa (36,7 mlrd teńge), Qytaıǵa (11,3 mlrd teńge) jáne Qyrǵyzstanǵa (10,8 mlrd teńge) tıesili.
Aqsha aýdarý júıeleri arqyly Qazaqstanǵa qarajat aýdarǵan elder ishinde Reseı birinshi orynda: 54,9 mlrd teńge, alaıda bul 2022 jyldyń qańtar–mamyrymen salystyrǵanda 24,1 paıyzǵa tómen.
Sondaı-aq aıtarlyqtaı kólem Ózbekstan (14,7 mlrd teńge), Ońtústik Koreıa (13,9 mlrd teńge) jáne AQSh-tan (13,9 mlrd teńge) keldi.
Aıta keteıik, bıyl mamyrda Reseıden 10,6 mlrd teńge aýdaryldy, bul elimizge aýdarylǵan barlyq aqshanyń 37,8 paıyzyn qurady. Bir jyl buryn Reseıdiń úlesi barlyq aýdarymnyń 65,9 paıyzyna teń bolyp, 45,6 mlrd teńgege jetken.
