Prezıdent júktegen mindetter depýtattardyń erekshe nazarynda bolady – Máýlen Áshimbaev
ASTANA. KAZINFORM – Senat spıkeri Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen Palata otyrysy ótti. Onda depýtattar senator Aqmaral Álnazarovanyń ókilettigin toqtatý týraly máseleni qarady. Sondaı-aq kún tártibine shyǵarylǵan zańdardy ratıfıkatsııalap, depýtattyq saýaldaryn joldady.
Palata Tóraǵasy aldymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy belgilep bergen áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa qatysty mindetterge toqtaldy. Máýlen Áshimbaev Prezıdent tapsyrmalaryn iske asyrý jolynda barlyq múddeli tarap kúsh jumyldyryp, ózara is-qımyldy arttyrý qajet ekenin aıtty.
«Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev belgilep bergen mindetter depýtattardyń erekshe nazarynda bolýy kerek. Palatanyń is-sharalaryn uıymdastyrý kezinde de jan-jaqty eskerýimiz qajet. Senat júktelgen mindetterdi iske asyrýǵa qajetti zańnamalyq sheshimderdi Májilispen jáne Úkimetpen birlesip qabyldaıdy. Sondyqtan barlyq memlekettik organmen qoıan-qoltyq jumysymyzdy jalǵastyra beremiz. Aldaǵy ýaqytta elimizdi odan ári damytý jolynda jańa Úkimetpen birge nátıjeli eńbek etemiz dep senemin», - dedi Senat Tóraǵasy.
Otyrys barysynda depýtattar Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Densaýlyq saqtaý mınıstri bolyp taǵaıyndalǵan senator Aqmaral Álnazarovanyń ókilettigin toqtatý týraly qaýly qabyldady. Máýlen Áshimbaev áriptesine zań shyǵarý isine qosqan úlesi úshin alǵys bildirip, jańa qyzmetine sáttilik tiledi.
Sonymen qatar senatorlar «2014 jylǵy 29 mamyrdaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa elektrondyq nysanda qyzmetter kórsetý kezinde janama salyqtar alý tártibin aıqyndaý bóliginde ózgerister engizý týraly hattamany ratıfıkatsııalaý týraly» zańdy qarap, maquldady. Bul zań Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq ishinde jáne QQS tóleýdiń ashyq tetigi bar úshinshi eldermen de salyq salýdyń teń jaǵdaıyn jasaýǵa yqpal etedi. Ol úshin hattama EAEO-ǵa múshe memleketterdiń aýmaǵynda kórsetiletin elektrondyq qyzmetter úshin janama salyq máselelerin retteıdi. Osylaısha, zań salyq salynatyn bazany keńeıtýge, sondaı-aq, bıýdjetke túsetin túsimderdi ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Palata otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Estonııa Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy adamdardyń readmıssııasy týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» zań da maquldandy. Atalǵan kelisim eki el arasyndaǵy zańsyz kóshi-qonǵa qarsy sharalar qabyldaý maqsatymen ázirlengen. Osy qujat arqyly readmıssııanyń quqyqtyq negizderi men sharttary aıqyndalady. Kelisimdi ratıfıkatsııalaý taraptardyń quzyretti organdarynyń zańsyz kóshi-qonǵa qarsy sharalar boıynsha yntymaqtastyǵyn arttyrýǵa jáne eki el arasyndaǵy dostyq qarym-qatynasty odan ári damytýǵa oń yqpalyn tıgizbek.
Odan bólek, senatorlar mańyzdy máselelerge qatysty depýtattyq saýaldaryn joldady.
Ernur Áıtkenov Pavlodar oblysynyń «Ertis Ormany» orman rezervatynda aýyldardy sý basý jáne órt shyǵý qaýpi tónip turǵanyn atap ótti. Osyǵan baılanysty depýtat Úkimetti atalǵan problemalardy sheshýge arnalǵan sharalardy qarjylandyrýǵa yqpal etýge shaqyrdy.
Arman Óteǵulov Úkimettiń nazaryn shekara mańyndaǵy aýyl turǵyndaryn alańdatyp otyrǵan problemalarǵa aýdardy. Ol Batys Qazaqstan oblysynda shekara mańyndaǵy aýyldarda ınfraqurylymnyń tozǵanyn atap ótip, jaǵdaıdy jaqsartý boıynsha birqatar shara usyndy.
Olga Býlavkına Abaı oblysynda orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi qyzmetkerleriniń jalaqysyn ulǵaıtý, olarǵa áleýmettik qoldaý kórsetý sharalaryn arttyrý máselesin kóterdi.
Andreı Lýkın anyqtalǵan quqyq buzýshylyq faktileri, kásipkerlerdiń múddeleri men jaýapqa tartylǵan kinálilerdiń sany arasyndaǵy teńgerimsizdik máselesine nazar aýdardy. Senator buǵan Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń jetildirilmeýi sebep ekenin aıtyp, qujatqa birqatar túzetý engizýdi usyndy.
Janbolat Jórgenbaev Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty genetıkalyq bankiniń qyzmetin jandandyrýdy jáne aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń negizgi resýrstaryn tolyqtyrý, saqtaý, ósimin molaıtý baǵytyndaǵy jumysty tıisti deńgeıde qarjylandyryp, oǵan «Ulttyq» mártebe berýdi usyndy.
Bıbigúl Jeksenbaı óz saýalynda Qazaqstannyń kórnekti tulǵalarynyń murasyn zertteýde júıeli tásil qajet ekenin tilge tıek etti. Bul el azamattarynyń patrıottyq sezimin arttyrýǵa tyń serpin beredi.
Rýslan Rústemov Syr óńirinde sýarmaly jerlerdiń tuzdanýyna baılanysty alańdaýshylyq bildirdi. Depýtat atap ótkendeı, qazirgi tańda Qyzylorda oblysynda mamandandyrylǵan topyraqtaný zerthanasyn ashý qajettiligi artyp otyr.
Ǵalıasqar Sarybaev eldegi áýejaılar qaýipsizdik standarttaryna sáıkes kelmeıtinin jáne avıakompanııalar arasynda básekelestiktiń joqtyǵyn atap ótti.
Bekbolat Orynbekov «Qarasý-Ótegen» ýchaskesindegi respýblıkalyq joldy kúrdeli jóndeýge jáne «Qordaı» shekaralyq ótkizý beketiniń jumysyn jaqsartýǵa qatysty máseleni qozǵap, saýal joldady.
