Psıholog uzaq demalys kúnderin stressiz qalaı ótkizýge bolatynyn usyndy
Psıhologtyń aıtýynsha, uzaq demalys kúnderi sırek bolady. Ondaı kezde adamdar ádettegi kún yrǵaǵynan shyǵyp, demalystan keıingi jumysqa barý strestik jaǵdaıǵa aınalady. Degenmen, keıbir usynystardy oryndasańyz, mundaı olqylyqty boldyrmaýǵa bolady.
1. Ádettegi uıqy men sergektik rejımin saqtaý mańyzdy. Psıholog ádettegi ýaqytta, tym bolmasa bir saǵattan keshiktirmeı turýdy usynady. Sonda demalystan keıin rejımdi qaıta qalpyna keltirýdiń qajeti bolmaıdy.
2. Sapaly demalyńyz. Demalysty belsendi jáne passıvti dep bólýge bolady. Belsendi - áreketterdi ózgertý - bul eń jaqsy nusqa. Apta boıy oı jumysymen aınalysqan bolsańyz, demalys kúnderi fızıkalyq belsendilikke aýysyńyz. Jáne kerisinshe. Demalys kezinde ózińizge ýaqyt bólý mańyzdy. Passıvti demalys ta bolýy kerek. Kitap oqýǵa, fılm kórýge jáne t.b. ýaqyt tabyńyz. Búkil demalys kúnderi passıvti demalýǵa arnalǵan bolsa da jaman. Onda sharshaý sezimi paıda bolady jáne ýaqytyńyz bos ótkiziledi.
3. Demalys kúnine jospar quryńyz. D.Aǵapov jospar bolmaǵan kezde adam adasady dep esepteıdi. Óıtkeni, olar mindet qoıǵan joq, erkindik berdi. Sonymen qatar, josparda naqty kún men ýaqyt kórsetilýi kerek. Eń qıyny – josparlanǵannan aýytqymaý. Psıhologtar demalys kúnin josparlaǵanda belgilengen merzimder qatań emes, jumsaq bolǵany mańyzdy ekenin qosty. Bul stress pen mazasyzdyqty boldyrmaýǵa kómektesedi.
4. Hobbıdiń bolýy mańyzdy. Hobbı – adamnyń óz erkimen, eshkimniń májbúrleýinsiz jasaıtyn, odan lázzat alatyn is. Psıhologtyń aıtýynsha, kópshiliktiń hobbıi joq, olar neni qyzyqtyratynyn, nemen aınalysqysy keletinin bilmeıdi. Sizge qyzyǵýshylyqtar júıesin damytý kerek. Jańa nárseni baıqap kórińiz. Jańa áreket kóńilin qaldyrýy múmkin, biraq hobbıge aınalýy ábden múmkin.
5. Osy sátten lázzat ala bilińiz. D.Aǵapov kóptiń problemasy sol sátte ómir súre almaýynda, kóńil kótere almaýynda deıdi. Eger siz kofe ishseńiz, kofe ishińiz. Kitap oqyńyz - barlyq oılardy tastańyz. Al eger fılm kórip jatsańyz, onda áleýmettik jelilerdi sharlamańyz. Áreketterdi aralastyrýdyń qajeti joq. Siz osy sátten lázzat alýyńyz kerek, osynda jáne qazir ómir súrińiz.
«Eger siz demalys kúnderin jaǵymdy etseńiz, demalý qajettiligin qanaǵattandyrsańyz, rejımdi buzbasańyz, onda jumysqa barý qıyndyq týǵyzbaıdy, stresti jeńý úshin denege qosymsha kúsh qajet bolmaıdy», - dep qorytyndylady psıholog.
