Prezıdenttiń 7 saıası bastamasy halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa baǵyttaldy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin 7-shi shaqyrylymdaǵy QR Parlamentiniń birinshi sessııasyn ashqan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev birqatar saıası bastama kóterdi. Bul bastamalardy Memleket basshysynyń Prezıdent laýazymyna kiriskennen bergi qolǵa alyp jatqan saıası reformalardyń úshinshi toptamasy desek artyq aıtqandyq emes. Este bolsa, reformalardyń alǵashqy toptamasy aıasynda partııaǵa tirkeý jeńildetilip, partııalyq tizimdegi áıelder men jastarǵa 30 paıyzdyq kvota engizilse, ekinshi toptamada azaptaýǵa, adam saýdasyna qarsy is-qımyl jáne azamattardy, ásirese balalardy kıberbuzýshylyqtan qorǵaý úshin zańnamany jetildirý máseleri kóterilgen bolatyn.

Al osy jolǵy bastamalar naqty 7 baǵytty qamtıdy. Birinshi baǵyt quqyqtyq memleketti damytý jáne azamattardyń bılik organdaryna senimin nyǵaıtýdy, memlekettik basqarýdyń jańa modelin engizýdi, sot júıesiniń táýelsizdigin nyǵaıtýdy, quqyq qorǵaý organdarynyń jumysyn barynsha ózgertýdi, azamattarmen ózara qarym-qatynastyń servıstik modelin engizýdi kózdeıdi.

«Qoǵamdyq qaýipsizdik jańa tsıfrlyq tehnologııalardy qoldaný arqyly qamtamasyz etiledi. Parlament zań ústemdigi, adal báseke jáne jeke menshikti qorǵaý qaǵıdattarynyń quqyqtyq negizin nyǵaıta túsýi kerek. Sonda bul qaǵıdattar múltiksiz oryndalatyn bolady. Búginde birqatar zańnamalyq usynystar boıynsha jumys istelip jatyr. Degenmen, áli de kóptegen tyń bastama kóterip, zańdar qabyldaý qajet», - dedi Memleket basshysy.

Prezıdent bastamasynyń ekinshi baǵyty qýaty ári ınklıýzıvti qoǵam qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Onyń aıasynda adamı kapıtaldy damytý boıynsha kezeń-kezeńimen jumysar júrgizilip, bilim salasynda qordalanyp qalǵan birqatar problema sheshimin tabady. Túrli áleýmettik toptar men óńirler arasyndaǵy bilim sapasy alshaqtyǵy qysqarady. Jumysshylardy qaıta oqytý jáne olardyń daǵdylaryn únemi jetildirý boıynsha jańa saıasat ázirlenedi. Bul maqsatta arnaýly ulttyq joba ázirlenip júzege asyrylady. Pandemııa jaǵdaıynda ózektiligin kórsetken otandyq densaýlyq saqtaý salasy da jańǵyrtylady. Bul rette elimizdiń densaýlyq saqtaý júıesi patsıentterdiń múddesi men densaýlyǵyn, ómirin aldyńǵy orynǵa shyǵarady. Osy ýaqytqa deıin Úkimet tarapynan qaıta qaralǵan buqaralyq jáne balalar sportyn qarjylandyrý ádisteri Parlament depýtattarynyń únemi baqylaýynda bolady. Az qamtylǵan azamattarǵa ataýly memlekettik kómek kúsheıtiledi.

«Áleýmettik ınfraqurylymnyń taǵy bir negizgi baǵyty – otandyq zeınetaqy júıesi. Ol ádiletti, turaqty, adamdardyń múddesine jaýap berýi tıis. Biz óte mańyzdy, biregeı reformany - zeınetaqy aktıvterin ishinara alý múmkindigin iske qostyq. Buǵan qosa, túrli tetikter arqyly azamattarǵa ózderiniń jınaqtaryn basqarý múmkindigin berý qajet. Úkimet pen Ulttyq bank zeınetaqy júıesin ary qaraı damytý tujyrymdamasyn daıarlap jatyr. Ony is júzinde júzege asyrý sapaly zańnamalyq qamtamasyz etýdi qajet etetindigi sózsiz. Jalpy, Parlamenttiń jańa múshelerinen áleýmettik saıasatty jetildirý boıynsha belsendi jumysty kútemin», - dedi Prezıdent.

Úshinshi baǵytta Úkimet ekonomıkalyq belsendilikti qoldaýǵa baǵyttalǵan kontrtsıkldi makroekonomıkalyq saıasatty jalǵastyrý, fıskaldy saıasatty jetildirý aıasynda Salyq kodeksine tekserý júrgizý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa basa nazar aýdarý kózdeledi. Sonymen qatar Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes Úkimet memlekettik baǵdarlamalardy osy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynyń sońyna deıin Ulttyq jobalarǵa aınaldyrady.

Tórtinshi baǵyt aýmaq pen keńistik turǵysynan elimizdiń teńgerimdi damýyn qamtıdy. Bul rette barlyq óńirlerdi birtutas ekonomıkalyq keńistik arqyly baılanystyratyn asa mańyzdy salalardy damytýǵa basa nazar aýdarylady. Óńirlerdi, qalalardy, aýdandar men aýyldardy ózara baılanystyratyn ınfraqurylymdy jaqsartýǵa basymdyq beriledi. Jańa standarttarǵa sáıkes 3500-den astam aýyl jańǵyrtylady. Aınalasyndaǵy eldi mekenderdiń tiregi sanalatyn árbir aýylǵa baratyn joldar men respýblıkalyq mańyzy bar kúre joldar 100 paıyz jóndeledi.

«Besinshi. Qazaqstandaǵy reformalardyń basty baǵytynyń biri – saıası jańǵyrý. Osy jańǵyrýdyń negizgi qaǵıdaty – barlyq ózgeristerdi jalpyulttyq dıalog pen mámilege súıenip, evolıýtsııalyq jolmen jasaý», - dedi Memleket basshysy.

QR Prezıdentiniń atap ótýinshe, máslıhat saılaýyna proportsıonaldy júıeni engizý partııalardyń óńirlerdegi belsendiligin arttyrdy. Sondaı-aq, azamattardy jergilikti jerdegi saıası úderiske barynsha tartýǵa jaǵdaı jasady.

«Taǵy bir mańyzdy qadam – aýyl ákimderin saılaý. Bıyl jekelegen aýyldyq okrýgterde saılaý ótedi. Biz jergilikti ózin-ózi basqarý júıesin eń tómennen bastap nyǵaıtýdy kózdep otyrmyz. Bul – óte mańyzdy másele. Sondyqtan, aldaǵy ýaqytta aýyl ákimderin saılaǵannan keıin aýdan ákimderin saılaýǵa kóshýge bolady. Alaıda, munymen de shektelip qalmaýymyz kerek. Saıası júıeni ornyqtyryp, sheshim qabyldaý úderisine azamattardyń yqpal etýin kúsheıte túsý úshin tyń serpin qajet», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy osy baǵyt aıasynda saıası partııalardyń Májiliske ótý shegin 7-den 5 paıyzǵa tómendetý, bolashaqta partııa músheleriniń tizimin jáne soǵan qatysty basqa da rásimderdi onlaın formatta jasaý qajettigin de basa aıtty.

Qasym-Jomart Kemeluly 6-shy baǵytta azamattyq qoǵam ókilderiniń belsendiligin arttyrý, jastar saıasatyn jetildirý jáne qaıyrymdylyq qyzmetin qoldaý máselelerine nazar aýdardy. Onlaın-petıtsııa ınstıtýtyn zań júzinde resimdeý, memlekettik jastar saıasaty salasyndaǵy zańnamany jetildirý, qaıyrymdylyq sharalaryna jáne volonterlik jobalarǵa atsalysatyn bıznes ókilderi men jeke tulǵalarǵa túrli jeńildikter berilý qajettigin atap ótti.

«Táýelsizdik urpaqtary» atty ulttyq joba, memlekettik jastar saıasaty jáne volonterlik qyzmet týraly zańdar daıyndalyp jatyr. Depýtattar «jastardyń áleýmettik qyzmetteri» degen uǵymdy zań júzinde resimdeýi kerek. Álemdik tájirıbege sáıkes Qazaqstanda «Jastardyń damý ındeksin» engizgen jón. Jergilikti atqarý organdarynyń jastar saıasatyn júzege asyrýǵa qatysty jumysy sonyń negizinde baǵalanady«, - dedi Memleket basshysy.

QR Prezıdenti jetinshi baǵytta adam quqyqtaryn tolyq qorǵaý máselesine nazar aýdarady.

»Bul rette, azamattardyń tańdaý erkindigin barynsha qamtamasyz etý óte mańyzdy. Álemdik tájirıbede adamnyń qandaı da bir saılaýǵa kelispeıtinin nemese úmitkerlerdiń bárine qarsy ekenin zańdy túrde bildirý quqyǵy keńinen qalyptasqan. Shyn máninde, balamaly pikir jáne bárine qarsy daýys berý uǵymy biz úshin de qalypty nárse bolýǵa tıis. Sondyqtan, barlyq deńgeıdegi saılaý bıýlletenderine «bárine qarsymyn» degen jazý engizgen jón. Bul bastama azamattardyń saılaý quqyǵyn qorǵaýǵa jaǵdaı jasaıdy. Tańdaýy joqtyǵyn resmı kórsetýdiń ózi tańdaý emes pe?», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Memleket basshysy Ombýdsmen týraly arnaýly zań qabyldaý, ombýdsmen ınstıtýtyn, eń aldymen, aımaqtarda kúsheıtý, adam quqyǵy jónindegi ýákildiń apparatyn nyǵaıtý, bala quqyqtaryn qorǵaý jónindegi aýqymdy máselelerdi sheshý, balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, balalar arasyndaǵy sýıtsıd pen býllıngtiń aldyn alý úshin memlekettik baqylaýdy kúsheıtip, tıimdi tetikterdi qarastyrý qajettigin atap kórsetti.

»Usynylǵan bastamalar – qazir kún tártibinde turǵan uzaq merzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası reformalardyń bir bóligi ǵana. Onyń kóptegen baǵyty boıynsha qajetti zań jobalary talqylanyp jatyr. Depýtattar bul jumysqa belsene qatysyp, Úkimetpen syndarly qarym-qatynas ornatýy qajet dep sanaımyn. Meniń negizgi ustanymym – qoǵamdaǵy barlyq ózekti máseleler, eń aldymen, Parlamentte talqylanýǵa tıis. Qoǵam ókilderi men sarapshylar zań jobalaryn daıyndaý isine barynsha atsalysýy kerek. Azamattardyń narazylyǵyn týǵyzýy múmkin daýly máseleler boıynsha tıimdi keri baılanys ornatý – basty talaptyń biri. Parlamenttiń aldynda mańyzdy eki mindet tur. Bul – sapaly zańdar qabyldaý jáne ózekti máselelerdiń sheshimin tabatyn ortalyqqa aınalý«, - dedi QR Prezıdenti.


Сейчас читают
telegram