Rahymjan Otarbaevtyń orys tilindegi eki kitaby jaryqqa shyqty

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Parasat» ordeniniń ıegeri, jazýshy-dramatýrg Rahymjan Otarbaevtyń «I byl ıa podobıem tvoım» jáne «Plach Chıngıshana» kitaptarynyń tusaýkeseri ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Eki kitap Qazaqstannyń Reseıdegi elshiligi qoldaýymen Máskeýdegi «Vostochnyı ekspress» baspasynan shyqqan. Tusaýkeserge belgili aqyn-jazýshylar, teatr jáne ádebıet synshylary, qoǵam, mádenı qaıratkerler qatysty. Shara barysynda ádebıettanýshy Gúlzada Nıetqalıevanyń jazýshy shyǵarmashylyǵyna arnalǵan zertteý kitaby tanystyrylyp, foto kórme jáne sahnalyq qoıylymdar kórsetildi.

«Atyraý óńirinen delegatsııa bolyp kelip turmyz. Al Rahymjannyń óziniń týǵan jeri – Qurmanǵazy men Dınanyń, Ábý Sársenbaev pen Hıýaz Dospanovanyń, Jumeken Nájimedenov sekildi maqtanyshtarymyz ómirge kelgen meken. Rahymjan – qazaq halqy úshin uly tulǵa dep esepteımiz. Sebebi, onyń qalamynan shyqqan shyǵarmalary, dramatýrgııasy búkil dúnıe júzin sharlap ketti. Onyń eńbekteri Túrkııada, Reseı men Ońtústik Azııa elderinde jarııalanǵan. Shetelderden shaqyrtý alyp, pesalary qoıylǵan. Rahymjan Otarbaev – dúnıe júzinde óz baǵasyn alǵan belgili qalamger», - dedi Atyraý oblystyq qoǵamdyq keńestiń tóraǵasy Murat Óteshov.

Kitaptyń tanystyrylyman jazýshynyń jary Sáýle Otarbaeva, uly Ermereı men nemeresi Jahanger da keldi. Sáýle Otarbaevnyń aıtýynsha, elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphana – jazýshynyń izi qalǵan jer. Jazýshynyń jary Rahymjan Otarbaevtyń kitaptaryn izdeýshi oqyrmandarynyń kóp ekenin aıtady. Al Rahymjan Otarbaevtyń shyǵarmashylyǵy týraly belgili ádebıettanýshy Amansheldi Keńshilik pikir bildirdi.

«Rahymjan Otarbaevtyń 1980 jyldardyń basynda «Soǵystyń sońǵy bombasy» atty «Jalyn» jýrnalynda alǵashqy áńgimesi jaryq kórgen bolatyn. Bul – sol kezeń úshin ádebıettegi úlken qubylys edi. Nege deseńiz, onda adam degen uǵymǵa múlde basqasha turǵydan qaraý, soǵys shyndyǵyna ózgeshe kózqaraspen úńilý bar. Sondaǵy Jazyl degen jigit soǵysqa barǵysy kelmeı, aýylda jarylǵan bombadan qaza tabady. Moraldyq turǵysynan ony kinálaýǵa bolady. Al ımanı turǵydan biz ony kinálaı almaımyz. Sebebi, fashıst bolsyn, onyń qan tógýge qoly barmaıdy. Sol kez úshin bul shyǵarmashylyq batyl sheshim. Mine, Rahymjan aǵamyz osyndaı úlken sýretker», - deıdi Amansheldi Keńshilik.

Avtordyń jekelegen shyǵarmalary buryn túrik, arab, qytaı, nemis, aǵylshyn, ázerbaıjan tilderine aýdarylǵan. «Sultan Beıbarys», «Bas», «Nashaqor jaıly novella», «Nurjaýǵan-ǵumyr», «Syrym batyr», «Mustafa Shoqaı» jáne basqa ondaǵan shyǵarmalary teatrlarda sahnalanǵan.

Shyńǵys Aıtmatov Rahymjan Otarbaevty «HHІ ǵasyrdyń ıntellektýaldy prozasynyń úzdik ókili» dese, Ábdijámil Nurpeıisov «qazaq Chehovy» ataǵan.

Сейчас читают
telegram