Refendýmnyń úgit-nasıhat tobyndaǵy keıbir sarapshylar durys túsindirmeı júr - zańger
«Referendým ótip, Ata Zańǵa ózgeris enetin bolsa, Prezıdenttiń quzyreti shekteledi, Parlament kúsh alady», - degendi jıi estip júrmiz. Biraq bul – teris túsinik. Óıtkeni, Prezıdent óziniń quzyretin shektep jatqan joq, osyǵan deıin ózi atqaryp kelgen keıbir jumystardy Parlament quzyryna berip otyr. Sýperprezıdenttik júıeden bas tartyp, Prezıdenttik basqarý modeline ótip jatyrmyz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev osyny aıtyp otyr.
Qazir bizde qalaı? Qıt etse boldy, Prezıdent nege arasha túspeıdi dep jatady. Memleket basshysy eldegi rezonans týdyrǵan barlyq máselege ún qatyp jatyr. Aıtalyq, áskerı bólimderde jarylys boldy - Prezıdent oqıǵa ornynan tabyldy. Áleýmettik sıpattaǵy másele órshı tústi – Memleket basshysy jiti baqylaýǵa alý kerektigin aıtty. Sottarda ádildik tappaǵan adamdar óz-ózine qol jumsaýǵa deıin barady - bul jerde de Qasym-Jomart Toqaev máselege aralasyp, quzyrly organdarǵa tapsyrma berdi. Bylaı qarasańyz, bizde barlyq jumysty bir ǵana adamnyń moınyna artyp qoıǵan. Al bir-bir salanyń tutqasyn ustaǵan mınıstrler, halyq ishinen shyqtyq dep júrgen depýtattar osylaı qol qýsyryp otyra bere me? Ásilinde, álgi jumystardyń kóbin mınısrler men depýtattar atqarýy kerek. Biz osy formýla oryndalǵan kezde ǵana sýperprezıdenttik júıeden alystap, Prezıdenttik júıege oıysamyz«,- dedi zańger Dýman Bazarbekov.
D. Bazarbekov, jańa konstıtýtsııalyq reforma prezıdenttik bılikti shekteýdi emes, onyń keıbir fýnktsııalaryn Parlamentke bólýdi bildiretinin aıtady
»Bul - Táýelsizdiktiń kepili, azamattardyń quqyqtaryn qorǵaýdyń kepili retinde «myqty Prezıdent» degendi bildiredi. Mine, konstıtýtsııalyq reformanyń máni qazir keıbir adamdar pikir bildirip jatqandaı, Prezıdenttiń ókilettikterin shekteýde emes, aldaǵy referendýmda dep oılaımyn«,- dep zańger oıyn qorytyndylady.
