Pshon atty ıttiń músini Jaıyq jaǵasyndaǵy kafe aldynda tur
ATYRAÝ. KAZINFORM – Atyraýlyq art-sheber Azamat Kenjeǵalıev byltyrǵy sý tasqyny kezinde qap tasyǵan Pshon atty ıttiń músinin jasaǵan edi. Keshe ıttiń músini Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyndaǵy kafe aldyna qoıyldy.
Art-músinniń avtory Azamat Kenjeǵalıev Inder aýdanynda turady. Mamandyǵy músinshi emes. Biraq aǵashtan, temirden birneshe músin jasaǵan. Avtordyń týyndylarynyń biri – sý tasqyny kezinde qap tasyǵan Pshon atalatyn ıttiń músini. Ony bir aıda jasaǵan.
– Byltyrǵy sý tasqyny kezinde eldiń birligine, uıymshyldyǵyna kýá boldyq. Ózim de erikti retinde Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyna bóget salýǵa qatystym. Sol kezde Pshon atalatyn ıttiń qap tasyp júrgenin kórdik. Kópshilik áleýmettik jelide jaǵymdy pikir qaldyrdy. Alaıda byltyrǵy qarashada Pshondy atyp ketkenin estidik. Sodan soń onyń músinin jasaýǵa bekindim, - deıdi Azamat Kenjeǵalıev.
Onyń aıtýynsha, ıttiń músini jasaýǵa kádimgi qara temirdi qoldanǵan. Músindi júrek túrindegi temir bólshekterinen qurastyrǵan.
– Áleýmettik jeli qoldanýshylary unaǵan jazbaǵa, ne sýretke lúpil basady. Dál osy lúpildi Pshonnyń músinine qoldandym. Músindi kólik syrymen syrladym. Ony Jaıyq ózeniniń Atyraý qalasyndaǵy jaǵalaýyna qoıýdy usynyp, ákimdikke habarlasqan edim. Ákimdikten qoldaý bolmady, -deıdi Azamat Kenjeǵalıev.
Keshe Pshonnyń músini Atyraý qalasyndaǵy Ailaq Coffee kafesiniń aldyna qoıyldy. Bul kafe Jaıyq ózeniniń jaǵalaýynda ornalasqan.
– Pshonnyń músinin Sarytoǵaı aýylynda turatyn ıesi satyp alǵysy keletinin aıtty. Keıin Ailaq Coffee kafesiniń ıesi habarlasyp, músindi qoıýǵa usynys jasady. Músindi kútip ustaýǵa ýáde berdi. Ol músin úshin aqsha usynǵan edi. Biraq aqshasyn almadym. Maǵan ózim jasaǵan týyndynyń bos jatpaǵany qajet, - deıdi músin avtory.
Al Atyraý qalasy ákiminiń baspasóz qyzmeti Azamat Kenjeǵalıevke músindi qoıý úshin birneshe oryn usynylǵanyn habarlady.
– Oblystyq jáne qalalyq ákimdik tarapynan músindi qoıýǵa arnalǵan birneshe jer usynyldy. Alaıda músin ıesi óz tańdaýyn jasady. Músin ákimdiktiń ıeliginde bolmaǵannan soń naqty qoıatyn jerin bekite almaımyz, - dep málim ákimdiktiń baspasóz qyzmeti.
Eske sala ketelik, budan buryn Zámzagúl Jańabaeva kúshik kezinen asyraǵan ıti – Pshon qabaǵan emesin aıtqan edi.
Keıin Pshon atty ıttiń músini jasalyp jatqanyn habarlaǵan edik.