Reformalar ulttyń saıası mentalıtetin túbegeıli ózgertti - Erlan Qarın

ASTANA. KAZINFORM – Ádiletti Qazaqstannyń máni nede? Jańa ıdeologııalyq tuǵyrnama. Memlekettik apparattyń jańasha shyńdalýy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik keńesshisi Erlan Qarın Egemen Qazaqstan gazetinde jarııalanǵan maqalasynda osy máselelerdi tereńirek túsindiredi. 

І. ÁDІLETTІ QAZAQSTANNYŃ MÁNІ NEDE?

Іshki saıasat salasynda aqparat aǵyny árdaıym jyldam almasyp otyrady. Belgili bir kezeńde saıası reformalar, saılaýlar men kadrlyq aýys-túıister el nazarynda boldy. Sodan soń otbasylyq zorlyq-zombylyq, qarǵyn sýmen kúres máselesi kún tártibine shyqty. Degenmen bılik qurylymdary túgeldeı kúndelikti máselelermen aınalysyp jatqanyna qaramastan, memlekettik saıasattyń negizgi baǵdaryna sáıkes ilgerileý úshin júıeli jumys jalǵasyp keledi.

Damýdyń jańa kezeńine qadam basqan Qazaqstannyń ıdeologııalyq tuǵyrnamasyn Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev naýryz aıynda Atyraýda ótken Ulttyq Quryl­taıdyń úshinshi otyrysynda aıqyndap berdi. «Ádildik» degen aýqymdy uǵym osy ıdeologııanyń arqaýyna, al «Ádiletti Qazaqstan» degen túsinik memleket baǵdarynyń basty ıdeologemasyna aınaldy.

«Ádiletti Qazaqstan» – bir jaǵy­nan memlekettik ıdeolo­gııanyń ózegi ári memlekettik saıasattyń túpki maqsaty. Sonymen birge bul – qoǵam sanasyna ornyqqan bola­shaqtyń bet-beınesi. Shyn máninde, «Ádiletti Qazaqstan» ıdeıa­sy kúni keshe ǵana nemese jurt aıtyp júrgendeı, sońǵy eki-úsh jylda ǵana paıda bolǵan joq. Qasym-Jomart Toqaev Prezıdent qyzmetine kelgen kúnnen bastap ádildiktiń qasterli qaǵıdatyna aıryqsha mán berdi.

Qasym-Jomart Toqaev Prezıdent laýazymyna kiriskennen keıingi alǵashqy sózinde: «Elimizdiń damý jo­lyndaǵy osy mańyzdy mezette bú­kil qoǵam bolyp, órkendegen, demokra­tııalyq, ádiletti Qazaq­stan­dy qurý ıdeıasynyń tóńiregine toptasýy kerek» degen edi. Odan keıin 2019 jáne 2022 jyly ótken prezıdent saılaýy kezinde Memleket basshysy «Ádildik» uǵymyn saılaý aldyndaǵy tuǵyrnamasyna negiz etip alyp, óz saıasatynyń basty qaǵıdaty retinde ustanyp keledi. Ádiletti memleket qurý ıdeıasy qasiretti qańtar oqıǵasynan keıin memlekettik saıasattyń ǵana emes, búkil qoǵamnyń ıdeologııalyq temirqazyǵyna aınaldy.

Ádildik ıdeıasy qoǵamnyń sura­nysyna da, memlekettiń ustanymyna da saı keledi. ıAǵnı «Ádiletti Qa­zaqstan» ultty uıystyratyn ıdeıa­ǵa aı­naldy. Osy oraıda, «ádildik» jáne «ádiletti memleket» degen termınderdiń mán-maǵynasyn naq­ty­laı ketken jón. Ádildik de­ge­nimiz – bárin bir qalypqa salyp, teńestirý emes. Ádildik – eń aldymen, quqyqtar men mindetterdi bárine birdeı bólý degen sóz. «Ádildik» uǵymyn dál osylaı uǵynyp, túısiný qajet. Ol barlyq reformanyń ón boıynda tur.

Sońǵy jyldary memlekettik deńgeıdegi kóptegen sheshim osy ádildik ıdeıasyna oraı qabyldanyp keledi. Mysaly, 2022 jyly júr­gizilgen konstıtýtsııalyq reforma aıasynda halyqtyń jerge jáne onyń qoınaýyndaǵy baılyqqa, janýarlar jáne ósimdikter ále­mine, sondaı-aq basqa da tabıǵı resýrstarǵa qatysty menshik quqyǵy Ata zańymyzda bekitildi. Bul qaǵıdat is júzinde «Ulttyq qor – balalarǵa» atty baǵ­darlama arqyly júzege asyryldy. Soǵan sáıkes budan bylaı Ulttyń qordyń jyl saıynǵy ın­vestıtsııalyq tabysynyń jartysy balalarǵa arnalǵan jınaqtaýshy esepshottarǵa teń bólip aýdarylady.

Sondaı-aq ádildik qaǵıdatynyń naqty júzege asyrylyp jatqanyna mysal retinde kezinde zańsyz alyn­ǵan, jalpy somasy 1 trıl­lıon teń­geden asatyn aktıvterdiń elge qaı­tarylǵanyn, paıdalanylmaı kelgen 5 mıllıon gektardan astam jerdiń memleket menshigine ótkenin, sony­men birge «Qazaqstan halqyna» qo­ǵamdyq qorynyń qurylǵany men «Samuryq-Qazyna» qorynyń taza tabysynyń keminde 7 paıyzy jyl saıyn osy qordyń esepshotyna aýdaryla bastaǵanyn atap ótýge bolady.

Shyn máninde, Ádiletti Qazaqstan – bázbireýler aıtyp júrgendeı, bıliktiń oılap tapqan jasandy ıdeıa­sy emes, Prezıdenttiń strategııalyq baǵdarynyń ıdeıalyq negizi. Qasym-Jomart Toqaev óziniń eń negizgi mıssııasy – Ádiletti Qazaqstandy qurý ekenin únemi aıtyp júr. Saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik-mádenı salalarda júrgizilip jat­qan júıeli reformalardyń bári, eń aldymen, osy strategııalyq maq­satqa qol jetkizýge arnalǵan. Pre­zıdenttiń elimizdi túbegeıli jáne jan-jaqty jańǵyrtýǵa qatysty baıyp­­tamasynyń túpki máni osynda jatyr.

Foto: akorda.kz

ІІ. JAŃA IDEOLOGIıALYQ TUǴYRNAMA

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jyldan beri dáıekti túrde júrgizip kele jatqan, ıdeologııalyq sıpaty «Ádiletti Qazaqstan» tujyrymdamasynda kórinis tapqan saıasaty basty bes tujyrymǵa negizdelgen. Prezıdent onyń árqaısysyn ártúrli kezeńde usynyp, saıası ómirge birtindep engizip keledi.

«Ártúrli pikir – birtutas ult» atty alǵashqy tujyrym «Ádildik jáne Ádiletti Qazaqstan degenimiz ne?» degen saýalǵa jaýap beredi. Bul jerde áńgimeniń túıini teń quqyly, syndarly talqylaý arqyly bárine ortaq baılam jasap, sheshim qabyldaý qajet degen paıymǵa kelip tireledi. Ádiletti Qazaqstandy qurý jolynda teńquqylyq qaǵıdaty óte mańyzdy. Osy qaǵıdat berik ornyqsa, azamattardyń bári óziniń jeke áleýetin júzege asyrý úshin áleýmettik jaǵdaıyna, ultyna, tili men dinine qaramastan birdeı quqyqtar men múmkindikterge ıe bolady.

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» atty ekinshi tujyrym «ádildik QALAI ornaıdy?» degen saýalǵa «el-jurtpen tyǵyz baılanys­ta bolyp, olardyń muń-muqtajyn tyńdaı bilý arqyly ornyǵady» dep jaýap be­rý­­ge negizdelgen. Degenmen «halyq únine qulaq asatyn memleket» uǵymy azamattardyń kúndelikti túıtkil­de­rin shuǵyl ári tıimdi sheshýdi ǵana meńzemeıdi. Sonymen qatar, bul tujyrymdama elimizdi damytýǵa qa­tysty basty máseleler boıyn­sha qoǵamnyń barlyq ókiliniń pikirin eskere otyryp, baıypty ári ortaq sheshim qabyldanatynyn ańǵar­tady. «Halyq únine qulaq asatyn memlekettiń» jarqyn mysaly re­tinde Konstıtýtsııaǵa ózgerister en­gizý úshin ótkizilgen referendýmdy aı­týǵa bolady.

Úshinshi tujyrym – «Zań jáne tártip» ádildik ornatýdyń ádis-tásilderin aıqyndaıdy, ıaǵnı «Ádildikti qandaı jolmen ornatamyz?» degen saýalǵa jaýap beredi. Zańdy múltiksiz saqtaý, barshanyń zań aldynda teń bolýy, eń bastysy zań buzǵan adamnyń qalaıda jazasyn alýy – qoǵamda ádildikti ornyqtyrýdyń basty sharty. Osynyń bárin is júzinde oryndaý óte mańyzdy. Bul, ásirese, turmystyq-otbasylyq zorlyq-zombylyqqa, jemqorlyqqa qarsy kúreske qatysty oqıǵalardan aıqyn kórinedi. Qylmys jasaǵan adam­nyń laıyqty jazalanýy – ádil sot tóreligi qaǵıdatynyń kórinisi ǵana emes, sondaı-aq qoǵamnyń sot júıesine jáne tutas memleketke degen seniminiń kórsetkishi. Bul rette myna jaıtty túsinip alǵan jón. Zańdylyq pen quqyqtyq tártipti qamtamasyz etý – memlekettiń ǵana mindeti emes. «Zań jáne tártip» qaǵıdatynyń qoǵamda ornyǵýyna barlyq azamat udaıy atsalysýǵa tıis.

Tórtinshi tujyrym – «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» Ádiletti Qazaqstannyń ınstıtýtsıonaldyq aýqymyn aıqyndaıdy, ıaǵnı «Ádi­letti Qazaqstan» qandaı bolýy kerek?» degen suraqqa jaýap beredi. 2019–2021 jyldardaǵy saıası re­for­malardyń tórt toptamasy jáne 2022 jylǵy saıası jańǵyrý baǵdarlamasy osy tujyrymdy naqty júzege asy­rýǵa arnaldy. Sonyń nátı­jesinde bılik tarmaqtary arasyn­da tıimdi tepe-teńdik júıesi bar mem­lekettik qurylymnyń jańa ınstıtýtsıonaldyq úlgisi qalyp­tasty.

Besinshi tujyrym – «Adal azamat» uǵymy «Ádiletti Qazaqstandy KІM qalyptastyrady?» degen saýalǵa jaýap bere otyryp, el-jurtymyzdyń rýhanı-adamı kelbeti bolashaqta qandaı bolatynyn jáne azamattyq qoǵam qalaı damıtynyn kórsetedi. Memleket basshysy: «Adal azamat» – jaqsy qasıetterge ıe bolyp, adal eńbek etetin jáne tabysqa adal jolmen jetetin, adaldyq pen ádildikti bárinen bıik qoıatyn adam» degen edi. Ideologııalyq tuǵyrnama týraly aıtqanda myna máselege nazar aýdarǵan jón. Bul – qandaı da bir qatyp qalǵan qaǵıdalardy úgit-nasıhat arqyly jasandy túrde jappaı sanaǵa sińirý emes, kerisinshe, bizdiń qoǵamnyń rýhanı birligin nyǵaıta túsetin shynaıy qundylyqtardy dáripteý degen sóz.

Jalpy, Memleket basshysy usynǵan ıdeologııalyq tuǵyrnama eli­mizdi odan ári jan-jaqty jań­ǵyr­tý­ǵa qatysy bar salalardyń bárine tyń serpin beredi.

III. ÓTKENGE ORALMAITYN ÓZGERІSTER

Keıde «Reformalar nátıjesi qaıda, ýáde etilgen ózgerister qaıda? Jańa Qazaqstannyń túri osy ma?» degen pikirler aıtylyp qalady.

Birinshiden, ózgerister áp-sátte jasala qoımaıdy. Reformalardy júzege asyrý úshin orasan zor kúsh-jiger, qısapsyz ýaqyt qajet. Máseleniń mán-jaıyn bilmeıtin adamǵa bul úderis tym uzaqqa sozylyp bara jatqan sekildi kórinýi múmkin. Degenmen ózgerister bar. Kez kelgen reforma – qajyrly eńbekti talap etetin asa kúrdeli jumys. Kim ne dese o desin, Qazaqstan reformalar jolymen senimdi qadam basyp keledi.

Ekinshiden, bizdiń elimizde sońǵy bes jylda kishigirim ózgerister emes, kerisinshe, kóptegen salada túbegeıli ári júıeli betburys jasaldy. Eger tereńirek oılanyp kórseńiz, nebári úsh jyldyń ishinde búkil saıası júıeniń qurylymy qaıta jasaqtalǵanyn ańǵarasyz. 2019–2021 jyldardaǵy saıası reformalar 2022 jylǵy konstıtýtsııalyq reformaǵa ulasyp, sonyń nátı­je­sinde elimizdegi memlekettik ınstıtýttardyń már­tebesi men róli edáýir artty. Konstıtýtsııalyq sot jumys isteı bastady. Prezıdenttiń quzyryna kiretin máseleler azaıyp, kerisinshe, Parlamenttiń quzyreti keńeıdi. Aralas saılaý júıesi en­gizildi, saıası partııalardy tirkeý rásimi jeńildedi. Tuńǵysh ret aýyl ákimderi tikeleı saılanatyn boldy. 2021–2023 jyldardaǵy saılaý qorytyndysynda aýyl ákimderiniń úshten ekisi jańardy. Byltyr alǵash ret aýdan jáne oblystyq mańyzy bar qala ákimderin saılap kórdik. Mundaı saılaýlar 2025 jyldan bas­tap turaqty ótkiziletin bolady.

Bul az deseńiz, reformalar Qazaq­stanǵa ǵana emes, aınalamyzdaǵy aýqymdy geosaıası keńistikke de jańashyldyq ákelip, osy aımaqtaǵy elder úshin jańa úrdisti bastap berdi.

Úshinshiden, saıası reformalarmen qatar ekonomıkalyq jáne áleýmettik-gýmanıtarlyq salalarda da mańyzdy ózgerister jasalyp jatyr. Halyqtyń turmysyn jaqsartý úshin baǵaly bastamalar men naqty jobalar júzege asyrylyp keledi. Júıeli ári keshendi jumystar qazirdiń ózinde jemisin bere bastady. Eń tómengi eńbekaqy kólemi eki esege artty. Bul 1,8 mıllıon adamnyń tabysyna tikeleı áser etti. Ustazdar men dárigerlerdiń, sondaı-aq ǵalymdardyń jalaqysy kóbeıip, olardy áleýmettik turǵydan qorǵaý sharalary kúsheıdi.

Memleket basshysynyń bastamasymen jurtqa turǵyn úı jaǵdaıy men densaýlyǵyn jaqsartý úshin zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin alýǵa múmkindik berildi. Bul múm­kindikti mıllıonǵa jýyq azamat paıdalanyp úlgerdi. «Jaıly mektep», «Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» sekildi aýqymdy ulttyq ınfraqurylymdyq jobalar júzege asyrylyp jatyr. Sonyń aıasynda barlyq aımaqta júzdegen mektep pen densaýlyq saqtaý nysany salyna bastady. Degenmen eń bastysy – reformalar qoǵamdyq qatynastardyń sıpatyn birjola ózgertti, ulttyń saıası mentalıteti ósip, azamattyq belsendiligi artyp keledi, turǵyndar eldik máselelerge erkin aralasatyn boldy, jurttyń bir-birine degen janashyrlyǵy nyǵaıa tústi, qoǵamdyq pikir saıası ómirge edáýir yqpal ete bastady. Saıası mádenıetke qatysty bul ózgeristerdi keri qaıtarý esh múmkin emes.

Osylaısha, elimizde túbegeıli ózgerister jasaldy, jańarýlar áli de jalǵasyp keledi. Júzege asyrylyp jatqan jan-jaqty reformalar endi toqtamaıdy.

Foto: Maqsat Shaǵyrbaev/Kazinform

IV. JAŃA QOǴAMDYQ ETIKA

Qoǵam sanasyndaǵy jáne jurttyń minez-qulqyndaǵy ábden eskirgen qasań túsinikter men uǵymdar kelmes­ke ketpese, saıasat pen ekonomıkadaǵy aýqymdy reformalar esh nátıje bermeıdi. Eskishildik pen órkenıetti damý joly eshqashan bir arnaǵa to­ǵys­paıdy.

Mysaly, 2022 jyly qoǵam ókil­deriniń usynysymen Májilis jáne máslıhat depýtattaryn aralas saı­laý júıesi engizildi. Ókinishke qaraı, is júzinde bir mandatty okrýgterdiń keıbireýinde oń úrdispen qatar jaǵymsyz jaıttar da boldy. Ashyǵyn aıtsaq, birqatar okrýgte baǵdarlamalar men ıdeıalarǵa negiz­delgen erkin báseke túrindegi saıası kúreske kýá bola almadyq. Onda aldymen rýshyldyqqa jol berildi. Tipti keıbir jerde qylmystyq toptar bılikke enýge de áreket jasady.

Jańa saıası mádenıet qalyp­tas­tyrmaı, jasampaz qundylyqtar negizinde qoǵamdyq etıkany ja­ńartpaı, ádiletti qoǵam qurý múm­kin emes ekeni aıdan anyq. Sondyqtan Prezıdent Atyraýda sóılegen sózinde jalpyulttyq qundylyqtardy naqty aıqyndap berdi. Bul:

• Táýelsizdik jáne otanshyldyq;
• Birlik pen yntymaq;
• Ádildik jáne jaýapkershilik;
• Zań men tártip;
• Eńbekqorlyq jáne kásibı bilik­tilik;
• Jasam­pazdyq pen jańashyl­dyq.

Memleket basshysy jalpyulttyq qundylyqtardy bir tujyrymdamaǵa biriktirip, ulttyń jańa sapasyn qalyptastyrýǵa múmkindik beretin ıdeologııalyq baǵyt-baǵdarymyzdyń biryńǵaı júıesin jasady. Sondyqtan osy ıdeologııalyq-gýmanıtarlyq tuǵyrnama ishki saıasattaǵy bilim men tárbıe berý, mádenı-aǵartý jumys­tarynyń basty baǵytyna aınalýy kerek.

Ulttyq quryltaıdaǵy bastamalardy júzege asyrý úshin 40 tarmaq­tan turatyn keshendi jospar bekitildi. Osy qujattyń aıasynda jyl sońyna deıin 9 zań qabyldaý josparlanǵan. Qazirdiń ózinde onyń úsheýin Parlament maquldap, Prezıdent qol qoıdy. Jaqynda «Zańsyz oıyn bıznesine jáne lýdomanııaǵa qarsy is-qımyl jónindegi keshendi jos­par» bekitiledi. Sondaı-aq basqa da tujyrymdamalyq qujattar ázirlep, naqty jobalar men is-sharalardy júzege asyrý qarastyrylǵan.

Jalpyulttyq qundylyqtardy ádistemelik turǵyda negizdeı oty­ryp, jan-jaqty dáripteýdiń ádet­tegi jalań úgit-nasıhattan aıyr­mashylyǵy – bul tásil birden nátıje bermese de, strategııalyq jaǵynan alǵanda áldeqaıda tıimdi. Jańa qundylyqtar júıesi ár aza­mattyń minez-qulqy men kúndelikti is-áre­keti arqyly qalyptasýy kerek. Sol sebepti, bılik «Taza Qazaqstan» ekologııalyq aktsııasyna basa mán berip otyr. Memleket basshysy óz sózinde osy jalpyulttyq naýqannyń mańyzy zor ekenin udaıy aıtyp júrgenin kópshilik baıqaǵan da bolar. Shyn máninde, eldi jańǵyrtý árkimniń óz úıin, aýlasyn, kóshesin tazalaý sııaqty qarapaıym sharýalardan, ár adamnyń óz minez-qulqy men má­denıetin ózgertýden bastalady.

Sonda jańa qoǵamdyq etıka qalyptastyrý isi qazir júrgizilip jatqan reformalardyń dáıekti túrde júzege asyrylýyna, sol ar­qyly Qazaqstannyń órkendeýine qajet­ti negizgi alǵyshartqa aınalady.

V. QOǴAMDYQ PІKІRTALASTYŃ REDLINE-Y

Qoǵamnyń ashyqtyǵy, ekono­mıkalyq reformalardyń iske asýy, kommýnıkatsııanyń jańa túrleriniń qarqyndy damýy sııaqty naqty sebepterge baılanysty sol qoǵamnyń qurylymy únemi ózgerip otyrady. Qoǵamdyq-saıası keńistik keńeıip, kúrdelene túsedi, ıaǵnı jańa stratalar, áleýmettik toptar men sýb­mádenıetter, san alýan saıası jáne ıdeologııalyq kózqarastar paıda bolady.

Qazir bizdiń qoǵamda saıası ustanymy ártúrli azamattar, atap aıtqanda, lıberaldar, sotsıalıs­ter, konservatorlar, ońshyldar, solshyldar jáne tsentrıster bar. Olar túrli saıası ıdealǵa jáne qun­dylyqtarǵa senedi. Osy oraıda biz pikir alýandyǵyn damyta otyryp, eń aldymen, jalpyulttyq múddemizdiń birtutastyǵyna basa mán berýimiz qajet.

Bul turǵyda el ishine iritki salatyn áreketterge ǵana emes, jurtty arandatyp, daý-damaı týǵyzýy múmkin kez kelgen sózge abaı bolǵan jón. Ókinishke qaraı, tym sholaq oılaıtyn keıbir ásirebelsendiler, keıde tipti is-áreketi aqylǵa syımaıtyn adamdar kópshilikke óziniń syńarjaq kózqarastaryn kúshpen tańyp, jurtshylyqtyń pikirin óz yńǵaıyna qaraı burǵysy keledi.

Qazaqta «ala jipti attamaý» degen uǵym bar. Bizdiń saıasatta da muny berik ustaný kerek. ıAǵnı eldigimizge, birligimizge, yntymaǵymyzǵa syzat túsiretin dúnıeden alshaq bolǵan jón. Qoǵamdaǵy pikirtalas kezinde attap ótýge bolmaıtyn shek, ıaǵnı «Redline» naqty belgilenýge tıis. Bul degenimiz – qandaı da bir taqyrypty talqylaýǵa tyıym salý nemese tsenzýra jasaý emes. Bul – saıası pikirtalas kezinde ustamdy bolyp, sabyr saqtaýǵa shaqyrý. El aldynda júrgen azamattar, ıaǵnı qoǵam belsendileri, buqaralyq aqparat quraldarynyń qyzmetkerleri, blogerler, azamattyq sektordyń ókilderi berekeli birligimizge syzat túspesin dese:

• etnosaralyq qatynastarǵa jáne til máselesine;
• din salasyna;
• syrtqy saıasatqa qatysty ahýal­dy ýshyqtyrmaýǵa basa mán berýi qajet.

Bizdiń qoǵam bul máselelerge qa­tysty janjal týǵyzatyn sóz tara­týǵa, ashý-yzaǵa toly málimdeme jasaýǵa bolmaıtynyn jaqsy túsi­nedi. Bul týrasynda bilikti mamandar men sarapshylar ǵana kásibı turǵydan pikir talastyra alady.

Memleket eldiń yntymaǵyn bu­zyp, shańyraǵyn shaıqaltqysy kele­tin kez kelgen áreketke zań arqyly qatań tosqaýyl qoıady. «Shek­ten shyǵýǵa jol joq» degen qaǵıda árdaıym basshylyqqa alynady. Biz din bostandyǵyn qoldaımyz, alaıda soqyr senim men nadandyqqa qarsymyz. Biz otanshyldyqty qol­daımyz, alaıda ksenofobııa men ásireultshyldyqqa qarsymyz. Biz lıberalızmdi qoldaımyz, alaıda júgensizdik pen nıgılızmge qar­symyz.

Barsha adamdar, ásirese qoǵamdyq-saıası ómirge belsene atsalysyp júrgen azamattar, óziniń saıası kózqarasy men ustanymyna qara­mas­tan, jalpyulttyq múddeni, mem­lekettilikti saqtaý jáne nyǵaıtý máselesin bárinen bıik qoıýǵa tıis.

Foto: Maqsat Shaǵyrbaev/Kazinform

VI. BILІK PEN QOǴAMNYŃ TURAQTY DIALOGІ

El birligin, tatýlyq pen beıbit­shilikti, etnosaralyq jáne dinara­lyq kelisimdi saqtaý arqyly turaq­tylyqty qamtamasyz etý mem­le­kettiń ishki saıasatyndaǵy negizgi basymdyq bolyp qala beredi. Osy sa­­ladaǵy jumys halyqty ortaq maq­­satqa uıystyrý jáne ishki saıası turaq­tylyqty qamtamasyz etý úshin únemi tyń ádis-tásilder, tetikter men for­malar oılastyrýdy talap etedi.

«Іshki saıasat – saıası tehnolo­gııa­lardyń jıyntyǵy ári jalań úgit-nasıhat» degen túsinik el ishinde keń taralǵan. Bul – shyndyqqa esh janas­paıtyn jańsaq pikir. Munyń bári – saıasattyń qosalqy quraly ǵana. Eshqandaı saıası tehnologııa halyqqa etene jaqyndyq pen el-jurtpen qoıan-qoltyq jumystyń ornyn toltyra almaıdy. Іshki saıasat degenimiz – eń aldymen, halyqpen tikeleı jumys isteý degen sóz, ıaǵnı adamdarmen ashyq áńgimelesip, turaqty dıalog ornatý qajet. Sonymen birge, ysqyryǵy jer jaratyn bázbireýlerdi kópshiliktiń sózin sóılep júrgen adam dep túsiný ábestik. Mundaı qatelikke urynýǵa jol joq. Sondyqtan dıalogtiń syn­­darly, mazmundy ári maǵynaly bolǵany jón.

Endeshe, qazirgi tańda memlekettik apparat úshin barlyq áleýmettik toptarmen jáne azamattyq qoǵam ókilderimen tikeleı qarym-qatynasta bolý – eń mańyzdy máseleniń biri.

VII. MEMLEKETTІK APPARATTYŃ JAŃAShA ShYŃDALÝY

Qazir memlekettik qyzmetshilerdiń múlde jańa ahýalda jumys isteýine týra kelip otyr. Bir jaǵynan, memleket olardyń biliktiligine, moraldyq ustanymy men minez-qulqyna, tipti protsessýaldyq-normatıvtik mindetterine qatysty talaptardy kúsheıtip jatyr. Ekinshi jaǵynan, halyqtyń da suranysy arta tústi. Memlekettik mekemeler ashyq jumys isteı bastady. Túrli deńgeıdegi laýa­zymdy tulǵalar nemen aınalysyp jatqanyn elge kórsetip, qyz­metin jan-jaqty túsindirý úshin kópshiliktiń aldyna jıi shyǵatyn boldy.

Sonyń nátıjesinde memlekettik apparattyń jumys tásili ózgerip, bılik qurylymdary barynsha ashyq, al sheshim qabyldaý úderisi jarııaly ári tıimdi bola tústi. Bul, ásirese taıaýda bolǵan alapat tasqyn kezinde anyq baıqaldy. Tótenshe jaǵdaı kezinde arnaýly apattyq-qutqarý qyzmetteri, jergilikti ákimdikter kúndiz-túni jumys istedi. Memleket basshysy jáne Úkimet deńgeıinde birneshe shuǵyl jınalys ótti. Prezıdent jaǵdaıdy baqylaýda ustaý úshin qarǵyn sýdan eń qatty zardap shek­ken aımaqtarǵa arnaıy bardy. Jalpy, Memleket basshysynyń osyndaı tótenshe jaǵdaılar kezinde qıyndyqqa tap bolǵan otandastarymyzben únemi kezdesip, syn saǵatta olarǵa qoldaý kórsetýge tyrysatynyn atap ótken jón.

Memlekettiń eń basty mindeti – adam ómirin saqtaý jáne qıyn jaǵ­daıǵa ushyraǵan azamattardy qut­qarý. Sondyqtan eń aldymen, barlyq kúsh halyqty qaýipsiz jerge kóshirýge jumyldyryldy. Nátı­jesinde, alapat tasqyn kezinde qutqarýshylar 119 myńnan astam adamdy, sonyń ishinde 44 myńnan astam balany evakýatsııalady.

Tótenshe jaǵdaı bolǵan kezde bılik barlyq jaýapkershilikti óz moıynyna alyp, qıyn sátte jedel ári naqty sheshim qabyldaı alatynyn taǵy bir márte kórsetti. Memlekettiń basqa da kóptegen mindeti bar. Bılik qurylymdary ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýden bastap eldi me­kenderdi abattandyrýǵa deıingi san túrli máselemen qatar aınalysyp, kúndelikti mindetteriniń bárin úz­diksiz atqara beredi.

Memlekettik apparat qoǵamnyń barlyq salasyndaǵy ózekti másele­lerdi sheshýmen de, aýqymdy refor­malardy júzege asyrýmen de qat-qabat aınalysý arqyly jańa jaǵ­daıda jumys istep, mol tájirıbe jınaqtap jatyr. Bul tájirıbe Mem­leket basshysy aıqyndap bergen, elimizdi jan-jaqty jańǵyrtýǵa qatys­ty mindetterdi tabysty oryn­daýǵa septigin tıgizeri sózsiz.

VIII. JASAMPAZDYQ JOLY

Elimiz Táýelsizdigin jarııalap, shekarasyn shegendep, memlekettik ıns­tıtýttary men zańnamalyq bazasyn qalyptastyrǵannan keıin ulttyń saıa­sı mıssııasy aıaqtaldy dep sanaıtyndar bar. Bul – túbirimen jańsaq pikir. Aldymyzda qasterli táýelsizdigimizdi qorǵaý, memleketimizdi damytyp, ony qýatty elge aınaldyrý, sondaı-aq halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý sekildi mańyzdy mindetter tur.

Biregeıligimizdi jáne ózindik ómir saltymyzdy saqtaý – ishki saıa­satymyzdyń kún tártibinde turǵan basty mindet. Bul – bizdi basqa elderden, basqa halyqtar men basqa mádenıetterden erekshelep turatyn qundylyqtar, ıaǵnı jurtymyzdyń tamyry tereń shejiresi, kóp ultty, kóp tildi sıpaty, dinı toleranttylyǵy jáne mádenıetimizdiń ár alýandyǵy, bir-birimizben til tabysa bilýimiz, ózara qoldaý kórsetýimiz jáne yrys­ty yntymaǵymyz. Osynyń bári tutasa kelgende, Qazaqstannyń ómir saltyn tanytady. Bir sózben aıtsaq, biz ozyq oıly ult retinde árdaıym strategııalyq baǵdarymyzdy berik ustanyp, ulttyq múddemiz ben ómir saltymyzdy dáıekti ári tabandy túrde qorǵaýymyz kerek.

Biz syrttan keletin arandatý­shy­larǵa ilesip, jat aqparat pen ıdeologııanyń jeteginde ketpegenimiz jón. Іshki saıasatta tek ózimizdiń kún tártibimizdi basshylyqqa alýymyz qajet. Bul – bireýge nemese birdeńege qarsylyqtyń emes, kerisinshe, ıgilik pen yrystyń joly. Bizdiń ishki kún tártibimiz jasampazdyqqa negiz­delgen, ol jańa qoǵam qurýdy, jan-jaqty jańǵyrýdy jáne reformalar júrgizý maqsatyn kózdeıdi.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elimizdiń óz ustanym­da­ryn jáne ulttyq múddesin bárinen bıik qoıýy qajettigin birneshe márte atap ótti. Máselen, jýyrda Sıngapýrǵa sapary kezinde arnaıy dáris oqyp, bizdiń búkil álemmen ózara yntymaqtastyq orna­týǵa ashyq ekenimizdi, biraq Qazaq­stannyń zańdy quqyqtary men múddesin qorǵaýǵa kelgende eshqashan qarap qal­maıtynymyzdy qadap aıtty. Prezıdent elimizdiń beıtarap usta­ny­my qaqtyǵys pen májbúrleýdi emes, dıplomatııa men dıalogti jaq­taıtyn sanaly tańdaý ekenin atap ótti.

Qazaqstan ishki jáne syrtqy saıasatyn bireýge unaý úshin nemese qandaı da bir úrdiske ilesý úshin júrgizbeıdi. Biz, eń áýeli, ult múddesin, tól usta­nym­­darymyzdy basshylyqqa alamyz. Jahandyq saıasatta kóńilshektik pen ańǵaldyqqa jol berýge áste bolmaıdy. Kóp vektorly nemese beıtarap saıasat júrgizý ońaı ári yńǵaıly degen pikir bar. Bul shyndyqqa janaspaıtyn dıletanttyq tujyrym deýge bolady. Qazaqstan kóp vektorly, salıqaly saıasat júrgizip otyr. Mundaı saıasat ustaný, ásirese jer júzi san tarapqa bólingen qazirgi kezeńde óte qıyn jáne orasan zor kúsh-jigerdi talap edi.

Osyndaı saıasat júrgizý ońaı emes ekeni anyq. Biraq geosaıası ornymyzdy eskersek jáne elimizdiń múddesin oılasaq, budan basqa jol joq. Sondyqtan qazirgideı qıyn kezde ulttyq múddemizdi qorǵap, óz ustanymdarymyzdy saqtaý úshin el birligin jáne qoǵamnyń tutastyǵyn nyǵaıta túsý aıryqsha mańyzdy.